← Eesti

3-15-1828/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1828 Haldusasi Katleri Taekwondoklubi k

§ 48lg 3 tähenduses.

Tema sugulussidemel juhatuse liikmega puudub maksuõiguslik tähendus. MTA on esitanud argumendi üksnes põhjusel, et näidata, et M. Kõlvartil puudus igasugune seos KTK-ga. 1.

  1. Tallinna Linnavalitsus ei ole M. Kõlvartile kõnealuse sõiduki eest hüvitist maksnud. Kui linnavalitsus ka oleks M. Kõlvartile hüvitist maksnud, puudub sellel õiguslikult seos KTK osutatud erisoodustusega. Maksustamise seisukohalt puudub tähendus ka sellel, kas M. Kõlvartile oli väljastatud parkimise luba. 1.
  2. K. Š. 24.09.2014 antud seletuste kohaselt kasutasid lisaks M. Kõlvartile sõidukit 483MLG teised KTK treenerid. Nii ei tähenda M. Kõlvarti mujal viibimine tingimata seda, et sõidukit ei kasutatud sõidupäevikus märgitud KTK põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks. K. Š. ja I. U. on kinnitanud, et sõidukit kasutati treeningute läbiviimiseks. Sõidupäeviku sissekannet ei pea 4

(14)tegema isik, kes konkreetse sõidu tegi. Kuna “Erisoodustuste hinna määramise kord” täpseid nõudeid ei sea, on KTK vaba sisestama sõidupäevikusse üksnes andmed, mida ta vajalikuks peab. Kohustuslik on märkida üksnes sõiduauto omaniku või valdaja nimi või nimetus ja isiku- või registrikood. Käesoleval juhul on sõidupäevikutes märgitud valdaja, s.o KTK nimi ja registrikood. 1.
  1. Pärnus treeningute läbiviimine on seotud KTK põhikirjalise tegevusega. Põhikirjaline eesmärk täidetakse, kui tehtud kulutus on suunatud spordi harrastamisele. Tähtsust ei oma, kas sporti harrastanu on KTK liige või muu isik. Seega on treeningute läbiviimine ja sellega seotud kulu, sh selleks kohalesõitmine ja auto rendikulu põhikirjalise tegevuse kulu. Lisaks on KTK ajalooliselt viinud treeninguid läbi üle Eesti, kuna tegemist on vanima taekwondo klubiga Eestis, mille treenerite tase on Eesti kõrgeim. KTK on Eesti Taekwon-Do Liidu liige. Pärnusse sõideti treeninguid läbi viima, mitte ajama Eesti Taekwon-Do Liidu asju. 1.
  2. Viga sõiduauto sõidupäevikus ei olnud läbiv, vaid puudutas perioode jaanuar–august 2011 ning september
  3. Seejuures ei mõjutanud viga läbitud kilomeetrite arvu (KTK raamatupidaja 08.10.2014 selgitused). Sõiduauto 483MLG sõidupäevikus on kajastamata KTK põhikirjalise tegevusega seotud 14.04.2013 reis Peterburi, kus toimus võitluskunsti olümpiaad EastWest. Selle asemel on sõidupäevikus ekslikult kajastatud treeningud Linnamäe tee 37a Tallinnas ning Pärnus. Samas ei võimalda revisjoniaktis välja toodud mõningad ebatäpsused sõidupäevikus teha järeldust, et kolme aasta jooksul ei tehtud sõiduautoga ühtegi KTK põhikirjalise tegevusega seotud sõitu. Sõidupäevikus kajastatud sõitu Bulgaariasse maailmameistrivõistlustele 14.07.–23.07.2013 kinnitab ka ANTS-andmebaas, mille kohaselt lahkus sõiduk Eestist Ikla piiripunkti kaudu 15.07.
  4. Maailmameistrivõistlused spordivõistlusena on spordi lahutamatu osa. Sportlaste ja treenerite viibimine võistlustel on omakorda lahutamatu osa KTK põhitegevusest: taekwondost ja spordi harrastamisest. M. Kõlvart osales võistlustel treenerina, seda kinnitavad treeneri tõend ja tõend võistlustel osalemise kohta. Võistlustel osalemine poliitiku ja Eesti Taekwon-Do Liidu asutajana on ajakirjaniku omistatud. See ei väära fakti, et M. Kõlvart osales võistlustel treenerina. Võistlustel osalesid KTK treenitavad, kelle treeneriks oli ka M. Kõlvart. Kõik võistlejad sõitsid võistlusele sõiduautoga 483MLG. KTK põhikirjalise tegevusega on seotud ka sõidud Pärnusse taekwondo Eesti meistrivõistlustele (24.11.2012), kickboxing meistrivõistlustele Riias (23.12.2012), Muraste suvelaagrisse (juuni–juuli 2013), Piiri spordibaasi laagrisse (juuli 2012). Võistlustel Pärnus ja Riias osalesid KTK treenitavad, M. Kõlvart on KTK treener, seega on võistlustel osalemine seotud KTK põhikirjalise tegevusega: taekwondo ja spordi harrastamisega. On loogiline, et võistlustel osalevad võistlejatega koos KTK treenerid, sh M. Kõlvart. Riiga sõitsid võistlejd autoga 483MLG. Tähtis ei ole, kas uudise puhul viidatakse M. Kõlvartile kui Eesti Takewon-do Liidu presidendile, sest võistlustel osales ta treenerina. KTK on Eesti Taekwon-Do Liidu liige ning vastavalt KTK põhikirja punkt 10 alapunktile 6 on KTK tegevuseks muu hulgas koostöö arendamine teiste klubide, seltside ja liitudega. Spordilaagrisse sõitmine on KTK põhikirja järgne tegevus; lisaks sõitsid sõidukiga laagrisse mõned sportlased, kes seal ei ööbinud. 1.
  5. M. Kõlvart ei kasutanud sõiduautot 483MLG tasuta, vaid isiklike sõitude eest on ta KTK-le tasunud 5749,59 eurot, mida tõendab käibeandmik ja sularaha sissemakseorderid, mis esitati ka MTA-le revisjoni käigus (I kd, tl 59 jj). M. Kõlvart on tasunud enda ja mitte teiste treenerite sõitude eest (detsember 2013). Seejuures ei oma konkreetse isikliku sõidu sisu maksustamise seisukohast tähendust. MTA väited sõiduki tasuta kasutamise kohta on üldsõnalised ning põhjendamata. Sellisena taotleb kaebaja, et toimikusse lisataks täiendavalt kaebaja kõik kassa sisse- ja väljaminekute orderite koopiad perioodist 2011–2013 ning kassa väljavõtted sama perioodi kohta. Kassast ei saa teha väljavõtteid, ilma et sinna ei oleks midagi laekunud. Arvestades, et MTA oli revisjoni lõppvestluse protokolli koostamise ajal seisukohal, et M. Kõlvart tasus KTK-le isiklike sõitude eest, on kummastav vastustaja väide, nagu oleks sõidukit 483MLG kasutatud tasuta ning esitatud tõendid ebausaldusväärsed. Isiklike sõitude eest tasumine vähendab igal juhul maksukohustust. MTA peaks iga konkreetse sõidukorra osas põh5
(14)jendama ja tõendama, miks tema arvates konkreetset sõitu ei ole toimunud või miks see ei ole põhikirjalise tegevusega seotud. 1.7.

