10. Võlgnikul Kristo Põldseppl tuleb Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale (e-post pmkparnu.menetlus@kohus.
Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 21.11.2016.a. määrusega kuulutati välja Kristo Põldsepp pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul 22.02.2017.a. tunnustati nõudeid kogusummas 20 158,73 eurot. Pankrotihaldur koostas 24.03.2017.a. tsiviilasjas jaotusettepaneku ning teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.03.2017.a. Kohus kinnitas 11.04.2017.a. jaotusettepaneku. 09.05.2017.a. esitas pankrotihaldur
Aruande kohaselt tuginedes
§-le 158 teeb haldur tulenevalt
lg 2 ja § 158 ning vastavalt võlausaldajate otsusele kohtule ettepaneku: 2 2-16-15214
nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud väljamakseid kokku 97,31 €, sh: 2.
sätestatud aruande (30 min) ning jaotusettepaneku (2 tundi) suhelnud võlausaldajatega ( 30 min) suhelnud võlgnikuga ja teinud talle mittearestiva sissetuleku osas väljamakseid (1 tund), koostanud ja esitanud võlgniku nimel tuludeklaratsiooni (30 min) koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 13 tundi.
Samas oli võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Võlgnik töötab Wintstall OÜ-s ning tema brutopalk on ~900 €. Arvestades asjaoluga, et tal on xxxx alaealist last, ei ole nimetatud summast vastavalt seadusele lubatud kinnipidamisi teha. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Seega Kristo Põldsepp´a pankrotimenetluses puudub vara ning sissetulek, millele oleks lubatud pöörata sissenõuet. Eelnevast lähtuvalt on vahendite laekumine pankrotivarasse lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 11.Maksejõuetuse põhjus Võlgnik Kristo Põldsepp´a maksejõuetuse peamisteks põhjuseks on toimepandud kuritegu (tööandja vara omastamine) ja ebamõistlik, samuti järelemõtlematu väikelaenude ning järelmaksude võtmine. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 12.Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kristo Põldsepp´a pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusena 63,62 €, millest
1 lg 1 sätestatud miinimumtasu oleks 12,72 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö mahule.
lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x € . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.
lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
4 2-16-15214 Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku x eurot ja lisanduv käibemaks x €ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. 13. Menetlusabi taotlus Käesolevaga olen koostanud halduri aruande Kristo Põldsepp´a pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaras vahendite puudumise tõttu on haldur taotlenud halduri tasu x € ning sellele lisanduva käibemaksu x € hüvitamist riigi vahenditest.
lg 11 sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Halduri tasu x € ning sellele lisanduv käibemaks summas x € palun mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning Kristo Põldsepp pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnik Kristo Põldsepa poolt on toime pandud kuritegu (tööandja vara omastamine) ja ebamõistlik, samuti järelemõtlematu väikelaenude ning järelmaksude võtmine. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kristo Põldsepa pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusena 63,62 €, millest
lg 1 sätestatud miinimumtasu oleks 12,72 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö mahule. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x €/tunnis (sh. maksud), on halduril õigus tasule 5 2-16-15214 summas x €. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks x €, millele lisandub käibemaks x eurot. Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt
lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas x eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu x eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Kristo Põldsepp on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 22.02.2017.a., mille järgi võlausaldajad koosolekul ei ole osalenud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.
lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga 6 (kuue) kuu järel esitama kohtule aruande, milles peab märkima: 1. 2. 3. 4. Elukoha aadressi ja kontaktandmed; Töökoha andmed ja viimase kuue kuu igakuine sissetulek (töötasu, toetused jms); Kui töökohta ei ole, siis mida on võlgnik teinud selleks, et sissetulekut saada; Kas ja kui suures ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekule.
lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt
lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 6 2-16-15214 Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.