KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. märts 2017,

) § 459 lg-s 1 nimetatud tingimused. Sotsiaalkindlustuseamet on küll määranud hagejale tähtajalise (

1. veebruar 2015 kuni
2. veebruar 2018) töövõimetuspensioni, kuid pensionitõendi väljastamine ei tõenda asjaolu, et hageja ei oleks võimeline kandma talle kohtuotsustega pandud elatise maksmise kohustust. Hageja oli juba tsiviilasja nr 2-14-52678 arutamise käigus töövõimetuspensionär, kuid siis ei esitanud hageja kordagi kohtule avaldusi või taotlusi elatise vähendamiseks;  hagejal on Tartu Ülikoolis omandatud majanduslik kõrgharidus ning ta oli pikemat aega seotud juriidiliste isikutega A OÜ ja S OÜ, milledest on hageja alates
3. veebruarist 2015 ennast tagandanud juhatuse liikme kohalt. Enda juhatuse liikme kohalt tagandamise eesmärk on oma sissetulekute varjamine elatise mittetasumiseks;  hagejal on varjatud sissetulekud. Hagejal on äriline side teisaldatavate majade müügiga tegeleva ettevõttega M ja S OÜ-ga. Mõlema ettevõtte kodulehe andmete kohaselt saavad kliendid ettevõtetega võtta ühendust ühelt ja samalt e-kirja aadressil XXX ning mõlema ettevõtte kontakttelefon on XXX, mis on hageja isiklikus kasutuses oleva telefoni number. MAAKOHTU OTSUS
4. Maakohus jättis
5. detsembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2

§ 459lg 1 kohaldamiseks.

Hageja ei esitanud puude tuvastamise otsust, vaid esitas töövõimetuspensioni arvestamise otsuse, millest nähtub, et töövõimetus on tuvastatud

1. veebruar 2015 kuni
2. veebruar
3. Seega on tuvastatud töövõimetuse aeg möödunud, uut ekspertiisi ja uut otsust hageja ei esitanud. Märget pensionitunnistuse koopial ei saa kohus lugeda piisavaks tõendiks osalise töövõimetuse tuvastamisel. Selleks saab olla SKA püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul on isik siiski võimeline ka tööga elatist teenima. Maakohus nõustus kostjate hinnanguga, et hageja on teadlikult ja tahtlikult sissetuleku varjamiseks tagandanud ennast
4. veebruaril 2015 A OÜ ja S OÜ juhatuse liikme kohalt. S OÜ juriidiline aadress on sama, mis hageja elukoha aadress hagiavalduses. Samuti on hageja teinud end varatuks.
5. veebruaril 2015 tõestas Tallinna notar Anneli Alekand hageja ja KG vahelise hagejale kuuluva kinnistu müügilepingu. Kinnistu müügihind oli 15 000eurot ja ostja kinnitas, et tasus müügisumma sularahas enne lepingu sõlmimist. Samale isikule on hageja müünud ka A OÜ ja S OÜ osad. Ostja on jällegi kinnitanud, et tasus hinna sularahas enne lepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus järeldusele, et puudub igasugune alus hagejalt tema alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja on pärast temalt elatise väljamõistmist püüdnud teha kõik temast oleneva, et vabaneda oma laste ülalpidamise kohustusest ja vaatamata (väidetavale) osalisele töövõimetusele, on selleks hagejal jätkunud piisavalt ettevõtlikust. Hagiavalduses on hageja väitnud, et tema tervislik seisund ei muutu, sest diagnoos on pöördumatu. Hageja endise abikaasa väitel on tegemist meeleoluhäirega, mis diagnoositi hagejal juba abielu ajal. Kohtu käsutuses oleva informatsiooni kohaselt nimetatud haigus kunagi ei süvene ja regulaarse raviga on võimalik haigust edukalt kontrolli all hoida. APELLATSIOONKAEBUS
6. Hageja esitas vaidlustatud otsuse peale
7. märtsil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Hageja peamine väide apellatsioonkaebuses on, et peale hagi esitamist kohtusse ei ole hageja saanud kohtust mingeid menetlusdokumente ega teavet kohtuistungi toimumise aja kohta. Hageja kontaktandmete muutumise ja ka tema tervisliku seisundi tõttu ei jõudnud menetlusdokumendid temani ning hageja ei saanud omapoolseid argumente ega tõendeid kohtule esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Maakohus on lugenud
2. detsembri 2016 istungit läbi viies, et hageja oli teadlik istungi toimumise ajast ja kohast. Selleks pidi maakohus kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetama

§ 343

lg 1 ja § 306 lg 5 järgi.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. 3

§ 311

¹ lg-tes 1 ja 4 ette nähtud viise, kuid KIS-st ega toimikust ei nähtu, et hageja oleks 29. novembril 2016 väljastatud menetlusdokumendi avaliku E-toimiku kaudu avanud (

§ 311

¹ lg 3) või kinnitanud mingil viisil selle kättesaamist (

§ 311¹ lg 5).

KIS saadetiste andmetest nähtub, et kohtukutse saadeti hagejale e-kirjaga 5. detsembril 2016 sellele e-posti aadressile, mis hageja hagiavalduses kohtule avaldas (XXX). Sellisel viisil oleks menetlusdokumendi kättetoimetamine põhimõtteliselt võimalik

§ 314

¹ lg 2 alusel, kuid sel juhul ei jõudnud kohtukutse hagejani tähtaegselt.

§ 343

lg 2 esimese lause kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Kuna istung toimus

1. detsembril 2016, jäi selle aja, mil kutse saaks lugeda kättetoimetatuks, ja istungipäeva vahele vaid seitse päeva. Kui isikule ei toimetata kätte kutset kohtuistungile, millel tema nõuet arutatakse sisuliselt, siis rikutakse sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja isiku põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Ühtlasi on maakohus teinud hageja suhtes otsuse ilma teda nõuetekohaselt kohtusse kutsumata. Toimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei ole hagejal olnud ka muud võimalust esitada oma seisukohta kostjate vastuse kohta, samuti ei ole maakohus hagejale selgitanud, millised asjaolud tuleb nõude edukuseks esile tuua ja milline on hageja tõendamiskoormis. Tervikuna on sellised rikkumised olulised (vrd Riigikohtu
2. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). 7.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4