← Eesti

1-16-6717/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6717 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta ja taotlus tähtaja ennistamiseks Süüdimõistetu Taago Vool (isikukood 38810126517) kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada Taago Voolu ja tema kaitsja taotlused kaebetähtaja ennistamiseks. Jätta Taago Voolu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Viru Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a määrus jätta muutmata. Rahuldada kaitsjatasutaotlus osaliselt, s.o summas 416,40 eurot (sh käibemaks 69,40 eurot). Mõista Eesti Vabariigilt p-s 4 nimetatud summa Taago Voolu kasuks välja. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA VIRU MAAKOHTU
  10. JAANUARI
  11. A MÄÄRUSE KOKKUVÕTE
  12. Harju Maakohtu
  13. septembri 2016 otsusega tunnistati Taago Vool süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi. Teda karistati KarS § 68 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel vangistusega 4 aastat 3 kuud.
  14. Viru Maakohtu
  15. jaanuari
  16. a määrusega jäeti T. Vool tingimisi ennetähtaegselt talle Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest vabastamata. Kokkuvõtlikult olid kohtu põhistused järgmised. 2.1 Süüdimõistetul on keskharidus, pooleli on õpingud Eesti Maaülikoolis. Vabanedes on T. Voolul plaanis lõpetada bakalaureuseõpingud ja jätkata magistrantuuris. Garanteeritud töökoht puudub. T. Vool on VLT Invest OÜ juhatuse liige. 2.2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T. Voolu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistusi on kokku
  17. Vanglakaristust kannab T. Vool teist korda. Varem on teda kahel korral karistatud ähvardamise eest, kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest ja kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Viimane karistus on mõistetud väljapressimise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. T. Voolu on korduvalt karistatud ka väärteokorras, kehtivaid karistusi on
  18. Isiku enda sõnul ei ole ta väljapressimist toime pannud ja eitab grupeeringusse kuulumist. 2.3 Kohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta ei ole karistustest järeldusi teinud, ega hoidunud uute kuritegude toimepanemisest. T. Voolu on varem korduvalt karistatud vägivallakomponendiga kuritegude toimepanemise eest. 2.4 Kohus märkis, et T. Voolul on elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalveseadme paigaldamise tingimustele. Samuti on nõusolekud seadme paigaldamiseks. Vabanemise korral T. Voolul garanteeritud töökoht puudub. Lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema, vend, elukaaslane koos oma alaealise tütrega. Suhted on toetavad. Süüdimõistetul on elukoht, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas aga arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole T. Voolu vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks ennatlik. Süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, ei oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Eelmise kuriteo pani T. Vool toime katseajal olles. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata asjaolule, et ta on varem karistusest tingimuslikult vabastatud, ei osuta kriminaalhooldus isikule piisavat mõju ega oleks otstarbekas. 2.5 Isiku hea käitumine on küll üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, ent kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele tuginedes. 2.6 Kohus leidis, et T. Voolu vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kogu isiku eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et T. Voolu puhul esineb oluline uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus ei näinud põhjuseid, miks tuleks T. Vool ennetähtaegselt vabastada ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid T. Vool on varasemalt rikkunud, maandaks nüüd uue kuriteo toimepanemise riski. 2.7 T. Vool on süüdi tunnistatud muuhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Arvestades isiku seoseid kuritegelikus maailmas, on tema puhul uue kuriteo risk märkimisväärne. Riski suurendab seegi, et isik on varem korduvalt karistatud ja kriminaalhooldusele määratud. Seega on talle iseloomulik käitumisstiil välja kujunenud ja kriminaalhooldus ei ole meetmeks, mis võiks olla piisav isiku hoiakute muutmiseks. 2.8 Prokuratuur toetab ennetähtaegset vabastamist, ent kohus ei näinud ühtki põhjust, miks peaks kohus ennetähtaegselt vabastama kuritegelikku ühendusse kuulunud ja varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, seades ohtu ühiskonna õigushüved. Kohus leidis, et erandlike asjaoludena ei ole käsitletavad isiku hea käitumine vangistuses ning elu- ja töökoha olemasolu. Isikut on varem ennetähtaegselt vabastatud
  19. aastal ja vabastada tingimisi ennetähtaegselt kuritegelikku ühendusse kuulunud isik, oleks ühiskonna õiglustundega vastuolus. 2.9 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
  20. juulil 2018, mistõttu on tal ära kanda veel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus leidis, et tal ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ning et T. Vool ei pane toime uusi kuritegusid. Ülejäänud vangistuse jooksul on T. Voolul võimalik teha oma varasemast käitumisest järeldusi ja osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ning võimalusel tööhõives. 2 2 2.10 Vangistus omab T. Voolule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus oli veendumusel, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida T. Voolu käitumist õiguskuulekuse suunas. Seega tuleb tal jätkata karistuse kandmist.
