Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue müügitehingust, mille järgi ostis hageja kostjalt kolmkäigu ventiili termoil Nivz 3-way AiSi. Kostja väljastas kauba eest 06.05.2015 arve summas 3492 eurot, mille hageja tasus samal päeval. Vaidlus on selles, kas hageja on kauba kätte saanud või on hageja tehingust taganenud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja tõendab kolmkäigu ventiili hagejale kätte toimetamist 23.07.2015 saatelehega nr 15022/1, millel on kauba kättesaamist kinnitanud hageja toonane töötaja A. Bitkov oma allkirjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Kostja selgitas, et ta oli ka varem hageja töötajale A. Bitkovile hageja tellitud detaile kätte toimetanud, A. Bitkov ise tellis detailid, isik ei olnud kostjale võõras, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks eraldi volitust või dokumenti kontrollida. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja (kelle tegevuse eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab) poolt tehtud tehingute puhul eeldatakse, et need tehti majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2). Sel juhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima (3-2-1-20-02, p 9). 2 Vaidlust ei ole selles, et A. Bitkov töötas hageja alluvuses. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et detaili oli volitatud vastu võtma keegi muu isik. Kohtul puudub alus kahelda saatelehel vastuvõtja allkirja õigsuses. Allkirja ekspertiisi taotletud ei ole, mistõttu väited selle kohta, et allkiri ei kuulu hageja alluvuses töötanud A. Bitkovile, on paljasõnalised. Eeltoodu põhjal luges kohus tõendatuks, et kostja on hageja tellitud kolmkäigu ventiili 23.07.2015 andnud üle hageja töötajale ja viimane on selle vastu võtnud. Hageja märgib, et hageja juhatuse liikme T. Terava poolt kostja esindajale 22.07.2015 saadetud e-kiri on sisuliselt tehingust taganemise avaldus, mille põhjustas kostjapoolne lepingurikkumine. Viidatud e-kirjas teavitab hageja, et 06.05.2015 tellitud ja tasutud kaup ei ole tellijani jõudnud, mistõttu palub kahe tööpäeva jooksul tagastada tasutud 3492 eurot. Vaidlust ei ole selles, et 22.07.2015 seisuga detaili hagejani toimetatud ei olnud ja kostja viivitus võib viidata lepingurikkumisele. Samas on kostja selgitanud seda esialgse detaili sobimatusega, mistõttu tuli tellida uus detail ning seetõttu täitmine viibis. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud enne 22.07.2015 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114), mille saabumisel kohustuse täitmata jätmise korral taganeb tehingust. Täiendava tähtaja andmine kõrvaldanuks ebakindluse selles, kas kostja rikkumist saab lugeda oluliseks VÕS § 116 mõttes. Isegi kui lugeda, et 22.07.2015 e-kirjaga on hageja avaldanud soovi tehingust taganeda ja nõudnud raha tagastamist kahe päeva jooksul, ei saa eitada, et järgmisel päeval on hageja töötaja tellitud kolmkäigu ventiili vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale varalist kahju tekkinud, mistõttu hüvitisnõue VÕS § 115 alusel on põhjendamatu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ T.R. Tamme Auto esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. detsembri 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vaidles hageja juba oma 12.11.2015 menetlusdokumendis vastu A. Bitkovi allkirja ehtsusele saatelehel, esitades ka A. Bitkovi allkirjanäidisega dokumendi. Saateleht on käsitletav täitmise tunnistusena, mis oma olemuselt on sarnane võlatunnistusele, kuna saateleht, millega ostja kinnitab kauba saamist, on ostja poolt müüjale antud kinnitus, et ostja tunnistab müügilepingust tulenevat kohustust. Riigikohus on andnud lahendis nr 3-2-1-63-16 suunise, et juhul kui pool tugineb oma väites dokumendile, millise ehtsus on vaidlustatud, siis on dokumendile kui tõendile tugineda sooviva poole kohustuseks veenda kohut dokumendi ehtsuses. Seejuures piisab dokumendi ehtsuse kahtluse alla seadmiseks põhistamisest.
