Obsah (5)

§ 314§ 367§ 163§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-16-105461 Tsiviilasi

§ 314¹ lg-de 1, 2 kohaselt.

Kostja on ise avaldanud kohtule nimetatud e-posti aadressi ja sellelt aadressilt on ta ka kinnitanud dokumentide kättesaamist ja kohtule saatnud dokumente. Kostja on andnud nõusoleku kirjalikus menetluses asja lahendamiseks. Kohus lahendas asja kostja osavõtuta kohtuistungilt. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PlusPlus Capital AS ja kostja digiallkirjastasid 13.08.2015 võla tasumise kokkuleppe ja vahekohtu kokkuleppe nr 24177498, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkuleppe p-le 1.1 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 3035,88 eurot. Pooled sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel vastavalt kokkuleppe p 2.1 alusel summas 3035,88 eurot, millele lisandus intress 20% aastas. Kokkuleppe kohaselt tuli võlgnevus tasuda seitsme osamaksega. Kostja tasus 12.08.2015 makse summas 122 eurot ning 27.10.2015 osamakse summas 51 eurot. Maksegraafikust nähtuvalt kaeti nimetatud summade arvelt maksegraafikus märgitud intressid ning ülejäänud osas põhisummat. Kostja maksegraafikus näidatud 25.11.2015 tasumisele kuulunud osamakset ei tasunud. Kokkuleppe p 3.1 kohaselt muutus seetõttu kogu tasumata võlgnevus sissenõutavaks. Kostja leiab, et hageja on lepingut rikkunud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja poolt lepingu rikkumise kohta. Seega on kostja sellekohased väited paljasõnalised. Võla tasumise kokkuleppe ja vahekohtu kokkuleppe nr 24176428 ning maksegraafiku on Andres Kullo allkirjastanud digitaalselt 13.08.2015 kell 08:46:

1. Kostja ei ole esitanud kohtule konstitutiivse võlatunnistuse vaidlustamiseks vastuhagi. 01.09.2015 loovutati nõue hagejale. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus loetakse sõlmituks, kui võlgnik tunnistab võlga ja lepitakse kokku, et võlgnik tunnistab, et ta võlgneb võlausaldajale rahasumma. Pooled lepivad kokku, et võlatunnistus annab võlausaldajale iseseisva nõudeõiguse. Kokkuleppest nähtub, et kostja tunnistas võlgnevuse 3035,88 euro olemasolu ja lepingupooled leppisid kokku, et kokkuleppega luuakse iseseisev alus võla tasumise nõudmiseks. Kostja on võla tasumise kokkuleppe allkirjastanud digitaalselt 13.08.
2. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kohus leiab, et võla tasumise ja vahekohtu kokkuleppega nr 24176428 ning selle lisaks oleva maksegraafikuga 12.08.2015, digiallkirjastatud 13.08.2015, on tõendamist leidnud, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus 3034,65 eurot ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 30 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 105 eurot. Viivise arvestus: 3034,65x0,02%x173 (26.11.2015-17.05.2016)=105 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 105 eurot hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega hageja nõue mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest on põhjendatud

§ 367

alusel ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.05.2016 kuni põhivõlgnevuse 3034,65 euro lõpliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis kohus leiab, et hageja menetluskuludest 98,39% tuleb jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 588 eurot: riigilõiv 300 eurot, lepingulise esinduse kulud summas 228 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 4 t ulatuses, tunnitasuga 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot, millele lisandub käibemaks, on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud 98,39% 588 eurost, s.o summas 578,53 eurot hageja kasuks. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)