  21. Viru Maakohus tegi
  22. veebruaril
  23. a määruse, millega jättis läbi vaatamata kaitsja taotluse
  24. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks kriminaalasjas nr 1-
  25. Läbivaatamata jätmise põhjusena nimetas kohus asjaolu, et taotlus esitati hilinenult. MÄÄRUSKAEBUS
  26. Kaitsja vaidlustab Viru Maakohtu
  27. jaanuari 2017 lahendi ja taotleb see täies ulatuses tühistada ning vabastada T. Vool tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Alternatiivselt taotleb kaitsja saata kriminaalasi uueks arutamiseks tagasi I astme kohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja väited seisnevad kokkuvõtlikult alljärgnevas. 4.1 Kohtuistungi protokoll ei kajasta tegelikke asjaolusid. Kohtuistung antud asjas toimus
  28. jaanuaril
  29. E-toimiku kaudu samal päeval istungiprotokolliga tutvudes ja T. Vooluga vesteldes avastas kaitsja, et kohus on protokollis kajastanud sündmusi ja toiminguid, mida tegelikkuses ei toimunud. Kaitsja esitas viivitamatult taotluse tutvuda helisalvestisega, ent kohus jättis määrusega taotluse läbi vaatamata, väites, et helisalvestamist ei toimunud. Kaitsja esitas kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, ent kohus jättis selle läbi vaatamata. Kaitsjale tundub, et kohus püüab kaitsja taotlusi eemale tõrjuda ning rikub tahtlikult menetlusõigust, kuivõrd taotlus protokolli parandamiseks esitati õigel ajal. Kuna protokoll sisaldab tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, on tegemist kriminaalmenetluse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.2 Kohus ei võimaldanud T. Voolul olla ära kuulatud ja oma arvamust avaldada. T. Voolul oli võimalus viibida oma kohtuasja arutamise juures videokonverentsi teel. Reaalset võimalust talle ära kuulatud olla ja oma arvamust avaldada ei võimaldatud. Kohus ei tuvastanud sedagi, et kas T. Vool soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus ei suhelnud kordagi kogu istungi vältel T. Vooluga. Ta sai sõna vaid kaitsja küsimustele vastates. Ausas kohtumenetluses peab olema tagatud menetlusosalisele õigus seaduses ettenähtud viisil kohtuistungil osaleda, eeskätt olla kohtu poolt ära kuulatud. Samuti on oluline, et menetlusosaline saaks esitada oma seisukoha. 4.3 Kohtumäärus oli valmis enne asja sisulist arutamist. Kuidas muidu seletada asjaolu, et kohtulahend valmis vähem kui 40 minutiga. Sellega rikkus kohus ausa ja õiglase kohtumenetluse pidamise põhimõtet. 4.4 Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama kõiki asjaolusid kogumis, mitte pidama tähtsamaks varasema karistatuse asjaolusid. Kohus jättis arvestamata T. Voolu hea käitumise karistuse kandmise ajal, mis viitab karistuse eesmärkide saavutamisele ja motiveeritusele elada vabaduses seaduskuulekalt. Arvestades käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole kuidagi põhjendatud maakohtu järeldus, et süüdlane on vabaduses ühiskonnale ohtlik ning uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Samuti ei pea ennetähtaegseks vabastamiseks esinema erandlikke asjaolusid. 4.5 T. Vool on talle mõistetud karistusest sisuliselt ära kandnud 2/
  30. Esinevad formaalsed eeldused T. Voolu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele valvele. 4.6 Esineb rida positiivseid kaalutlusi, mis lubavad järeldada, et T. Vool on oma tegudest järeldused teinud – need on hea käitumine vangistuses, töötamine ja vanglakorra järgimine. 3 3 4.7 T. Vool on varem kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu poolt vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt. Katseajaks määrati 1 aasta ja see lõppes edukalt
  31. aprillil
  32. Sellest järelduvalt on T. Vool võimeline käituma õiguskuulekalt ja järgima kontrollnõudeid. Seega jääb arusaamatuks maakohtu väide, et eelmise kuriteo sooritas T. Vool katseajal. Ebaõigetest andmetest lähtumine on kriminaalmenetluse oluline rikkumine. 4.8 Kuigi korduv karistatus võib tekitada mõningaid kõhklusi, toetavad kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetud asjaolud T. Voolu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Need on kaalukamad, ent neile ei ole kohus tähelepanu pööranud. I astme kuriteo toimepanemine iseenesest ei välista kuidagi ennetähtaegset vabastamist. Isiku käitumine vangistuse ajal ja tingimused, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob, kaaluvad üles varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Kinnipeetavale tuleb anda võimalus tõestada, et kantud karistus on praeguseks oma eesmärgi täitnud ning T. Vool ei jätka uute kuritegude sooritamist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. T. Vool on varem olnud kriminaalhooldusel ning tõestanud, et tugi ja järelevalve on aidanud minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski ja tagasilangust. 