§ 48

lg 8 kohaselt on erisoodustuse hinna ülempiir 256 eurot kuus iga samas paragrahvis nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Sama on sätestatud ka „Erisoodustuse hinna määramise korras“. Kui sõiduki kasutajad hüvitavad juriidilisele isikule 256 eurot kuus, täiendavat maksustamist ei toimu. Kolme aasta kohta oleks see sõiduki puhul 256 x 36 = 9 216 eurot. Kui võtta sellest maha juba M. Kõlvarti hüvitatud summa 5749,59 eurot, siis tuleb tulumaksu maksta 921,45 eurot ja sotsiaalmaksu 1447,99 ehk kokku 2369,44 eurot. MTA-l puudub pädevus seadusi muuta.

  1. Kohtla-Järve ja Mustvee sõitude kulu oli KTK põhikirjalise tegevusega seotud kulu, sest seminarid olid suunatud spordi harrastamisele. Nn võõraste sportlaste treenimine ei ole maksustatav. KTK aitab kohalike treenerite taset tõsta, kuna KTK on vanim taekwondoklubi Eestis, mille treenerite tase on Eesti kõrgeim. MTÜ-de, sh KTK tegevus põhineb suures osas vabatahtlikkusel. KTK on esitanud I. U. ja A. J. kinnitused seminaride toimumise kohta Kohtla-Järvel.
  2. Ruumide rendikulu oli KTK põhikirjalise tegevuse kulu, sest neid ruume kasutati sportimiseks. Mittetulundusühingute maksustamisel ei ole oluline vara tekkimise allikas (näiteks liikmemaks, toetus). Tähtis on, et vara kasutataks põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Linna finantseeringut on kasutatud vaid nn pearaha nimekirjas olevate treenitavate treeningute läbiviimiseks. Nii A. P., A. J. kui A. K. andsid treeninguid KTK sportlastele vastavalt Haabersti Vaba Aja Keskuses, Viimsi KK saalis ja Kari 13 kooli saalis ning Lasnamäe Kergejõustikuhallis, Endla 4 ujulas ja Mustamäe tee 5 treeningkeskuses. A. J. on nii KTK kui BR Storm treener ja A. K. KTK ning MTÜ Vortex Eesti Spordikeskus treener.
  3. Vastustaja ei ole kaebajale heitnud ette raamatupidamisseaduse (RPS) rikkumist ei maksuotsuses ega revisjoniaktis. See ei ole ka tema pädevuses. MTA ei ole põhjendanud ja tõendanud, mis aja kohta RPS rikkumine käib ning milles see rikkumine seisneb, kusjuures tõendamiskoormus on vastustajal. RPS rikkumisel puudub maksuõiguslik tagajärg.
  4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et 18.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/023088-162 on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus.
  5. Sugulusside Ü. Kõlvart ja M. Kõlvarti vahel on maksuõiguslikult oluline, kuna M. Kõlvart on Ü. Kõlvart otsejoones sugulane, kellele tehtav soodustus loetakse erisoodustuseks tulumaksuseaduse (

) § 48 lg 6 kohaselt. KTK ei ole tõendanud, et M. Kõlvart töötas seal vabatahtliku treenerina alates

  1. aasta augustist kuni
  2. a lõpuni. Näiteks esitati ülevaade M. Kõlvarti treeninggruppide kohta alles kaebuse lisana (I kd, tl 160 jj). 1.
  3. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus on M. Kõlvartile maksnud hüvitist sõiduki 483MLG kasutamise eest ning talle on väljastatud parkimisluba, tõendab, et sõidukit kasutati just isiklikuks otstarbeks. Linnavalitsus on küll kasutatavat sõiduautot muutnud, ent parkimisluba sõidukile 483MLG näitab veenvalt, et selle numbrimärgiga sõiduk oli M. Kõlvartil pidevas kasutuses. Asjaolu, et sõiduki 375MKK sõidupäevikust ei nähtu, et M. Kõlvart oleks seda üldse kasutanud, seab taas kahtluse alla KTK esitatud andmete usaldusväärsuse. 1.
  4. M. Kõlvart kasutas sõidukit 483MLG tasuta. Esitatud tõendid (käibeandmik, kassa sissetuleku orderid), mis kajastavad M. Kõlvarti tehtud sissemakseid sõiduki 483MLG kasutamise eest, ei ole usaldusväärsed. Isiklike sõitude arvestus toimub kaebaja raamatupidamises üksnes sõidulehtedel kajastatud andmete alusel, kuid sõidulehtede andmed ei osutunud kontrollimisel tõeseks. Ei ole usutav, et M. Kõlvart tegi sissemakseid sõidupäeviku ebaõigete andmete põhjal teiste treenerite eest (detsember 2013). Samuti annavad sissemaksete tegemises aluse kahelda K. Š. ja L. Š. kirjeldused sularaha sissemakse tegemise kohta. Samas puuduvad raamatupidamisandmed tasaarvestuse kohta, mis tehti isiklike sõitude eest tehtud sissemaksete ja kütuse eest tasutud summade vahel. Kütusetšekke on kõnealuse sõiduki kohta esitatud vähe. Kui õiged ei ole andmed sõite teinud treenerite osas, ei saa olla õiged ka andmed isiklike sõitude arvelt kassasse tehtud sissemaksed. Vastustaja ei nõustu täiendavate tõendite lisamisega kohtuasja toimikusse. Kaebaja on juba esitanud toimikusse kassaarvestuse perioodi 2011– 6

