Obsah (8)

§ 423§ 657§ 371§ 368§ 654§ 652§ 171§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14145 Tsivii

) § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel või juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 1 või 2 alusel.

1. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal oli õiguslik huvi olemas. Tuvastushagi rahuldamine ei täidaks eesmärki, mida hageja eelduslikult soovib (et kostja lõpetaks hagejalt võla sissenõudmise/nõudekirjade saatmise). Ka vaidlustatud otsuses on maakohus seda möönnud. Praegusel juhul ei ole hagi esitatud mitte kohustuse puudumise tuvastamiseks, vaid nõude aegumise tuvastamiseks. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega.
2. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et asjas ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus ei kohaldanud TsÜS § 146 lg-t 4 õigesti. Hageja tahtlust kohustuse täitmata jätmiseks kinnitab see, et hageja on võlgnevust kostja ees korduvalt tunnistanud, lubades seda tasuma hakata. Kuna hageja on tunnistanud võlgnevust kostja ees ka pärast kolme aasta möödumist nõude sissenõutavaks muutumisest, on hageja ka ise varasemalt leidnud, et kostja nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja hinnangul võttis hageja kostjalt laenu eesmärgiga seda mitte tagastada. Seda kinnitab hageja senine käitumine. Hagejal oli maksehäireregistri andmetel mitmeid maksehäireid ja hageja on korduvalt süüdi mõistetud kurjategija. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 17. Apellatsioonkaebuses on kostja seisukohal, et hagi tulnuks jätta menetlusse võtmata (

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata (

§ 423

lg 2 p 1 või 2 alusel), sest hagejal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja sellise seisukohaga järgmistel põhjustel. 18.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ka TsÜS § 38 lg 2 teise 3 lause järgi saab otsuse tühisusele tugineda huvitatud isik ehk isik, kellel on otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks (vt Riigikohtu 31.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 12). Võlgnikul võib olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

1. Praegusel juhul ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et kostja on esindaja vahendusel nõudnud hagejalt 01.03.2016 võlateatises nr 2135 (t lk 3) märgitud kohustuste täitmist, s.o põhisumma 313,17 euro, viivise 2361,30 euro, võlausaldajakulude 33,55 euro ja sissenõudekulude 211,80 euro tasumist. Hageja pöördus kohtu poole hagiga, mille palus tuvastada, et kostja selline nõue hageja vastu on aegunud. Hagi lahendamise tulemusena saab hageja õigusliku selguse küsimuses, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja ees täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Seega on hageja õiguslik huvi põhjendatud ja järelikult on maakohus hagi õiguspäraselt menetlenud.
2. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud põhjendustega, mille kohaselt tuleb hagi menetleda põhjusel, et nõude aegumise tuvastamisel on sama tagajärg nagu kohustuse puudumise tuvastamisel. Nõude aegumine nõuet ei lõpeta, sest aegumine annab vaid kestva vastuväite täitmiseks keeldumiseks. Nõude aegumine on materiaalõiguslik vastuväide nõudele ning aegumise tagajärjeks on kohustatud isiku õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Seetõttu tuleb vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja jätta ja asendada käesoleva otsuse p-des 18-19 märgituga.
3. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele seoses TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisel eksinud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja eesmärgiks võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel oli kostjale kahju tekitamine (võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt oli hagejal juba laenu võtmise ajal plaan seda kostjale mitte tagastada. Asjaolu, et hageja väljendas
4. aastal soovi täita kohustus kohtuväliselt (tl 39), ei viita iseenesest hageja eesmärgile jätta kohustus kokkuvõttes täitmata. Riigikohus on mitmetes lahendites, sh tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 tehtud otsuses selgitanud, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16.09.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p, 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 654lg 6).

22. Kostja väited, mille kohaselt oli hagejal kostjalt laenu võtmise hetkel maksehäireregistri andmetel mitmeid täitmata kohustusi, et hageja on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja et hageja on olnud kostja töötajatega suheldes ebaviisakas, on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt.

§ 652

lg 3 eelduste täitmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus kostja sellised väited tähelepanuta.

1. Kostja viide Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsusele tsiviilasjas nr 2-05-984 ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane, sest selles otsuses kajastatud õiguslikud seisukohad ja järeldused ei ole teist tsiviilasja lahendavale kohtule siduvad.
2. Eespool märgitud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 4
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja osales apellatsioonimenetluses isiklikult ja ta ei ole esitanud lõivustatud taotlusi. Seega ei ole hagejal menetluskulusid apellatsioonimenetluses tekkinud. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks (

§ 174lg 1).

Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5