4.9 Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et prokuratuur toetab T. Voolu vabastamist. Prokuratuur leiab, et T. Voolu vabastamine on otstarbekas, sest siis säilib riigil järgneva ligi 1,5 aasta jooksul süvendatud kontroll isiku käitumise üle. Isiku taasühiskonnastamine on oluliselt tõhusam, kui karistuse kandmine lõpuni. 4.10 T. Voolule on mõistetud sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Sellest on võimalik järeldada, et tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud olid keskmisest kergemad ja roll ei olnud suur. Süümäära on võimalik pidada oluliseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. 4.11 Soovi muutuda kinnitab ka asjaolu, et T. Vool on valmis alluma elektroonilisele valvele. Kinnipeetaval on vabaduses pere toetus ning ta soovib ka ise perele toeks olla. Käitumiskontrolli kohaldamine, kriminaalhooldaja toetus ja sotsiaalprogrammi läbimine aitavad samuti kuritegeliku käitumise riske maandada. Positiivse tulevikuprognoosi tegemiseks saab pidada asjaolu, et T. Voolu käitumisele vangistuses ei ole midagi ette heita. Ta on vanglas töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi. Tema sidemed lähedastega on head ning tal on võimalus jätkata õpingutega. 4.12 T. Vool on vangistuses tegelenud aktiivse enesetäiendamisega. Ta on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, mille käigus osales kõigil kohtumistel aktiivselt. Eesmärk on seega saavutatud ja tagasiside positiivne. Ta on olnud vangistuses tööga hõivatud kaaskinnipeetava hooldajana. 4.13 Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetav on võimeline muutuma. T. Voolul ei ole olnud 2 kinnipidamisasutuses viibitud aasta jooksul distsiplinaarkaristusi. On küll üks varasem vähetähtis eksimus. Seega võib öelda, et vangistus on T. Voolule mõjunud selliselt, et ta on aru saanud oma teo tagajärgedest ja valmis edaspidi õiguskuulekalt käituma. 4.14 T. Voolul on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kõik see aitab kaasa tema õiguskuulekale käitumisele. T. Vool õppis kõrgkoolis, enne vahistamist jäi tal pooleli kolmas kursus. Vabanemise järel on võimalik lõpetada bakalaureuseõpe eksternina ja võimalusel jätkata õpinguid magistrantuuris. T. Voolu vabanemisjärgsed elutingimused vastavad nõuetele ega välista tema vabastamist. Antud asjaolud koos kriminaalhooldaja abiga annavad aluse eeldada T. Voolu edasisi pingutusi eesmärkide täitmisel. 4.15 T. Voolu vabastamine on otstarbekas, võimalik ja mõistlik. Vabastamisel säilib riigipoolne süvendatud kontroll ja õiguskuulekale käitumisele suunamine kogu katseaja jooksul. Lisaks tagab elektroonilise valve kohaldamine süvendatud kontrolli esimese poole aasta jooksul. Isiku 4 4 taasühiskonnastamine on tema üle toimuva kontrolli tulemustes oluliselt tõhusam, kui näiteks sellisel juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannab ja vabaneb igasuguse kontrollita. On igati mõistlik anda karistuse ajal korralikult ja õiguskuulekalt käitunud isikule võimalus vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. 4.16 Riigipoolne hukkamõist on selgelt väljendatud, karistamine on toimunud. T. Vool on teinud olulisi pingutusi taasühiskonnastumise nimel.
  33. Viru Maakohtu
  34. veebruari
  35. a määruse peale esitatud kaebuses taotles kaitsja määruse tühistamist.
  36. Ringkonnakohus tühistas
  37. veebruaril
  38. a Viru Maakohtu
  39. veebruari
  40. a määruse ja saatis kaitsja taotluse sisuliseks läbivaatamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Apellatsioonikohus leidis kokkuvõtlikult, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks on esitatud tähtaegselt.
  41. Kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu
  42. jaanuari
  43. a määruse peale aga võttis ringkonnakohus menetlusse, andis pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni
  44. märtsini
  45. Kirjalikud seisukohad esitasid prokurör K. Erte, süüdlane T. Vool. Lisaks esitas kaitsja tasutaotluse kulude ja tasude kohta, mis tal tekkisid seoses protokolli muutmise toiminguga. PROKURATUURI KIRJALIK SEISUKOHT
  46. Kirjalikus seisukohas väljendab prokuratuur toetust T. Voolu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega Tallinna Vangla poolt
  47. detsembril
  48. a koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse kohta. 8.1 Abiprokurör K. Erte leiab, et ehkki Tallinna ja Viru Vangla ei toeta T. Vooli vabastamist, tuleb arvestada, et prokuratuur, kes vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab riikliku süüdistuse funktsiooni, sh ka riiklikku süüdistust kohtus esindanud A. Ülviste, leiab, et T. Voolu vabastamine tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele on õigustatud. 8.2 T. Vool on ära kandnud 2/3 talle mõistetud karistusest. Karistus on sanktsiooni alammäära lähedane, millest järeldub, et kuriteo asjaolud on keskmisest kergemad ja isiku roll kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. 8.3 Iseloomustusest nähtuvalt ei ole T. Voolu enam kui 2 aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Ainus karistus pärineb