(14)2013 kohta. Kassaarvestus ei tõenda iseenesest sularaha reaalset sissemaksmist, seega ka seda, kas M. Kõlvart reaalselt tasus 483MLG kasutamise eest. Siinjuures loobus vastustaja väitest, nagu ei oleks kaebaja esitanud maksuhaldurile revisjoni käigus müügiarveid. 1.
  1. Kaebaja on mittetulundusühinguna raamatupidamiskohuslane ning peab arvestama oma varasid lahus nii Eesti Taekwon-Do Liidu varadest ja kohustusest kui partneriteks olevate teiste spordiklubide varadest ja kohustustest. Nii kaebaja kui Eesti Taekwon-Do Liit on kajastanud oma 2011–2013 tegevusaruannetes samu suurüritusi, nagu MM Bulgaarias, taekwondo Eesti meistrivõistlused Pärnus, laager Piiri spordibaasis, seega ei saa väita, et M. Kõlvart osales neil üritustel treeneri ja mitte Eesti Taekwon-Do Liidu presidendina. Samuti ei ole KTK, vaid Eesti Taekwon-Do Liiduga seotud kickboxingu meistrivõistlused Riias. M. Kõlvarti sõidud Pärnusse üksnes kinnitavad sõiduki kasutamist isiklikuks otstarbeks. 1.
  2. Sõidukile 483MLG tehtud kulutused on tehtud ainuüksi M. Kõlvarti kulude katmiseks, kui viimane tegutses Eesti Taekwon-Do Liidu presidendina või Tallinna abilinnapeana. Sellisena ei kuulu rakendamisele erisoodustuse ülemmäär 256 eurot. 1.
  3. Arvestades revisjoniakti ja maksuotsuse põhjendusi, ei pea vastustaja iga konkreetse sõidukorra osas põhjendama, kas konkreetne sõit on toimunud või miks see pole KTK põhikirjalise tegevusega seotud.
  4. Partnerlus, ajalooline koostöö ja kõrgem kvalifikatsioon ei ole põhjusteks, mis õigustaks raamatupidamisnõuete järgimata jätmist ja teiste isikute eest kulude kandmist. MTÜ põhikirjalise tegevusena saab käsitada üksnes selliseid mittetulundusühingu tegevusi, mis on mittetulundusühingu põhikirjas sõnaselgelt ära nimetatud.
  5. A. K., A. J. ja A. P. ei ole seostatavad KTK treeningkohtade-, -aegade ega -gruppidega. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Käesoleva kohtuasja peamine küsimus on see, mida tuleks käsitleda kaebaja kui mittetulundusühingu põhikirjalise tegevusena, sealjuures kas sellise tegevusena võiks käsitleda ka valdkonna edendamist üldiselt, tasudes näiteks teiste samas valdkonnas tegutsevate juriidiliste ja füüsiliste isikude või määratlemata isikute kulusid. Vastustaja on revisjoniaktis korduvalt leidnud, et kaebaja kulutused ei ole olnud seotud kaebaja põhikirjalise tegevusega, näiteks on tegemist olnud treeninguga Pärnu Taekwondo Klubis (lk 3), võitluskunstide olümpiaadil osalemisega Eesti Taekwondo Liidu huvides (lk 7), teiste klubide tasuta abistamisega (lk-d 8-9 ja 11) vms. Kokkuvõtlikult on vastustaja seisukoht, et maksustamise seisukohalt on oluline eristada, millise klubi ja/või ühingu põhikirjalise tegevuse raames konkreetsed kulud kantakse, mis omakorda kajastub ühingu tulu-kulu aruandluses. Kaebaja on esitanud eriarvamuses seisukoha, et MTÜ, mille põhikirjaline tegevus on suunatud spordi harrastamisele täidab oma põhikirjalise eesmärgi, kui tehtud kulutus on suunatud spordi harrastamisele. Seejuures ei oma tähtsust kas sporti harrastas selle MTÜ liige või mõni muu isik, või kas sporti teinud isik on „selle klubi treenitav“ või selle „klubi sportlane“ vms (maksuotsuse lk-d 7 ja 8). Maksuhaldur on samas osas kaebaja väidetele maksuotsuses vastanud. Kohus nõustub maksuotsuse lk-del 7 ja 8 toodud põhjendustega, et ka MTÜ-de korral peavad tarbitud teenuse või saadud kauba olemasolu olema seotud maksumaksja enda tegevusega, ilma seda põhjendust HKMS § 165 lg 2 alusel täies mahus kordamata. Kohus möönab, et kaebaja põhikirja (kaebuse lisa 6) p 1 kohaselt on kaebaja põhitegevus suunatud spordi harrastamisele, kuid samas ka oma liikmetele vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste loomisele. Põhikirja II osa (p-d 9 ja 10) on kaebaja eesmärgiks klubi liikmete huvidest lähtudes sportimiseks soodsate tingimuste loomine; spordist huvitatud isikute ühendamine ja klubi tegevusse kaasamine jne. Seega on kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks oma klubi liikmete tegevuse toetamine ja edendamine. Vaatamata punktis 1 sisalduvale üldisele 7
(14)teesile, et tegevus on suunatud spordi harrastamisele, ei nähtu täpsustatud eesmärkidest, et tegelikult sooviks kaebaja tasuda oma kuludest teiste klubide edendamise ja soodustamise kulusid. Eesmärk harrastada sporti, on olnud algseks põhimõtteks, miks klubi loodi, kuid klubi sisuks on siiski enda klubilise tegevuse edendamine. Kohus nõustub ka maksuhalduriga, et vastupidise tõlgenduse korral muutuks sisult mõttetuks klubidesse koondumine, liikmemaksude kogumine, klubi sümboolika kasutamine jne. Kohus märgib, et kaebaja seisukoht, nagu ta võiks vabalt spordi edendamise eesmärgil kanda kõigi teiste spordiga tegelevate isikute kulutusi omal äranägemisel on vastuolus raamatupidamise seaduse § 16 p-s 1 sätestatud majandusüksuse printsiibiga, mille kohaselt arvestab raamatupidamiskohustuslane oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest Maksuotsuse aluseks on esmalt

