Obsah (10)

§ 75§ 70§ 104§ 106§ 371§ 168§ 667§ 173§ 150§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-100751 Kohtuasi Era Liisi

) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks Tallinn, XXX. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja kostja elukohaks sama aadressi ja sama aadress oli kostja elukohaks ka rahvastikuregistri järgi. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kohaselt tagastati XXX aadressile saadetud dokumendid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Korteriomanik teatas 19.01.2017, et isik on välismaal. Samuti märgiti, et võlgniku ema sõnul elab poeg Saksamaal. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kostja ema seda erinevates menetlustes kinnitanud juba 2015. a lõpust (tsiviilasjad nr 2-15-119197, 2-16-103045). Maksuja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt ei ole kostja Eestis tulu pärast 2013. a saanud. Seega oli kostja elukoht Saksamaal. Vastavalt

§ 75lg-le 1 kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kui asi selle kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (

§ 75

lg 2).

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 4 p-i 1 kohaselt tuleb hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Art 5 p 1 sätestab, et isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Art 18 p 2 järgi teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hageja esitas oma nõuded tarbijakrediidilepingu alusel. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-ile 20.2 lahendatakse vaidlus kokkuleppe mittesaavutamise korral Harju Maakohtus. Määruse 1215/2012 art 19 p-de 1-3 kohaselt võib käesoleva jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Hageja nõuete aluseks olevas lepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei olnud sõlmitud pärast vaidluse teket ja praeguses asjas ei olnud hagejaks tarbija. Kuna kummagi laenulepingupoole elu- või asukoht oli lepingu sõlmimise ajal Eestis ning kokku oli lepitud Eesti kohtualluvuses, kontrollis kohus järgnevalt, kas kohtualluvuse kokkulepe oli kooskõlas Eesti siseriikliku õigusega.

§ 104

lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt

§ 104

lg 3 p-dele 1-2 kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

§ 106

lg 1 p 1 järgi on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus

§ 104lg-s 1 sätestatuga.

Kuivõrd kohtualluvuse kokkuleppe üheks pooleks oli füüsilisest isikust kostja ning ei esinenud ka

§ 104

lg 3 toodud 2 asjaolusid, leidis kohus, et lepingu üldtingimuste p-s 20.2 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe oli siseriikliku õiguse kohaselt tühine. Laenulepingu üldtingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei olnud määruse 1215/2012 alusel lubatav ning kohtualluvuse määramisel tuli lähtuda määruse art 18 p 2 regulatsioonist. Praegusel juhul ei allunud hagi Eesti kohtule ja hagi tuli esitada Saksamaa Liitvabariigi kohtule. Maakohus keeldus

§ 371

lg 1 p-i 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ning tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Kohus leidis ebaõigesti, et TT elukoht on Saksamaal, mistõttu puudus Eesti kohtul pädevus asja menetleda. Pidades silmas asjaolusid, et esialgne võlausaldaja Creditstar Estonia AS (endise nimega SMS Laen AS) ja TT sõlmisid lepingu nr 333927 interneti vahendusel 06.08.2015, kus kostja kinnitas oma elukohana Tallinn, XXX, kostja käis varem, s.o 16.02.2015 AS Eesti Posti postkontoris enda isikut tuvastamas, kinnitades ühtlasi, et tema aadress on XXX ning rahvastikuregistris on tänaseni tema aadressina avaldatud XXX, ei saanud kohus asuda seisukohale, et TT elukoht on Saksamaal. Asjaolu kohta, et TT elab Saksamaal, ei ole ühtegi tõendit. Sealhulgas ei ole e-toimiku keskkonnas märgitud, et XXX korteri omanik väitis, et TT viibib välismaal või tema ema oleks avaldanud, et võlgnik elab Saksamaal. Veel enam, 06.08.2015 sõlmitud laenulepingu p-ga 15.2 võttis TT endale kohustuse teatada koheselt ja kirjalikult laenuandjale oma või lepingu täitmist tagava isiku nime, elukoha- ja postiaadressi või muude oluliste andmete muutumisest. TT eelnevast teatanud ei ole. Lisaks rikkus maakohus menetlusõigust, kui ei võimaldanud hagejale teha täiendavaid päringuid Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ja kohalikule omavalitsusele TT tegeliku viibimiskoha teadasaamiseks. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus kontrollis õigesti hagi menetlusse võtmise otsustamisel vastavalt

§ 75

lg-le 1, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Samuti kohaldas kohus kohtualluvuse kontrollimisel õigesti määrust 1215/

1. Määruse 1215/2012 art 4 p 1 seab üldreegli, mille kohaselt tuleb hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse 1215/2012 peatüki 2.-
2. jaos sätestatud korras (art 5 lg 1). Ka määruse 1215/2012 art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Seega tuli kohtul tuvastada, missuguses liikmesriigis on TT elukoht, kusjuures hindamisel, kas kostja elukoht on teises liikmesriigis, tuli lähtuda selle liikmesriigi õigusest. Maakohus leidis, et kostja elukoht ei ole Eestis, vaid on Saksamaal. Seda seisukohta põhjendas kohus Pärnu Maakohtu 23.03.2017 määruses avaldatuga, millest nähtus, et aadressil XXX korteri omanik arvas, et TT elab välismaal ja võlgniku ema sõnul elab poeg Saksamaal. Veel tugines maakohus Maksu- ja Tolliameti andmetele, mille kohaselt ei ole kostja Eestist tulu pärast
3. a saanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et eelnevast sai järeldada, et isiku elukoht on Saksamaal ja Eesti kohtutel puudub pädevus asja arutada. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist 3 nähtuvaid andmed, et kostjal puudub Eestis tulu, ei tõenda, et kostja elab mujal kui Eestis. Samuti ei tõenda seda määruses viidatud kaks tsiviilasja, sest kohus lahendas vaidlused sisuliselt ning ei tuginenud kohtualluvuse küsimuses kostja ema väidetele. Kostja märkis 16.02.2015 ankeedis, et ta elukoht on Tallinn, XXX (tlk 40). 06.08.2015 laenulepingus on märgitud, et kostja postiaadress on XXX ja lepingu p-s 4.4 kinnitas kostja, et andmed laenusaaja kohta on õiged (tlk 21). Sama lepinguga võttis kostja laenuandjana kohustuse teatada viivitamatult laenuandjale mh oma elukoha- ja postiaadressi muutumisest. Rahvastikuregistri kandest nähtuvalt elab TT jätkuvalt aadressil XXX. Kuigi rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 järgi on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus ja kohus ei ole kohtualluvuse määramisel seotud rahvastikuregistri andmetega, võib eelnevast kogumis teiste tõendite ja esitletud asjaoludega järeldada, et tõendamata on kostja elamine mujal kui Eestis. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmast. Veel enam, kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi määruse 1215/2012 art 28 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (Riigikohtu 21.11.2012 määrus nr 3-2-1123-12). Nõustuda tuleb kaebuse esitajaga selles, et juhul kui kohtul oli kahtlust kostja elukoha suhtes, oleks tulnud hagejal võimaldada teha päringuid PPA-le ja kohalikule omavalitsusele täpsustavate andmete esitamiseks. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Hageja 22.05.2017 taotlus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd tegemist on hagimenetlusega, kus osaleb teine menetlusosaline. Kui maakohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuulub hagiavalduselt tasutud riigilõiv hageja taotlusel talle tagastamisele

§ 150lg 1 p 2 alusel.

Kui maakohus hagi menetleb, kannab

§ 162lg 1 kohaselt kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4