  49. detsembrist 2014 ning on määratud korraldusele mitteallumise eest. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi, milles osales aktiivselt. Treeningu eesmärk on saavutatud ja tagasiside positiivne. Samuti nähtub iseloomustusest, et T. Vool töötas hooldajana. Enne kinnipidamist õppis ta kõrgkoolis, enne vahistamist jäi pooleli kolmas kursus. Kinnipeetava käitumine on üheks oluliseks asjaoluks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. See nõue on täidetud. T. Voolu hea ja kuulekas käitumine, samuti osalemine sotsiaalprogrammides ja tööhõives toetab väidet, et T. Vool on käitunud vangistuse jooksul seaduskuulekalt ja eeldused selle jätkamiseks on kõrged. Kui jätta arvestamata isiku püüdlused vangistuse jooksul, annab riik signaali, et need pingutused on asjatud. Võttes arvesse, et isik töötas vanglas hooldajana, annab see aluse arvata, et ta ka vabaduses käitub samaselt. Vanglas valitakse inimesi töökohale arvestades tema iseloomu ja eripära ning võimalikke julgeolekuriske ja seda eriti kui tegemist on töötajalt suuremat hoolsust, head käitumist, õiguskuulekust ning stabiilsust nõudva töökohaga, nagu seda on hooldaja töökoht. T. Vool on omandanud oskused ja tahte seaduskuulekaks 5 5 eluks. Seega on ilmne, et ka vangla möönis, et T. Vool täidab kõik eelpoolnimetatud tingimused ning sellest saab järeldada, et vangistus on mõjunud talle positiivselt. 8.4 T. Voolul on lähedased, kellega ta on heades suhetes ning kes toetavad tema püüdlusi õiguskuuleka elu suunas. Nad on valmis võtma ta enda juurde elama ja materiaalselt toetama. Lähedaste toetus ja igakülgne abi vähendavad uute kuritegude toimepanemise riske. 8.5 Kohtu viide sellele, et T. Vool pani uue kuriteo toime katseajal olles, ei ole tõene. T. Voolu katseaeg lõppes edukalt
  50. aprillil
  51. Katseaja lõppemisest on möödunud enam kui 3 aastat, seega peaks olema karistus arhiveeritud ega saa omada õiguslikku tähendust karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Arusaamatuks jäävad ka kohtu viited väärteokaristustele. T. Vool on olnud vangistuses 2 aastat ja 11 kuud ning antud ajavahemikul ei olnud tal võimalik liiklusnõudeid rikkuda. 8.6 Vangistuse täideviimise eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kui isik, kes on ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast, näidanud kogu vangistuse jooksul üles oma hea käitumisega seda, mida VangS § 6 sätestab, siis ei saa enam lugeda isiku karistusaja lõpuni kandmist eesmärgipäraseks. Nüüd peaks andma isikule võimaluse tõestada ja näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ja õiguskuulekas käitumine püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Antud juhul on vabastamine otstarbekas, sest siis säilib riigil kontroll järgneva ligi pooleteise aasta jooksul isiku käitumise üle, mida aga olukorras, kus isik vabaneb ilma kontrollita, ei ole. Seega oleks vabastamine oluliselt tõhusam kui karistuse kandmine lõpuni ja ilma igasuguse kontrollita vabanemine. T. VOOLU KIRJALIK SEISUKOHT
  52. T. Vool taotleb rahuldada tema taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. 9.1 T. Vool märgib, et kohtuistungil refereeris kohus enda ees olevat kausta. Kohus küsis kaitsjalt: „Kas teil oli ka midagi?“. Kaitsja küsis seepeale T. Voolult 3-4 eluloolist küsimust, millele ta ka vastas. Seejärel teatas kohtunik, et istung on lõppenud, teatas edasikaebeaja ja lahendi kuulutamise aja, mis oli kell
  53. T. Vool oli sellest jahmunud, kuna reaalselt talle sõna ei antudki. Ruumist väljudes sisenes juba ruumi uus kinnipeetav, kelle asja asus menetlema sama kohtukoosseis. Hiljem otsusega tutvudes nägi T. Vool, et kohus oli sellesse kirjutanud sõnad, nagu oleks talle antud lõppsõna. Peale selle selgus kaitsjaga suheldes, et kohus on lisanud meelevaldselt protokolli mingeid asjaolusid, mida tegelikkuses ei olnud. Kaitsja esitas protokolli parandamise taotluse läbivaatamata jätmise peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus ka rahuldas. 9.2 T. Vool märgib, et tal täitus vangistuses juba 2 aastat 10 kuud. Suurema osa ajast viibis ta Tallinna Vanglas, millest kuni
  54. novembrini
  55. a vahistatuna eelvangistuses. Selle aja jooksul läbis ta eeskujulikult Sotsiaalsete oskuste arendamise kursuse.
  56. novembrist 2016 –