§ 48

lg 4 p 2, lg 6 ja SMS § 2 lg 1 p 7 erisoodustuse osas ning

§ 51

lg 3 põhikirjalise tegevusega mitteseotud tulude osas.

§ 51

lg 3 mainib selgesõnaliselt põhikirjalise tegevusega mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulusid.

§ 48

lg 4 p 2 sätestab, et erisoodustuseks on sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Kohus nõustub maksuotsuse järeldusega, et tööülesannete ja tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevusteks sõiduki kasutada andmine tuleb lugeda erisoodustuseks ka mittetulundusühingu korral. Ettevõtluseks tuleb lugeda ka tegutsemist MTÜ vormis (MsüS § 2 lg 1, KMS § 2 lg 2, Riigikohtu 11.09.2015 otsuse p 18). Erisoodustus 6. Maksuotsuse aluseks on

§ 48

lg 4 p 2 ja lg 6, mille kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab töötaja, ametniku, juhtimis- või kontrolliorgani liikme vms isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Maksuotsuse punktis 2.1.2 on asutud seisukohale, et kaebaja osutas kontrolliperioodil erisoodustust juhatuse liikme Ülo Kõlvarti pojale Mihhail Kõlvartile, kes oli ise kaebaja juhatuse liige kuni 03.08.2011.

§ 48

lg 6 alusel loetakse erisoodustuseks ka need soodustused, mida tööandja annab juhtorgani liikme otsejoones sugulasele, st lapsele. Seetõttu on sugulussuhe käesolevas asjas oluline. Kaebaja ei ole vaielnud vastu, et sugulussuhe oleks tuvastatud ebaõigesti.

  1. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole oluline, kas M. Kõlvart on kaebaja vabatahtlik treener või mitte. Sõltumata sellest, kas käsitleda M. Kõlvartit kaebaja töötaja või juhatuse liikme sugulasena, tuleb tööandja tegevusega mitteseotud tegevuseks sõiduki tasuta või soodustusena kasutada andmist käsitleda erisoodustusena. Asjas on määrav üksnes see, kas M. Kõlvarti sõidud on seotud kaebaja tegevuse (ettevõtlusega).
  2. Vaidlusaluseks sõidukiks on sõiduauto registreerimisnumbriga 483MLG. Rendilepingu on kaebaja poolt allkirjastanud M. Kõlvart. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Tallinna Linnavalitsuse poolt hüvitise maksmine või tasuta parkimise loa väljastamine ei ole maksustamise seisukohast oluline. Kummagi õiguse aluseid on selgitatud Tallinna linna finantsteenistuse 24.11.2014 kirjas (kd II tl 120). Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 mää- 8

