Obsah (8)

§ 64§ 430§ 645§ 477§ 4§ 432§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-687 Kohtuasi Pärnu kohtut

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud

1. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (kohtutäitur) esitas Pärnu Maakohtule 13.01.2017 avalduse KK (võlgnik) juhilubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2. Maakohus rahuldas avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Kohus kohustas võlgnikku viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigilõivu, mille jättis võlgniku kanda.
3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus võlgnik jätta menetlusosaliste endi kanda.
4. Menetlusosalised esitasid 08.06.2017 ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-17-687 menetluse lõpetamiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada.

477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (

§ 645

lg 1).

§ 477

lg 6 teise lause järgi võivad menetlusosalised kompromissi sõlmida hagita menetluses juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Tulenevalt

§ 4

lg-st 1 tähendab menetluse esemeks oleva õiguse käsutamine eelkõige seda, kas kohus saab asja menetleda üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus, või on kohtul asja võimalik menetleda kohtu omal algatusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 järgi saab kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lg-s 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks esitada üksnes kohtutäitur, kes saab avalduse ka tagasi võtta. Kohus omal algatusel asja arutada ei saa. Seega saavad menetlusosalised praeguses asjas

§ 4lg 1 ja § 477 lg 6 tähenduses käsutada menetluse esemeks olevat õigust.

Menetlusosalised avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. 2 Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 ja lg-le 4 on poolel, kes tasus riigilõivu või kelle eest riigilõiv tasuti, õigus esitada kohtule, kelle menetluses asi viimati oli, avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3