  57. jaanuarini 2017 on T. Vool osalenud tööhõives ja seda raske puudega isiku hooldajana. Lisaks on T. Vool püüdnud säilitada suhteid lähedastega. Samuti on ta lugenud kooli poolt soovitatud kirjandust. Suhted on küll head, aga lähisuhe elukaaslasega on saanud kannatada ja seda kinnipidamisasutuse pärssiva tegevuse tõttu, kes ei ole võimaldanud pikaajalisi kokkusaamisvõimalusi. Selles osas on T. Vool ka pöördunud mitmel korral halduskohtusse. See on ka üheks põhjuseks, miks Tallinna Vangla ei toeta T. Voolu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 9.3 T. Vool soovib õpinguid jätkata ja kool annab talle selleks ka võimaluse. Selle kinnituse on ta saatnud kohtule. Plaan on bakalaureuseõppe järel jätkata õpinguid magistrantuuris. 6 6 9.4 Kokkuvõtteks märgib T. Vool, et ta on saanud piisavalt pika ja karmi karistuse ning seetõttu palubki ta end tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla, et ta pääseks taas lähedaste juurde ning saaks lõpetada oma poolelijäänud haridustee. KAITSJA KIRJALIK TAOTLUS
  58. Kaitsja taotleb seoses protokolli muutmise taotlusega 836,40 euro hüvitamist. Kaitsja on pidanud nõu kliendiga Viru Vanglas 1 tunni, tutvunud kohtulahendiga ja seda analüüsinud 1,5 tundi ja koostanud määruskaebust 3 tundi. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulu marsruudil Pärnu-Jõhvi-Pärnu. Kliendilepingu järgi kokku lepitud ja rakendatud tunnitasumäär on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kriminaalmenetluses menetluskulude väljamõistmiseks piisab sellest, kui menetlusosalisel on tekkinud tasu maksmise kohustus. VIRU MAAKOHTU
  59. MÄRTSI 2017 MÄÄRUSE KOKKUVÕTE
  60. Viru Maakohus tegi
  61. märtsil
  62. a määruse, millega jättis rahuldamata kaitsja taotluse kohtuistungi protokolli muutmiseks. 11.1 Kohus jäi selle juurde, et kajastas kõik videoistungiga seotud asjaolud õigesti. Kohtunik lahendab ennetähtaegseid vabastamisi
  63. a alates keskmiselt üle 100 taotluse aastas. Kohtuistungite kord on aastate jooksul välja kujunenud. Algul kohus avab istungi, selgitab seejärel arutamisele tuleva asja, kohtuistungil osalejad, kohtukoosseisu, õigused ja kohustused KrMS § 34 ja 35 alusel ja taandused. Seejärel avaldatakse vangla materjalid, kuulatakse isik ära kas kaitsja küsimuste teel või iseseisvalt ning kuulatakse ära kaitsja seisukoht. Seejärel läheb kohus nõupidamistuppa, teatades millal on määrus kättesaadav ja selgitab edasikaebamiskorra. 11.2 Kohtunik on nimetatud menetluskorda järginud juba aastaid igal kohtuistungil, ka T. Vooluga seotud istungil. Kohtunik mäletab, et selgitas T. Voolule õigusi, kohustusi ning taandamise korda. Kaitsja eksis. 11.3 Sel päeval arutas kohus 4 ennetähtaegset vabastamist. T. Voolu asja arutati teisena. Vastavalt väljakujunenud praktikale kulub ühele istungile keskmiselt 15 minutit. T. Voolu istung toimus 18 minutit. Süüdimõistetu sai ära kuulatud kaitsja poolt esitatud küsimuste kaudu, süüdimõistetu ei avaldanud soovi midagi lisada. 11.4 Ehkki istung toimus kiiresti, oli kohtunik eelnevalt materjalidega tutvunud, omapoolse ettekande ette valmistanud ja protsessi planeerinud. Ärakuulamine on täidetud ka siis, kui isik sai ammendava võimaluse vastata oma kaitsja küsimustele ega andnud kohtule teada, et soovib oma sõnavõtuga jätkata. 11.5 Õigusi ja kohustusi, samuti taandusi puudutav info sõnastatakse kohtuniku poolt istungi alguses, tavaliselt kohtukoosseisu ja osavõtvate isikute ja prokuröri teatise avaldamise kõrval ning see võib sisuliselt kõlada ühe pika lausena ja kiiresti. 11.6 Kohus leidis kokkuvõtlikult, et kaitsja eksis ja kuigi ta jälgis kohtuistungi kulgu tervikuna, ei juhtinud ta piisavalt tähelepanu kohtuistungi alguses kõlanud kohtu sõnastusele õiguste, kohustuste ja taanduste kohta. TAOTLUSED MENETLUSTÄHTAJA ENNISTAMISEKS
  64. Tartu Ringkonnakohtu määrusega määrati vaadata määruskaebused läbi kirjalikus menetluses ja anti menetluspooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni
  65. märts
  66. 7 7 Kaitsja esitas maakohtule taotluse protokolli muutmiseks ja istung toimus
  67. märtsil
  68. Kohtumäärus tehti teatavaks
  69. märtsil
  70. Nimetatud määrus ei ole küll edasikaevatav, ent seda on võimalik vaidlustada esitatavas apellatsioonis. Kuna apellatsioonimenetluse tähtajad on möödunud, taotlevad T. Vool ja tema kaitsja kaebetähtaja ennistamist. Tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, sest lahend tehti teatavaks pärast menetlustähtaja möödumist.
  71. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Viru Maakohtu
  72. jaanuari
  73. a protokolli muutmist ning sellest järgmiste lõikude kustutamist: „selgitas taandusõiguse. Taandust ei ole“, „Kohus selgitab süüdimõistetule tema õigused KrMS § 35 ja 34 järgi. Süüdimõistetule on õigused arusaadavad.“ Muus osas kordab kaitsja varasemalt esitatud taotlusi. Kaitsja on endiselt seisukohal, et ei eksinud kohtuistungi kulgu jälgides ning kohus ei selgitanud T. Voolule tema õigusi ja kohustusi ega suhelnud temaga kordagi istungi jooksul. Protokoll sisaldab ebaõigeid andmeid ning selle muutmise taotlus on põhjendatud. 13.1 Kohtuistungil ei toimunud T. Voolule tema õiguste tutvustamist ega küsitud, kas õigused on arusaadavad. Kohtunik ei vahetanud terve istungi vältel T. Vooluga sõnagi ning seetõttu oli ka õiguste tutvustamine välistatud.