(14)ruse nr 57 „Tallinna linna ametiasutuste teenistujate töö tasustamise kord“1 § 9 alusel hüvitatakse linna tippjuhile isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud. Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“2 § 5 lg 2 kohaselt makstakse palgalistele linnavalitsuse liikmetele isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest hüvitist. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“3 § 10 lg 2 ja 4 koosmõjust tuleneb, et parkimistasust on vabastatud üksnes konkreetne sõiduk. Eeltoodust tuleneb, et teise isiku poolt kaebaja poolt renditud sõiduki kulude hüvitamine M. Kõlvartile on maksustamise seisukohast oluline, sest Tallinna linna poolt hüvitise kasutamisest tuleneb, et M. Kõlvart on kasutanud sõidukit Tallinna linna huvides ametisõitude tegemiseks, mitte kaebaja huvides. Hüvitise maksmisega koos on põhjendatud kontrollida ka tasuta parkimise loa väljastamist, sest oma olemuselt on ka see luba seotud eelkõige abilinnapea ülesannete täitmise, mitte kaebaja ettevõtlusega. Revisjoniakti lk 6 on vastatud kaebaja seisukohale, et tegelikult M. Kõlvart linnalt hüvitist ei saanud, tuginedes nii deklareeritud andmete parandamata jätmisele kui ka andmete parandamise põhjuse ebausutavusele. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus märgib, et arvestades M. Kõlvarti ametikohta on tal võimalik korraldada varasemalt kogutud andmeid kinnitavaid dokumente ümberlükkavate dokumentide koostamine. Seda, et dokumentide parandamine sisulise tegeliku eksimuse tõttu on ebausutav, on maksuhaldur põhjendanud ja kohus ei korda neid põhjendusi.
  1. Puutuvalt teiste treenerite poolt sõiduki kasutamist on käsitletud revisjoniakti lk-l 6 ja maksuotsuse lk-del 6-7 vastusena kaebaja eriarvamusele. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid täies mahus HKMS § 165 lg
  2. Ka juhul, kui sõidukit ei kasutanud M. Kõlvart, peavad olemas olema dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, kes ja miks sõidukit tema asemel kasutas. Selliseid tõendeid ei ole kaebaja esitanud. Kaebaja väide M. Kõlvarti asendamise kohta on paljasõnaline. Samuti on kaebaja käsitlus vastuolus juhatuse liikme selgitusega, et iga sõiduki kaustaja peab ise arvestust sõitude üle ja täidab sõidupäevikut (24.09.2014 selgituste protokoll, kd II tl 8, p 8). Samuti nõustub kohus maksuotsuses toodud märkusega, et ebaselge on, miks osad I. U. sõidud samal perioodil on eraldi välja toodud, samas kui väidetavad M. Kõlvarti asendamised mitte. Lisaks sellele, et täidetud peavad olema õigus-aktide nõuded, peavad olema ka faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid, s.o mis kinnitavad sõiduki kasutamist kaebaja eesmärkidel. Maksuhalduri välja toodud asjaoludel on aga treenerite antud kinnitused ebausaldusväärsed ja vastuolus teiste tõenditega ning seega puuduvad tõendid, et sõidukit kasutati kaebaja eesmärkide saavutamiseks.
  3. Pärnus treeningute läbiviimist on käsitletud revisjoniakti lk-l 3 (p 5) ja maksuotsuse lk-del 5 ja
  4. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et ei ole tõendatud, et tegemist oleks kaebaja põhikirjaliste eesmärkide täitmisega ega korda seda seisukohta täies mahus HKMS § 165 lg 2 alusel. Samuti jääb kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 5 toodud seisukoha juurde, et kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks on oma liikmete sportliku tegevuse toetamine.

§ 48

lg 4 p 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas kõikvõimalike teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate (mittetulundusühingute või äriühingute) kulude meelevaldne enda kanda võtmine. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks

vastav säte sisutuks ning avaks tee rahaliste vahendite seadusevastaselt maksuvabalt juriidilisest isikust väljaviimiseks. Tõendamata on see, et treeninguid viidi läbi kaebaja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ehk kaebaja huvides, tehes selleks treeninguid kaebaja nimel vms. 1 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=119070&redid=123128&f=41 https://www.riigiteataja.ee/akt/428022013032 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/408022013090 2 9

