KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-406 LP k

) § 28 lg 1 alusel.

sisaldab erisätteid nende ehitiste seadustamise kohta, mis olid valmis ehitatud enne 01.07.2015. Seega ei ole kasutusloa taotlust võimalik menetleda EhS üldregulatsiooni järgi ega kohaldada EhS §-i 53.

§ 29

kohase menetluse valikul on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse üle (§ 29 lg 7).

§ 29

lg 8 sätestab, et kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb kohaliku omavalitsuse üksus ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks. Haldusasjas nr 3-152518 vaidlustatud ettekirjutust ei saa käsitada

§ 29

lg 8 alusel antud ettekirjutusena, kuivõrd seda ei ole koostatud auditi tulemustele tuginedes ega ehitise omadusi sisuliselt hinnates. Kasutusloa taotlemine on praegusel juhul õige viis ehitise seadustamiseks. Halduskohus on ilma faktilisi asjaolusid hindamata asunud seisukohale, et kasutusloa eelduseks on ehitusloa olemasolu. 8. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Üksnes kasutusloa taotlusega ei ole võimalik Kadaka pst 97 ebaseaduslikult laiendatud ehitist õigusaktidele vastavalt seadustada. Haldusasjas nr 3-15-2518 on esitatud piisavalt tõendeid, mis 2

jõustumist. Seega kuulub rakendamisele

§ 29

.

§ 29

lg 8 näeb pädevale asutusele ette käitumisjuhise juhuks, kui ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus selgub auditi alusel. Viidatud säte ei välista aga ettekirjutuse tegemist EhS alusel, kui ebaseaduslik ehitustegevus tuvastatakse riikliku järelevalve käigus.

§ 29

lg 3 kohaselt peab pärast 01.01.2003 ja enne

jõustumist ehitatud ehitis vastama EhS § 11 lg-s 2 ja §s 12 sätestatud nõuetele. Seega peab Kadaka pst 97 hoone olema kooskõlas selle ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Haldusasjas nr 3-15-2518 esitatud materjalidest nähtub, et ebaseadusliku laiendamistegevuse tõttu valminud ehitis ei vasta kehtivale detailplaneeringule.

§ 29

lg-st 4 tuleneb, kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu olemasolu, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus asendada detailplaneeringu EhS §-s 26 sätestatud projekteerimistingimuste andmisega. Seega on tuginemine 04.09.2015 ettekirjutusele, mis esmalt nõuab projekteerimistingimuste taotluse esitamist, praeguses asjas igati kohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhtudel, mil soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik näiteks ebaõige nõudeliigi tõttu või on kaebuse eduväljavaated olematud. Kaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine eeldab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras. Keerukama õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja analüüsimist kohtuotsuses (Riigikohtu 15.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-57-11, p 16).
2. Halduskohus on asunud seisukohale, et kohustamiskaebusel puudub edulootus, kuna 04.09.2015 ettekirjutuse tõttu on kasutusloa andmine EhS § 53 järgi ilmselgelt võimatu. Nimetatud ettekirjutuse kohaselt on kaebaja kinnistul asuvat elamut ja hoonet laiendatud ning need kokku ehitatud. Arvestades hoone ja laienduse mahtu, on vastustaja viidanud, et nii 01.07.2015 kehtinud ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseadustiku järgi on praegusel juhul nõutav ehitusprojekt ja ehitusluba. Ehitisregistri järgi puudub Kadaka pst 97 elamu ja abihoone laiendamiseks ehitusluba. Ettekirjutusega kohustatakse ehitise omanikku viima ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga – kas
3. aastal kinnitatud ehitusprojektiga või esitada TLPA-le ehitusloa saamiseks uus nõuetekohane ehitusprojekt, mille koostamiseks tuleb eelnevalt taotleda projekteerimistingimused.
4. Kaebaja arvates peaks praeguses asjas kohaldama

§-i 29, mis reguleerib vahemikus 02.01.2003 kuni 30.06.2015 ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitisele ehitus- või kasutusloa andmist ja ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks lugemist. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ehitise laiendamine on toimunud eelnimetatud ajavahemikus.

§ 29lg 3 järgi peab sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ja sama seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis vastama Eh

S § 11 lg-s 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele.

§ 29

lg 6 alusel saab ehitise ohutust hinnata ehitusprojekti puudumise korral ka ehitise auditi alusel. Praegusel juhul on kaebaja tellinud ehitise auditi, kuid kuna kasutusloa taotlus tagastati läbivaatamatult, pole vastustaja seda hinnanud ega kaalunud kasutusloa väljastamist või täiendavate järelevalvemeetmete rakendamist

§ 29lg-te 7 ja 8 alusel.

12. Halduskohus ei ole hinnanud, kuidas mõjutab praeguse asja lahendust

§ 29

kui erisäte kasutusloa menetlust reguleerivate üldiste sätete suhtes.

§ 29

kohaldamise osas puudub kõrgemate kohtute praktika ning õiguslikku olukorda ei saa pidada selgeks. Haldusasjas nr 3-15-2518 rahuldas halduskohus 18.04.2017 otsusega (jõustumata) LP kaebuse 3

§ 29

lg-s 6 sätestatut arvestades täielikult välistada kaebuse eduväljavaateid ka juhul, kui ettekirjutus peaks jääma jõusse. 13. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ning halduskohtu 13.03.2017 määrus tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets 4