  74. märtsil 2017 uuris kohus kaitsjalt, millal ta ikkagi aru sai, et kohus ei ole T. Voolule õigusi tutvustanud. Kaitsja leiab, et tema ei juhi protsessi ja tal ei ole võimalik kohtunikule ette kirjutada, kuidas protsessi pidada. Kohtunik ei küsinud kogu istungi vältel T. Voolult, et kas ta tutvustas õigusi põhiistungil. 13.2 Lahendis aga jättis kohus kaitsja taotluse rahuldamata. Seega sisaldab protokoll endiselt asjaolusid, mida kohtumenetluses toimunud ei ole. Seega on protokolli lisatud ebaõiged andmed. Kaitsja leiab, et tegemist on kohtuniku tahtliku ja teadliku tegevusega esitada ja kasutada menetlusdokumendis ebaõigeid andmeid. 13.3 Kaitsja on seisukohal, et T. Voolule ei tutvustatud tema õigusi ega selgitatud taandusõigust. Seega sisaldas ka selles osas protokoll valeandmeid. Protokoll kui kriminaalmenetluse dokument peab olema täpne ja kajastama istungil tegelikult toimunut. Kohtuniku allkiri protokollil ei ole tehniline üksikasi, vaid kinnitus selle kohta, et seal on kajastatud kõik kohtuistungil uuritud tõendid ja toimingud ning kohtuistungi protokolli ja selle paranduste allkirjastamine tähendab protokolli õigsuse kinnitamist ja vastutust, et selle sisu vastab tegelikkusele. 13.4 Kohtunik selgitas määruses sedagi, kuidas istungid toimuvad. Kohtul on väljakujunenud rutiin, istungid toimuvad konveiermeetodil ning vältavad mitte üle 15 minuti. Kohtunik möönis siiski ka seda, et tegelikult ei ole välistatud ka kohtuniku viga jätta isiku õigused ja kohustused selgitamata. Samas aga jõudis kohus arusaamatult väitele, et ta ei eksinud ja eksis kaitsja. Isegi juhul, kui kaitsja ei pannud tähele kuidas ja millal kohus T. Voolule õigusi selgitas, on oluline, et T. Vool on ka ise kohtule saadetud kirjas märkinud, et temale õigusi ei tutvustatud. Kui T. Vool isegi ei märganud, millal talle õigusi selgitati, siis ei ole võimalik rääkida ka sellest, et need õigused oleksid T. Voolule arusaadavad. Kokkuvõtvalt jääb kaitsja selle juurde, et kohus ei tutvustanud T. Voolule tema õigusi ja kohustusi.
  75. T. Vool märgib, et istungil, kus arutati kohtuistungi protokolli parandamise küsimust, küsis kohtunik temalt, kas tal on taotlusi või avaldusi, millele T. Vool vastas eitavalt. Seejärel ignoreeris kohus teda analoogiliselt
  76. jaanuari istungiga, ega andnud taas võimalust saada ära kuulatud. Istungi lõpetas kohus teavitusega määruse teatavaks tegemisest
  77. märtsil 2017 ning kättetoimetamise korra. Mitme helistamise peale selgus, et määrust T. Voolule ei saadetudki ja see saadeti vaid tema kaitsjale. Kohtuistungi sekretär keeldus määruse saatmisest T. Voolule. Eeltoodust tulenevalt leiab T. Vool, et kohus on teda põhjendamatult ignoreerinud igal võimalikul juhul, andmata võimalust olla ära kuulatud ning teda on käsitletud kui objekti. Ta on jäetud ilma piisavast 8 8 asjakohasest informatsioonist, mis aitaks seisukohta kujundada ja asjakohaseid argumente esitada ning sellega on tekitatud T. Voolule üleliigseid kulusid ja ebameeldivusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  78. Ringkonnakohus, tutvunud toimikumaterjalidega, edasikaebustega ning kirjalike seisukohtadega, ennistab kaebetähtaja ja võtab esmalt seisukoha kaitsja etteheidete osas, mis puudutavad kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist T. Voolu ennetähtaegse vabastamise istungil (I), seejärel kaalub veelkord kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotut (II) ja lahendab kaitsjatasutaotluse (III). I
  79. Viru Maakohus lahendas
  80. märtsil 2017 kaitsja taotlust
  81. jaanuari
  82. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ehkki nimetatud määrust ei ole võimalik määruskaebekorras vaidlustada, võib KrMS § 386 lg 2 kohaselt kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis. Kuna kaitsja on maakohtule ette heitnud T. Voolu õiguste rikkumist asja menetlemisel, leiab ringkonnakohus, et menetlusosaliste õiguste rikkumise kohta tuleb võtta seisukoht tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisega samaaegselt, sest ühena alternatiivsetest taotlustest on kaitsja esitanud taotluse saata kriminaalasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna kohus arutas asja pärast seda, kui saabus menetluspooltele kirjalikus menetluses antud tähtaeg seisukohtade esitamiseks, s.o pärast
  83. märtsi 2017, siis tuleb kaitsja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldada, kuna see on mööda lastud mõjuval põhjusel KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes.
  84. Kaitsja taotleb muuta
  85. jaanuari
  86. a protokolli selliselt, et kustutada sellest lõik: “selgitatud taandusõiguse. Taandusi ei ole.“. Samuti tuleks kohtuistungi protokolli muuta ja sealt kustutada järgmine: „Kohus selgitab süüdimõistetule tema õigused KrMS § 34 ja § 35 järgi. Süüdimõistetule tema õigused arusaadavad.“ 17.1 Ringkonnakohus selgitab, et taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks vaatab läbi kohtunik või eesistuja. Taotlusega nõustumise korral teeb ta protokollis parandused. Kui kohtunik ei nõustu parandustaotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest alates 5 päeva jooksul kohtu korraldaval istungil. Võimaluse korral kuulatakse taotluse lahendamiseks ära kohtu istungi heli- või videosalvestis. Taotluse lahendab kohtunik määrusega. Apellatsioonikohtu hinnangul on pädevus kohtuistungi protokolli parandamiseks ja muutmiseks KrMS § 158 mõttest tulenevalt asja arutanud kohtul taotluse saamisel. Küll aga ei saa ringkonnakohus parandada või muuta maakohtu istungi protokolli. Kuna käesolevas ajas puudub heli- ja videosalvestis, siis ei saa ringkonnakohus kontrollida kaitsja ja T. Voolu väiteid, mille kohaselt jäeti T. Voolule õigused tutvustamata. 