(14)
  1. Maksuhaldur on sõidupäevikut analüüsides jõudnud järeldusele, et mitte ainult üksikud sõidud, vaid sõidupäeviku andmed tervikuna on ebausaldusväärsed. Seetõttu ei ole maksuhaldur pidanud vajalikuks kontrollida iga üksiku sõidu iseloomu, vaid on järeldanud, et ulatuslikud vead tähendavad seda, et ka andmed teiste sõitude kohta on ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri kasutatud lähenemine iseenesest välistatud, kui eksimused on piisavalt ulatuslikud. Üksikud eksimused ei peaks aga kaasa tooma vastava dokumendi kogu ulatuses ebausaldusväärseks lugemise. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eksimused puudutasid vaid perioode jaanuar-august 2011 ning september 2013, kuna revisjoniaktis on kajastatud ka eksimusi aprillis 2013, septembris 2012, aprillis 2012, jaanuaris 2012 ja jaanuar-mai
  2. Käesolevas asjas on maksuhaldur revisjoniakti punktis 1.1.2 põhjalikult käsitlenud, miks ei saa sõidupäevikut pidada usaldusväärseks. Tegemist ei ole üksikute eksimustega, vaid süstemaatiliselt vastuoluliste andmetega. Sealjuures peab kohus märkimisväärseks, et sõidupäevikus on kajastatud sõite 2500 km ulatuses rohkem kui järgmisel päeval Inchcape Motors Estonia OÜ poolt väljastatud arvel (maksuotsuse lk 4 p 6). Sedavõrd suurt erinevust sõidupäevikus ja tegelikus läbisõidus ei saa pidada juhuslikuks kõrvalekaldeks, mis on tingitud hooletusest. Raamatupidaja poolt sõidupäeviku üle arvepidamine on ka vastuolus juhatuse liikme selgitusega, et iga sõiduki kaustaja peab ise arvestust sõitude üle ja täidab sõidupäevikut (24.09.2014 selgituste protokoll, kd II tl 8, p 8). Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et selline kõrvalekalle oleks pidanud olema koheselt kõrvaldatav, kui sõidupäeviku täitmine toimus nii, nagu kaebaja on seda väitnud (vt revisjoniakti lk 4 p 7 ja maksuotsuse lk-d 6-7). Seda, et sõidupäevikus põhjendamatute sõitude kajastamine on ülekaalukas, kinnitab ka maksuhalduri
  3. aasta kohta koostatud näitlik ülevaade (maksuotsuse lk 3 viimane lõik), kus juba ainuüksi isiklikud sõidud ja Pärnu treeningud, mille seostamatusega kaebaja tegevusega kohus nõustus kohtuotsuse punktis 10), moodustavad 2/3 kogu läbisõidust. Sealjuures on kaebaja ise möönnud, et ka sõitude kajastamine treeningkohtadesse on olnud ekslik (maksuotsuse lk 5). Kokkuvõttes nõustub kohus selles osas maksuotsuse p 3.
  4. alapunktis 1 kajastatuga ega kajasta seda terves ulatuses HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus jääb kaebaja põhitegevuse osas kohtuotsuse punktis 5 toodud seisukohale, et kaebaja põhikirjaliseks tegevuseks on tema liikmete tegevuse edendamine. Olukorras, kus sama isik, käesoleval juhul M. Kõlvart on samaaegselt tegev mitmes spordiklubis ja samas alaliidus, peab olema tõendatud, et konkreetne tegevus, milleks sõidukit kasutati, on seotud nimelt kaebaja liikmete sportlike tegevustega. M. Kõlvarti tegevuse liigitamine kaebaja tegevust soodustavaks ning teiste klubide või liitude tegevusega seonduvaks, peab olema järjepidev ning ka kõrvalisele isikule kontrollitav. Kohus nõustub sellekohaste revisjoniakti ja maksuotsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus jätab kõrvale kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud tõendid, mida kaebaja vastusena revisjoniaktile ei esitanud (vrdl revisjoniakti lk 5 p 3), kuna puuduvad põhjendused, miks kaebajal ei olnud võimalik neid tõendeid juba maksumenetluses esitada. Kaebaja vastupidised väited, et tegemist on siiski kaebaja tegevusega seotud kuludega, mida ei ole võimalik omistada M. Kõlvartiga seotud muudele isikutele, on paljasõnalised. Kohus märgib, et peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse selliselt, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad. Vastupidisel juhul kannab isik riski, et ta ei suuda ebapiisava dokumenteerimise tõttu oma väiteid tõendada.
  5. Kohus jätab rahuldamata vastustaja vastuväite kaebaja poolt 25.11.2015 esitatud tõendite vastuvõtmise kohta. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja seisukohta, et tegemist on juba maksumenetluses esitatud tõenditega. Nende tõendite seos asjaga ei ole sedavõrd väike, et lugeda need ilmselgelt asjakohatuteks. M. Kõlvarti poolt sõiduauto kulude hüvitamist on käsitletud maksuotsuse lk-del 9-11 ja vastustaja vastuse punktis 1.2.
  6. Kohus nõustub nimetatud seisukohtadega ega korda neid täies ulatuses HKMS 10
(14)§ 165 lg 2 alusel. Maksuotsusest tuleneb üheselt, et kaebaja ise on kinnitanud tasaarvestuse toimumist kütusetšekkide alusel, samas kui vaidlusaluse sõiduki kohta kütusetšekke ei esitatud. Seetõttu on maksuhaldur ka põhjendatult lugenud nii arved kui ka kassaarvestuse ebausaldusväärseks. Kohus nõustub, et revisjoniaktis ei ole asutud seisukohale, et M. Kõlvart tasus sõitude eest, vaid on asunud punkti 1.1.2 sissejuhatuses selgesõnalisele seisukohale, et sõiduauto anti kasutada tasuta. M. Kõlvarti poolt väidetavalt tasutud summade mahaarvestamist ei nähtu ka revisjoniakti lisas olevas maksuarvestuses. Seetõttu ei saanud kaebajal ka tekkida eksimust, et erisoodustuse eest tasumist on arvestatud. Revisjoni lõppprotokollis on küll selgitatud üldist põhimõtet lugeda kindlate tingimuste täitmisel kütusekulu hüvitatuks, kuid protokollist ei nähtu seisukohta, et M. Kõlvarti kohta esitatud dokumendid loetakse nende kulumist tasumist tõendavaks koos sellest tulevate järelmitega. Maksuhalduri seisukoht pidi kaebajale olema arusaadav hiljemalt revisjoniaktis. Maksuhaldur on oma vastuses põhjendatult leidnud, et M. Kõlvart ei saanud tasuda detsember 2013 oma isiklike sõitude eest, kuid M. Kõlvart viibis sel kuul Tais ja sõidukiga sõite ei teinud. Maksuhaldur on ka maksuotsuses põhjendanud, miks tuleb tasumist pidada näilikuks, kuna samas ulatuses on tasaarvestatud aruandva isiku kuludega, sh ka juhul, kui selleks isikuks ei ole M. Kõlvart. Kohus nõustub ka maksuhalduriga, et kulude hüvitamise korral peab olema tuvastatav, millise isikliku sõidu kulu on hüvitatud. Määratlemata sõidu hüvitamist ei saa lugeda erisoodustuse vähendamise aluseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kassast ei saa teha väljavõtteid, ilma et sinna oleks midagi laekunud. Kohus nõustub vastustajaga, et kassaarvestus ei tõenda iseenesest sularaha reaalset sissemaksmist. Arvestades nii seda, et maksuhaldur on pidanud isiklike sõitude arvestust tervikuna ebausaldusväärseks ning on ka leidnud, et tegemist on tahtliku tegevusega (maksuotsuse p 1.1.3), samuti see, et väidetavad sissemaksed on kohe ka tasaarvestatud, seab see kahtluse alla ka kassaarvestuse usaldusväärsuse, mistõttu ei saa seda summade sissemaksmisel lugeda piisavaks tõendiks. 13. Kohus nõustub kaebajaga osas, et vastustaja on jätnud tähelepanuta erisoodustuse hinna ülempiiri 256 eurot ning on määranud erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu ka seda ületavas osas (vt revisjoniakti lisa nr 1 ja maksuotsuse lisa nr 1), mis on toonud kaasa erisoodustuselt ligikaudu 2/3 võrra suuremate maksude määramise.

§ 48

lg 8 sätestab, et tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 256 eurot kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir. Sama regulatsioon on rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ §-s 1, kus nii lg 1 kui ka lg 5 alusel on maksimaalseks erisoodustuseks 256 eurot ühe kuu kohta. Kohus ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et sõiduki erisoodustuse ülempiiri rakendumiseks peab olema sõidukit kasutatud ka n.ö ametisõitudeks.