lg 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Hageja esitas kohtule A. Bitkovi allkirjaga dokumendi ning sellega on hageja oma põhistamiskohustuse vastavalt
Kohtul oleks tulnud pooltele selgitada, et allkirja ehtsuse kontrolliks on vajalikud eriteadmised. Kuivõrd Viru Maakohtul ei ole allkirjade ehtsuse hindamiseks vajalikke eriteadmisi, oleks kohtul tulnud määrata ekspertiis või selgitada pooltele, et tõendama kohustatud poolel tuleks ekspertiisi taotleda. 2) ei ole kostja lükanud ümber hageja väidet, et tegemist ei ole hageja endise töötaja allkirjaga. Kostja ei ole taotlenud käekirjaekspertiisi määramist, samuti loobus kostja A. Bitkovi tunnistajana ülekuulamisest. Seetõttu oleks kohtul tulnud, tulenevalt
Et kostja ei ole hageja vastuväidet (allkirja ebaehtsus) ümber lükanud, on kostja jätnud tõendamata hagi rahuldamata jätmise ainsaks aluseks oleva väite, et ta on täitnud müügilepingu nõuetekohaselt; 3) ei saa nõustuda kohtu käsitlusega, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega enne lepingust taganemist. Et kostja ei andnud hagejale üle müügilepingu eset, oli hagejal võimalik nõuda nii kahju hüvitamist täitmise asemel seoses täitmise vastu huvi kaotamisega kui ka üle antud ostuhinna tagastamist seoses lepingust taganemisega.
lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 7. Hageja esitas kostja vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja omapoolse kohustuse täitnud ning maksnud kostjale müügilepingu esemeks olnud kolmkäigu ventiili eest. Vaatamata sellele ei ole kostja andnud hagejale üle kolmkäigu ventiili. Kostja vaidles hagile vastu ning kinnitas, et ta on kolmkäigu ventiili hagejale üle andnud. Vastuväite tõendamiseks esitas kostja saatelehe nr 15022/1, millel on hageja töötaja A. Bitkovi allkiri kolmkäigu ventiili vastuvõtmise kohta. Vastuseks kostja seisukohale kinnitas hageja, et kostja esitatud saatelehel olev allkiri ei kuulu hageja juures varasemalt töötanud A. Bitkovile. Hageja lisas seisukohale A. Bitkovi allkirjanäidise. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus on asja lahendamisel jaganud vääralt tõendamiskoormise ja rikkunud selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastavalt
lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4 Kuna kostja vastuväide tugines sellele, et saatelehe nr 15022/1 järgi on kolmkäigu ventiil üle antud hageja töötajale A. Bitkovile, mille hageja vaidlustas, siis oli kostja kohustus
Bitkovile. Kuigi kostja on taotlenud A. Bitkovi tunnistajana ülekuulamist, on ta sellest 01.11.2016 e-kirjaga loobunud (tl 111). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud kostjale tõendamiskoormist ja tunnistaja ülekuulamisest loobumise tagajärgi. Alusetu on maakohtu seisukoht, et kuna pooled ei ole ekspertiisi taotlenud, siis on põhjendamatu hageja väide, et allkiri saatelehel ei kuulu A. Bitkovile. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormisest tulenevalt oli kostja kohustuseks tõendada, et ta on müügilepingu esemeks olnud ventiili hageja esindaja A. Bitkovile üle andnud ning, et saatelehel olev allkiri kuulub A. Bitkovile. Nimetatud asjaolude tõendamata jätmist ei saa hagejale ette heita. Asja materjalidest nähtuvalt (vt kohtuistungi protokoll, tl 79) ei ole maakohus tuvastanud, kellena A. Bitkov hageja juures töötas ja millised olid tema tööülesanded. Neid asjaolusid kindlaks tegemata on maakohus ennatlikult leidnud, et A. Bitkovi tegevus (eeldusel, et kolmkäigu ventiili võttis kostjalt vastu A. Bitkov) on kvalifitseeritav TsÜS § 116 lg 2 järgi. Välistatud ei ole A. Bitkovi tegevuse kvalifitseerimine ka TsÜS § 118 lg 2 järgi. 8. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (
lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine
Praegusel juhul on maakohus tulenevalt ebaõigest tõendamiskoormise jagamisest jätnud välja selgitamata, kas kostja on müügilepingust tuleneva omapoolse kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning sellest tulenevalt ennatlikult jätnud hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale tõendamiskoormisest tulenevat kohustust tõendada, et saatelehel nr 15022/1 olev allkiri kuulub A. Bitkovile. Õige on siinjuures apellandi väide, et visuaalse vaatluse teel ei saa kohus määrata, kas saatelehele nr 15022/1 on allkirja andnud A. Bitkov või keegi teine isik. Juhul, kui maakohus tuvastab, et A. Bitkov on kolmkäigu ventiili vastu võtnud, tuleb maakohtul teha kindlaks, millise volituse alusel A. Bitkov tegutses. Vajadusel peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada nimetatud asjaolu kohta omapoolseid tõendeid. 9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.