17.2 Antud asjas on maakohtu kohtunik veendunud, et rakendas istungi tavapäraseid protseduurireegleid järgides, mille hulka kuulus nii õiguste tutvustamine kui ka taandamisõiguse selgitamine. T. Vool ja tema kaitsja on vastupidisel seisukohal. Ringkonnakohtule jääb kaitsja kaebust lugedes mulje, et menetlusosalisi häirib see, et kohus rikkus protseduurireegleid. Samas ei sisalda määruskaebus ühtegi väidet, millised õigused jäid T. Voolul kohtu väidetavate rikkumisete tõttu teostamata. Antud küsimuses jääb ringkonnakohus erimeelele kaitsjaga ka selles, et kuna tema ei juhi protsessi, siis ei ole tal võimalik kohtunikule ette kirjutada, kuidas seda pidada. Vastupidi – ka kaitsja evib olulist rolli protsessis ning protsessiõiguse spetsialistina on tal olulised hoovad juhtida kohtuniku tähelepanu oma kaitsealuse õiguste väidetavale rikkumisele ning hoolt kanda, et kohus nende õigustega igakülgselt arvestaks. 9 9 17.3 Nagu öeldud, ei ole määruskaebuse esitaja viidanud ühelegi asjaolule, millised õigused jäid T. Voolul kohtu väidetava rikkumise tõttu realiseerimata. Sõltuvalt menetletavast asjast said need õigused olla õigus osaleda kohtuistungil videokonverentsi kaudu, esitada omapoolseid tõendeid, avaldada taandusi ja taotlusi ning olla ära kuulatud. Ringkonnakohus möönab, et T. Voolule oli tagatud oma asja juures viibimine, tema kaitsja on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha enne kohtuistungit, milles on välja toodud 22-punktiline kaitseteeside kogumik, mis lõpeb taotlusega vabastada T. Vool karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuniku taandamiseks, samuti ei ole esitatud neid asjaolusid määruskaebuses ei kohtuniku ega ka kaitsja osas. 17.4 Seadus ei sätesta kohtuistungiks kohustuslikku aega. I astme kohus on oma
  87. märtsi
  88. a lahendis ka märkinud, et kohus kuulas T. Voolu ära kaitsja küsimuste kaudu ja kohtul endal küsimusi ei tekkinud. Samas ei nõustu ringkonnakohus T. Voolu ja tema kaitsja etteheidetega kohtule pealiskaudsuse osas – nimelt on kohus õigesti märkinud, et kuigi kohtuistung võib toimuda kiiresti, on kohtunik eelnevalt materjalidega tutvunud, ette valmistanud omapoolse ettekande ja protsessi planeerinud. Kuna kohtule on saadetud asja arutamiseks kinnipeetava isiklik toimik ning talle on enne tingimisi vabastamise küsimuse otsustamist teada ka prokuröri kirjalik seisukoht, siis on kohus kohtuistungile minnes kulutanud protsessile märgatavalt rohkem aega, kui pelgalt 18 minutit, mis kulub kohtuistungil poolte ärakuulamisele. 17.5 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlemisel ei toimunud isiku õiguste rikkumist, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja tagasisaatmise asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. II
  89. Edasi vaeb ringkonnakohus küsimust, kas määruskaebuse ja kirjalike seisukohtade väited tingivad maakohtu määruse tühistamise ja T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Seejuures puudub vaidlus selles, et T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Vaidluse all on KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsete aluste hindamine.
  90. Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kaitsja leiab, et T. Voolu karistuseesmärgid on täidetud – talle sekundeerivad prokuratuur ja T. Vool ise. Risti vastupidisel seisukohal on maakohus ja Tallinna Vangla. Viimane oma arvamuses ei toeta T. Voolu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on kõrgohtlik avalikkusele, sh on ohustatud isikud, kellega T. Vool satub konflikti, avalikkus ja ühiskonna turvalisus. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises enesekehtestamiseks ja probleemide lahendamiseks, osalemiseks organiseeritud kuritegevuses ja kriminaalse tulu taotlemises vägivalla abil. Seejuures on vangla tõenäosusprotsendina välja arvutanud, et T. Vool võib järgmise kahe aasta jooksul 52% tõenäosusega toime panna uue vägivallaga seotud kuriteo.
  91. Esmalt soovib ringkonnakohus teha märkuse ja mitte nõustuda kaitsja ja prokuröriga selles, et maakohus on eksinud, kui märkis, et eelmise kuriteo pani T. Vool toime katseajal. Kohus ei ole väitnud, et T. Vool pani praeguse kuriteo toime katseajal.
  92. Tõsi on see, et T. Voolu puhul esinevad mõned positiivseid asjaolud, mis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Nendeks on töötamine vangistuse ajal kambrikaaslase hooldajana, hea käitumine vangistuses ja sotsiaalprogrammi läbimine. Ehkki menetluspooled on välja toonud, et T. Voolul on toetav sotsiaalvõrgustik ning plaan jätkata katkenud haridusteed Eesti Maaülikoolis, mis üldiselt oleks samuti ennetähtaegset vabastamist toetavaks asjaoluks, ei saa mööda vaadata 10 10 selles, et kuriteod pani T. Vool toime hoolimata toetavast sotsiaalvõrgustikust ja õpingutest. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus nimetatut olulise positiivse kaalukeelana isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Ka eelneva katseaja eeskujulik läbimine toetaks iseenesest vabastamist, ent kui arvestada, et sellele järgnevalt pani T. Vool toime uued ja märksa raskemad kuriteod, siis puudub kindlustunne, et ta eelmisest karistusest ja katseajast vajalikud järeldused tegi. T. Vool teadis väga hästi varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna, millised õiguslikud tagajärjed on õigusvastastel tegudel, sellele vaatamata jätkas ta uute kuritegude toimepanemist.