§ 48

lg 8 seda piirangut ei sisalda, vaid loeb erisoodustuseks tööandja poolt sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmise, kui sõidukit kasutatakse tööülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Vastav norm sätestati tulumaksu muutmise seadusega (vastu võetud 29.01.2003). Eelnõu seletuskirjast4 nähtub, et on maksustamise eelduseks kahe tingimuse üheaegne täitmine: esiteks sõiduautoga tehakse töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud sõite ning teiseks tehtud erasõite tööandjale ei hüvitata. Seega ei nähtu ka seaduse menetlemisel, et oleks soovitud seada täiendavaid, sh vastustaja välja toodud tingimusi. Ülempiiri kehtestamisel arvestati ka sellega, et 4 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb237f37-1ae6-36dc-8a528f73f3d54552/Tulumaksuseaduse%20%C2%A7%2048%20l%C3%B5ike%207%20muutmise%20seadus/, vt algteksti lõpp 11

(14)kuna enamikul juhtudel, kui tööandja sõiduautoga erasõite tehakse, on saadav hüve töötaja jaoks suurem kui [2000 krooni], on rahandusministri poolt kehtestatud erisoodustuse arvestuslik hind maksubaasina maksumaksja jaoks üldjuhul soodne. Seega on tegemist riigi teadlikult võetud riskiga, et antud erisoodustus võib seaduses sätestatud ülempiiri ületada. Eeltoodust tulenevalt tuleb maksuotsus tühistada osas, milles erisoodustuse suuruse määramise aluseks on võetud suurem summa kui 256 eurot kuus ühe sõiduki kohta ning sellest suuremast summast on lähtutud tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamisel. Maksuhalduril tuleb uuesti maksusumma arvestamisel sama perioodi kohta lähtuda erisoodustuse hinna ülempiirist, milleks on 256 eurot koos ühe sõiduki kohta. Tulumaksu määramine 14. Maksuotsusega on määratud tulumaks põhikirjalise tegevusega mittesoetud järgmistelt kuludelt: - sõidukulud Kohtla-Järvele ja Mustveesse; - ruumide rent. Kaebaja leiab, et sõidukulud on kaebaja põhikirjalise tegevusega seotud, kuna see aitab kaebaja kui Eesti vanima taekwondoklubi poolt kohalike treenerite taset tõsta. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on revisjoniakti punktis 1.2.2.1 (viide maksuotsuse punktis 2.2.2.1) põhjendatult selgitanud asjaolusid, millest tulenevalt ei nähtu, et tegemist oleks konkreetselt kaebaja põhikirjaliste eesmärkide, s.o kaebaja klubilise tegevuse edendamisega. Kohus ei korda neid asjaolusid HKMS § 165 lg 2 alusel, kuna kaebaja ei ole üksikult asjaolusid vaidlustanud. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks siiski enda klubisse kuuluvate isikute edendamine ja soodustamine.

§ 51

lg 3 mõttega ei ole kooskõlas kõikvõimalike teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate (mittetulundusühingute või äriühingute) kulude meelevaldne enda kanda võtmine. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks

§ 51

lg 3 sisutuks ning avaks tee rahaliste vahendite seadusevastaselt maksuvabalt juriidilisest isikust väljaviimiseks. I. U. kinnitust seminaride toimumise kohta on käsitletud revisjoniakti punktis 1.2.2.1 vastusena kaebaja seisukohale (lk 9). A. J. kinnitust seminaride toimumise kohta on käsitletud maksuotsuse punktis 3.2 (lk 11), kus maksuhaldur on lugenud selle üldsõnaliseks ja ebapiisavaks, sh põhjusel, et muud tõendid seminaride toimumise kohta puuduvad. Kohus nõustub aktis ja otsuses tooduga kinnituse ebausaldusväärsuse kohta ega korda seda HKMS § 165 lg 2 alusel. Treenerite kinnitused ei tõenda tegelikult seminaride toimumist, kui selle kohta muud kinnitavad dokumendid puuduvad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et ei ole eluliselt usutav, et muud tõendid toimumise kohta puuduvad. Samuti ei lükka üksnes treenerite kinnitused ümber revisjoniaktis toodud muid asjaolusid, nagu töötasu väljamaksete või väljamaksete suurendamiste puudumist ning kontrollitava seose puudumist kaebaja enda tegevusega. Treenerite erahuvist (vabatahtlikkusest) kantud huvi anda trenne või seminare ka muudes klubides ei ole seotud kaebaja enda klubiliikmete tegevuse edendamise ehk põhikirjalise tegevusega. 15. Ruumide rendikulu osas on kaebaja samuti seisukohal, et tegemist on tema põhikirjalise tegevusega, kuna ruume kasutati sportimiseks. Kohus nõustub maksuhalduriga (vt revisjoniakti lk 12 ja maksuotsuse p 3.3), et ainuüksi ruumide sportimiseks kasutamine ei ole piisav selleks, et lugeda seda kaebaja põhikirjaliseks tegevuseks, ega korda neid põhjendusi täies mahus HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus jääb käesolevas kohtuotsuses varem toodud seisukoha juurde, et tegevus peab olema seatud kaebaja enda liikmete tegevuse toetamise ja edendamisega, mitte meelevaldselt teiste spordiklubide vms kulude katmisega. Kaebaja on oma eriarvamuses ja kaebuses jätkuvalt viidanud A. P., kuigi vastava nimekujuga isik ei oma 23.01.2015 e-kirja teel antud vastuste kohaselt puutumust kaebajaga (revisjoniakti lk 12). Kaebaja ei ole esitanud mistahes dokumentaalseid tõendeid, et A. P. või tema isa A. P. oleks Haabersti 12

