3-17-1042/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. mai 2017, Tallinn 3-17-1042 Haldusasi K.P.i esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlusosalised Taotleja: K.P. Esindaja: Madis Truber Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
2. Võtta K.P.i esialgse õiguskaitse taotlus menetlusse.
3. Esialgse õiguskaitse korras peatada Maksu- ja Tolliameti
4. aprilli 2017 vastutusotsuse nr 13-7/00695-9 täitmine kuni selle peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, selliselt, et Maksu- ja Tolliametil on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks teha maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid.
5. Saata määrus taotleja esindajale ning vastustajale, tehes viimasele kättesaadavaks taotluse ja selle lisad. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204 lg 2). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
6. K.P. esitas
7. mail 2017 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti
8. aprilli 2017 vastutusotsuse nr 13-7/00695-9 täitmine. Taotleja toob välja, et on esitanud Maksu- ja Tolliametile eelnimetatud vastutusotsuse peale vaide ning vaideorgan on nõustunud vastutusotsuse täitmise peatamisega vaidemenetluse ajaks, ent taotleja soovib esialgset õiguskaitset ka vaidemenetlusele järgneva võimaliku kohtumenetluse ajaks, sest vaide rahuldamata jätmise korral pööratakse vastutusotsus viivitamatult täitmisele. Kaebaja peab vaiet perspektiivikaks ning selgitab, et vastutusotsuse täitmisele pööramisega kaasneks ilmselt esimesena arvelduskontode arestimine, mis takistaks taotlejal oma laenukohustuste täitmist ning laenuandjad asuksid võlgu sisse nõudma kaebaja omandis olevatele kinnisasjadele seatud hüpoteekide arvelt, mis on maksuhalduri kasuks seatud hüpoteekidega võrreldes eespool olevatel järjekohtadel. Ka toob kaebaja välja, et 1 kõnealuse vastutusotsuse täitmise tagamiseks on juba varem maksuhalduri taotlusel seatud hüpoteek tema omandis olevale kinnistule.
9. Leian, et K.P.i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb menetlusse võtta. Taotluse esitamine on halduskohtumenetluse seadusetiku (HkMS) § 249 lg 2 kohaselt lubatav, taotlus on nõuetekohane ja selle lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Taotleja on tasunud riigilõivu.
10. Pean taotlust põhjendatuks osaliselt, peatades vaidlusaluse vastutusotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril on õigus teha maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud toiminguid. HkMS § 249 lõigete 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt võib kohus vaidemenetluse ajal teha vaide esitaja taotluse alusel määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus, kui vastasel korral võiksid aset leida sündmused, mille korral ei ole kaebajal (vaide esitajal) võimalik oma eesmärki saavutada või mille kahjulikud tagajärjed on muul põhjusel pöördumatu või hiljem raskesti korvatava iseloomuga. Vaidega vaidlustatud vastutusotsusega K.P.ilt nõutava maksusumma suurus on 80 855,43 eurot. Summa suurust arvestades on usutav, et taotlejal puuduvad vabad vahendid selle summa tasumiseks ning maksusumma täitmisele pööramine tooks kaasa vajaduse arestida kaebaja pangakontod või pöörata sissenõue kaebaja varale, sh. kinnisasjale, mida kaebaja kasutab ka oma elukohana. Sellised toimingud toovad taotlejale tõenäoliselt kaasa vajaduse oma elukorraldust muuta ning suure tõenäosusega takistab tal seni väljakujunenud elustandardile vastava igapäevaelu jätkamist. Sellega seotud ebameeldivused ei ole põhimõtteliselt hiljem heastatavad. Füüsilise isiku puhul ei saa elukohana kasutatavat kinnistut käsitada samuti rahaliselt hinnatava varana, vaid sellel on ka emotsionaalne väärtus ja selle kaotamine hiljem kahtlemata väga raskeski korvatav. Seega on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista antud juhul ka see, et maksuhaldur on vastutusotsuse täitmise vaidemenetluse ajaks peatanud. Selline kaitse kestab üksnes vaideotsuse tegemiseni, kusjuures vaideotsuse tegemise aeg ei ole taotlejale teda. Käesolevaga sarnases kohtuasjas nr 3-17-163 tehtud kohtumääruses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et „kui K.P. oleks pärast vaide esitamist pöördunud kohe esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole, siis kehtinuks esialgse õiguskaitse abinõu HKMS § 249 lg 4 p 1 kohaselt vähemalt kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Maksuhaldur peatas seevastu vaidlustatud haldusakti täitmise MKS § 146 lg 3 alusel üksnes kuni vaidemenetluse lõpuni. Olenemata sellest, et isikul oleks ka pärast vaideotsuse tegemist iseenesest võimalik esitada halduskohtule kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus viivituseta ning selle lahendamine oleks samuti võimalik viivituseta […], on vastutusotsuse adressaadi õiguste lünkadeta kaitse kindlustamiseks põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset ka praegu kujunenud olukorras.“ Sellest seisukohast saab lähtuda ka käesoleval juhul, mistõttu leian, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
11. Kuigi vaide ning vaide rahuldamata jätmise korral esitatava võimaliku kaebuse eduväljavaateid on menetluse praeguses etapis raske hinnata, ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on oma vaiet põhjendanud ning nende põhjenduste õigsust tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Käesoleval juhul K.P.i vaiet ilmselgelt perspektiivituks lugeda ei saa.
12. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada avaliku huviga ning sellest tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse meetme valikul eelistada meedet, mis tagab taotluse esitajale vähima vajaliku 2 kaitse. Maksude laekumise vastu on oluline avalik huvi, ent esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei kaasneks maksusumma laekumata jäämist, vaid see lükkaks (vastutusotsuse õiguspärasuse korral) maksu laekumise üksnes edasi. Selles olukorras on isiku esialgse õiguskaitse vajadus eelnimetatud avalikust huvist kaalukam. Liiati on maksuhaldurile juba enne kõnealuse vastutusotsuse tegemist antud luba vastutusotsuse täitmise tagamiseks seada kaebaja omandis olevale kinnisasjale hüpoteek (haldusasi nr 3-17-45). Seega on avalik huvi maksude laekumise tagamise vastu mingil määral kaitstud. Samas sõltub selle hüpoteegi tegelik tagamisväärtus nii koormatud kinnisasja reaalsest väärtusest kui ka eespoolsetel järjekohtadel olevate hüpoteekidega tagatud nõuete suurusest. Selles olukorras on taotleja ja maksuhalduril huvide tasakaalustamiseks vajalik, et vaatamata maksuotsuse täitmise peatamisele jääks maksuhaldurile õigus maksuotsuse täitmise tagamiseks (kui kaebus peaks rahuldamata jääma) teha maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid, st. taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse, taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks või arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata sama paragrahvi lõike punkti 3 alusel või taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse. Nende täitetoimingute tegemine ei kahjusta kaebajat ülemäära, ent võib aidata tagada vaidlusaluse kohustuse sissenõutavuse kaebuse võimaliku rahuldamata jätmise korral. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 3