  93. T. Voolu puhul esinevad ohtlikkus ja risk töö ja majandusliku toimetulekuga, suhete ja elustiiliga, mõtlemise ja käitumisega ning hoiakutega seotud valdkondades. Lühidalt kokkuvõetuna on vangla iseloomustuse kohaselt tegemist isikuga, kes suhtleb tihedalt kriminaalse taustaga isikutega, kes on enesekeskne ja omab vähest enesekontrolli. Oma süüd ja tegude tagajärgi mõistab vaid osaliselt, pisendab neid ja leiab õigustusi ning ei hinda kriitiliselt tegude negatiivseid tagajärgi. T. Voolu kõik kuriteod on olnud vägivaldsed, sissetulekud saadud kuritegelikul teel ning T. Vool on vaenulik õigussüsteemi, võimu ja seaduste vastu. Tegemist on riskialti inimesega ning kuna ta enda arvetes ei ole kuritegu toime pannud, siis ei näe ta põhjust ka midagi muuta. Ringkonnakohus leiab, et T. Voolule antud iseloomustusest ei saa teha järeldust, et tegemist on inimesega, kelle väärtushinnangud on karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud.
  94. Kaitsjaga nõustuvalt märgib ka ringkonnakohus, et I astme kuriteo toimepanemine ei ole iseenesest vabastamist välistavaks asjaoluks. Samas aga tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kaaluda ka kuriteo asjaolusid. Apellatsioonikohtu hinnangul on organiseeritud kuritegevus ohuks nii avalikule julgeolekule kui kollektiivsetele hüvedele. T. Vool mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning tema kanda ei olnud vähetähtis roll – kuritegeliku ühenduse hierarhias täitis ta erinevaid korraldusi ja juhiseid, tegeles võlgade ülesostmise ja ebaseadusliku sissenõudmisega, millist tegevust kuritegelik ühendus tagas autoriteedist lähtuvalt hirmufooni, ähvarduste ja vägivalla kasutamisega. Samuti toetas T. Vool ühenduse Lõuna-Eesti allstruktuuri maksukuriteo toimepanemisel. Kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumise vältel pani T. Vool korduvalt toime kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt suurendab T. Voolu puhul uute kuritegude toimepanemise riski nõrk prosotsiaalne võrgustik, tunnustusevajadus, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja ühenduse reeglite ning põhimõtete järgimine. Apellatsioonikohus leiab, et T. Voolu teosüü ja roll kuritegude toimepanemisel on arvestatav ning uute kuritegude toimepanemise oht märkimisväärne.
  95. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. T. Voolu puhul leiab ringkonnakohus, et karistuse eesmärgid täidetud ei ole. Vaatamata sellele, et prokuratuur toetab kõikide asjaolude kaalutlustel T. Voolu vabastamist, siis arvestades kõike eeltoodut puudub apellatsioonikohtul veendumus selles, et T. Vool ka tegelikkuses adub oma tegude tagajärgi ning soovib muutuda seaduskuulekaks. Uue kuriteo suur riskiprotsent ning teiste isikute õiguste tagamise vajadus välistavad praegusel ajal T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
  96. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  97. jaanuari
  98. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. III
  99. Kaitsja on esitanud
  100. märtsil 2017 taotluse hüvitada seoses protokolli muutmise taotlusega T. Voolule mõistliku suurusega tasu ja muud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsjal on tekkinud järgmised kulud: nõupidamine kliendiga vanglas 1 tund, kohtuotsusega tutvumine ja selle analüüs 1,5 tundi, Määruskaebuse koostamine 3 tundi ja sõidukulu marsruudil 11 11 Pärnu-Jõhvi-Pärnu (490 km). Kokku taotleb kaitsja 836,40 euro hüvitamist, mis sisaldab käibemaksu 139,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja poolt taotletud tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Küll aga tuleb vähendada kaitsetoimingutele kulutatud ajakulu. Nimelt peab ringkonnakohus ülepaisutatuks ajakulu, mis kaitsjal kulus nõupidamisele kliendiga, kohtulahendiga tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele. Maakohtu vaidlustatava
  101. veebruari
  102. a määruse sisulised põhjendused taotluse läbivaatamata jätmiseks on paaris lõigus, mistõttu ei saanud lahendiga tutvumine võtta aega 1,5 tundi. Maksimaalseks ajakuluks loeb ringkonnakohus 0,5 tundi. Määruskaebus Viru Maakohtu
  103. veebruari 2017 määrusele sisaldab poolel leheküljel menetluse käiku ja 1,5 lehel sisulisi põhjendusi. Sellise määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 1 tunni. Ka sisuliseks arutamiseks vanglas teemal kas maakohus tutvustas T. Voolule tema õigusi, ei saanud kuluda 1 tund. Põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 0,5 tundi. Seega loeb ringkonnakohus vandeadvokaadi M. Põbo poolt põhjendatuks ajakuluks 2 tundi ja rahuldab taotluse summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot. Lisaks kuulub rahuldamisele sõidukulu summas 147 eurot, millele lisandub käibemaks 29,40 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistas
  104. veebruaril
  105. a Viru Maakohtu
  106. veebruari
  107. a määruse, millega kohus jättis läbi vaatamata kaitsja taotluse protokolli parandamiseks, siis tuleb menetluskulud summas 416,40 eurot (sh käibemaks 69,40 eurot) KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt T. Voolu kasuks välja mõista. /allkiri/ Maarika Kuusk 12 /allkiri/ Aarne Sarjas 12 /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.