(14)Vaba Aja Keskuses joogatreeninguid andnud või need oleksid seotud kaebaja põhikirjalise tegevusega. Kohus märgib, et kaebaja põhikirja kohaselt on kaebaja peamiseks tegeldavaks spordialaks nimelt taekwon-do, mistõttu peaks teiste spordialadega seos kaebaja põhikirjaga olema eraldi põhjendatud ja tõendatud. A. J. ja A. K. poolt treeningute läbiviimist on käsitletud revisjoniakti lk-l 11, kus on leitud, et treeningud viidi läbi teiste spordiklubide nimede all teiste klubide treenitavatele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et treeningud viidi läbi nimelt kaebaja põhikirjaliste, s.o kaebaja klubiliikmete sportliku tegevuse edendamiseks ja toetamiseks. Ainuüksi see, et treenerid võisid olla ka kaebaja treenerid, ei tõenda seda, et väljapool kaebaja tegutsemiskohti toimunud treeningud toimusid samuti kaebaja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 16. Maksuotsuse koostamise aluseks ei ole raamatupidamisnõuete rikkumine, vaid konkreetselt erisoodustust ja tulumaksu määramise aluseks olevad

normid (§ 48 lg 4 p 2, lg 6, § 51 lg 3), samuti SMS § 2 lg 1 p

  1. Seetõttu ei ole poolte väited selles osas asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta.
  2. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, s.o erisoodustuselt määratud maksude osas ulatuses, milles erisoodustuse suurus on üle 256 euro. Kohtu arvutuskäikude kohaselt oleks seega põhjendatud määrata erisoodustuselt tulumaksu 2449,82 ja sotsiaalmaksu 3849,72 eurot, võttes aluseks maksuotsuse punktis 2.1.3 toodud käsitluse. Sellest tulenevalt on kaebajale kokku määratud tulu- ja sotsiaalmaksu 13514,36 eurot enam ehk kaebus tuleb rahuldada ligikaudu 56% ulatuses.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Kaebaja on taotlenud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 740,35 euro ning õigusabikulude 9032,20 euro (käibemaksuga) väljamõistmist vastustajalt, kokku seega 9772,55 euro tasumist. Kaebaja on menetluskulud kandnud: kohtute infosüsteemist nähtub riigilõivu tasumine ning menetluskulude nimekirjale on lisatud advokaadibüroo LEXTAL arvelduskonto väljavõte, millest nähtub omakorda, et kaebaja on õigusabi kulud kandnud (IV kd, tl 92). HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja 17.12.2015 esitatud menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabi osutatud kokku 61 tundi ja 41 minutit. Asja keerukust ja mahtu arvestades ei pea kohus kõiki kulusid põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks kulusid 08.07.2015 esindajate vahelisele nõupidamisele (21 minutit, EÕK abinõu valik ja Riigikohtu praktika otsimine). Kohus leiab, et vastustaja ei pea tasuma kulusid, mida kaebaja on kandnud seoses esindajate omavahelise aruteluga, kuna EÕK abinõu valik ei olnud keeruline. Käesolev asi ei ole sedavõrd keerukas, et see õigustaks mitme esindaja samaaegset kaasamist. Mitme esindaja kaasamine oleks põhjendatud juhul, kui üks esindaja asendab teist äraolekul või asi on sedavõrd keerukas, et erinevad esindajad on seotud erinevates vaidlusküsimustes seisukohtade kujundamisega. Käesolevas asjas seda ei nähtu. Seetõttu peab kohus seda kulu põhjendamatuks. Kohus peab osaliselt või täielikult põhjendamatuteks järgmisi kulusid: 1) Ajatamistaotlusega seonduv (Ants Karu 1 tund 21 minutit (5 minutit + 1 tund + 16 minutit) ja Margus Reiland 24 minutit) – Ajatamistaotlus esitatakse MTA-le haldusmenetluses, mis ei ole halduskohtumenetluse osa. Ka asjaolu, et kohus soovitas kaebajal oma 24.07.2015 määruses esitada ajatamistaotlus, ei muuda ajatamistaotluse koostamist ja esitamist kohtumenetluse osaks. Kohus möönis oma 24.07.2015 määruses, et ajatamistaotluse esitamata jätmine olukorras, kus kaebajal puudu13

(14)vad rahalised vahendid ka ajatatud maksuvõlga tasuda, võib olla aluseks EÕK pikendamata jätmiseks. Sellisena tuli pooltel kohut ajatamistaotluse esitamisest ja taotluse lahendamisest teavitada. Kohtu teavitamise kohta ajatamistaotluse esitamisest ja lahendamisest ei ole põhjendatud välja mõista rohkem kui 5 minuti eest. 2) Kaebuse koostamine 14 tundi ja 39 minutit – Kaebajale ei saanud maksuotsus olla üllatuslik: maksuotsuse lahutamatuks osaks on revisjoniakt, millele kaebaja on esitanud eriarvamuse. Kaebuse argumendid ühtivad suuresti eriarvamuses ja 13.03.2015 seisukohtades tooduga. Sestap ei ole põhjendatud lugeda kaebuse koostamisel vajalikuks menetluskuluks rohkemat kui 5 tundi. 3) MTA vastusele seisukohtade koostamine 21 tundi 49 minutit – Kuigi kohus loeb põhjendatuks MTA vastuse ja selle lisade analüüsi, sest tegemist oli mahukate materjalidega, ei pea kohus põhjendatuks vastuväidete koostamisest pikema aja jooksul kui 11 tundi. Arvestades kohtule esitatud arvete spetsifikatsioonis toodud andmeid, peab kohus seetõttu vajalikuks vähendada vastustajalt väljamõistetavaid õigusabikulusid Ants Karu osas 21 tunni ja 44 minuti võrra (ajatamistaotlusega seonduv 1 tund 16 minutit + kaebuse koostamine 9 tundi 39 minutit + MTA vastusele seisukohtade koostamine 10 tundi ja 49 minutit) ehk 3911,40 eurot koos käibemaksuga (21,73 x 150 x 1,2) ning Margus Reilandi osas 45 minuti võrra (nõupidamine 21 minutit ja ajatamistaotlusega seonduv 24 minutit) ehk 117 eurot koos käibemaksuga (0,75 x 130 x 1,2), kokku seega 4028,40 eurot. Kohus rahuldas kaebuse 56% ulatuses. Sellisena mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud 3216,72 eurot (0,56 x (740,35 + 9032,20 – 4028,40)). Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.