← Eesti

3-15-2660/5

Obsah (6)§ 37§ 29§ 3§ 4§ 31§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2660 Haldusasi Osaühingu ARECO METALL

) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning hinnanud tõendeid ühekülgselt ja ebaobjektiivselt. Maksustamise aluseks olevad põhjendused ja tõendid ei ole omavahel vastavuses. Tõendid, millele maksuhaldur maksunõude põhjendamisel toetub, viitavad üheselt sellele, et müüja isik ja tema esindaja on teada ja nad kinnitavad tehingu toimumist, arvel oleva tehingu majanduslik sisu, so viilhalli detailide ost on õige ja maksuhaldur ei kahtle kauba olemasolus. Kaebaja on olnud heauskne ostja ja tehingud on toimunud arvel näidatud isikuga. 6. Kontrollaktist ja maksuotsusest ei selgu, millised asjaolud välistavad Truija Investeeringud OÜ tegelikuks müüjaks olemise. Maksuotsuses toodud asjaoludel ei ole võimalik poolte vahelist tehingut ümber hinnata. Kaebaja ja Truija Investeeringud OÜ vahel on 15.08.2014 sõlmitud ostu-müügi ja kauba üleandmise leping nr 107RN. Truija Investeeringud OÜ on väljastanud tehingu kohta 15.08.2015 arve nr 150820141, millele on kantud kõik

§ 37nõutavad andmed.

  1. Maksumenetluses Truija Investeeringud OÜ volitatud esindajalt Vassili Zagurskilt võetud ütlused tehingu kohta ei oma olulist tähtsust olukorras, kus maksuhaldurile on maksumenetluses kaebaja poolt esitatud nii leping kui arve. Puudub kahtlus ja vastupidised tõendid, et müüja Truija Investeeringud OÜ ei ole teadlik lepingu ja arve olemasolust ning tehingu sõlmimise asjaoludest. Kaebaja on teinud Truija Investeeringud OÜ-le pangaülekandega makseid lepingu alusel alates 17.09.2014 viitega arvele nr
  2. Seega pidi ostjal olema arve, sest vastasel juhul ei ole võimalik selle numbrile viidata. Samuti on arve vajalik, et arvestada maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu. Asjaolu, et kaebaja esitas maksuhaldurile selle arve MTA 06.02.2015 korralduse nr 12.2-3/027280-11 alusel ei oma tähtsust, sest arve olemasolule viitavad tõendid on varasemad. 8.10.2014 kontrolli alustamise teatega nr 12.2-3/027280-1 ei ole küsitud maksumaksjalt algdokumente. Maksuhalduril säilib kohustus hinnata tõendeid objektiivselt ja vastastikkuses seoses. Ostja ja müüja poolt antud teave arve ja lepingu vormistamise kohta oleks vastuoluline siis, kui see ei haakuks muude tõenditega. Ebakõlad või ebatäpsused seletustes, kui need ka esinevad, tulenevad üksnes seletuste võtmise teksti erinevast mõistmisest või mõtestamisest, millest aga ei saa teha selliseid kaugeleulatuvaid järeldusi nagu kontrollaktis või maksuotsuses on tehtud.
  3. Maksuhalduri järeldus, et üheks tõendiks, mis kinnitab, et tehinguid ei toimunud, on asjaolu, et kaebaja ja Truija Investeeringud OÜ esitasid tehingu kohta maksuhaldurile erinevad arved, ei ole asjakohane. Ostja ei vastuta müüja tegevuse eest. Ostja ei saa kontrollida, mis dokumendid on müüja raamatupidamises. Maksuhaldur on jätnud hindamata Truija Investeeringud OÜ raamatupidaja K. L. 02.02.2015 seletuse raamatupidamise korralduse ja maksudeklaratsioonide esitamise kohta.
  4. Kontrollaktist ja maksuotsusest jääb selgusetuks, kuidas lükkab tehingu toimumise Truija Investeeringud OÜ-ga ümber asjaolu, et kaebaja on küsinud hinnapakkumisi viilhallile Morgander OÜ-lt ja Nikoden Arendus OÜ-lt ning nende poolt antud vastused. Maksuhaldur on teinud kontrollakti p.-s 1.2.
  5. alapunktis f) täiesti oletusliku ja tõenditel mittepõhineva järelduse, et kaebajal oleks olnud 2

(9)3-15-2660 võimalus soetada teda huvitava kerghalli metallkonstruktsioonid odavama maksumusega, kui on väidetavalt Truija Investeeringud OÜ-lt soetatud. Maksukohustuslane juhtis juba esitatud eriarvamuses maksuhalduri tähelepanu asjaolule, et maksuhaldur pole tuvastanud, et Nikoden Arendus OÜ odavam pakutud hind vastas samale viilhallile, mida soetati Truija Investeeringud OÜ-lt. Samuti selgitas, et viilhallide hinnad on erinevad ja sõltuvad ka kõrgusest ja muudest lisadest. Nimetatud vastuväitele ei ole maksuotsuses vastatud. Samuti juhtis maksukohustuslane eriarvamuses tähelepanu asjaolule, et maksuhaldur hindab ebaõigesti Nikoden Arendus OÜ vastust järelmaksu võimaluse kohta. Maksuotsuses jätkab maksuhaldur ebaõigetele asjaoludele tuginemist, väites, et maksukohustuslane andis maksuhaldurile valeandmeid väites, et vaid Truija Investeeringud OÜ-lt oli võimalik kerghall osta järelmaksuga. Kaebaja poolt ei ole antud valeandmeid, kuna Nikoden Arendus OÜ ei ole maksuhaldurile väitnud, et nemad pakuvad järelmaksu võimalust. Kuna Nikoden Arendus OÜ ka oma vastuses kinnitab, et kaebaja on neile teinud
  1. aastal mitmeid hinnaküsimisi, siis on eluliselt usutav, et kaebaja on kursis selle müüja kauba müügitingimustega. JU Metall OÜ-lt saadud hinnapakkumist ei ole maksuotsuses hinnatud. See asjaolu koos muude tõendite ja tähelepanekutega näitab, et maksuhaldur ei hinda tõendeid objektiivselt ja vastastikkuses seoses.
  2. Maksuhalduri seisukohtades jääb selgusetuks, kuidas kinnitab asjaolu, et kaebaja juhatuse liige R. Narusk ja Truija Investeeringud OÜ volitatud esindaja Vassili Zagurski tunnevad üksteist pikemat aega, seda, et tehinguid ei ole toimunud. Maksuotsuses ei ole maksukohustuslasele ette heidetud maksupettuses osalemist ega väljendatud ka selgelt põhjendatud kahtlust, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses. Truija Investeeringud OÜ on väljastanud 02.06.2014 notariaalse volikirja Vassili Zagurskile äriühingu esindamiseks ja tehingute tegemiseks. Maksuhaldur ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Samas ei ole maksuhaldur ka põhjendanud, miks tuleb asuda seisukohale, et Truija Investeeringud OÜ ei ole siiski tehingutes osalenud. Kaebaja arvates ei saa ka asjaolust, et Truija Investeeringud OÜ jättis maksuhalduri korralduse peale esitamata äriühingu raamatupidamise dokumendid, tuleneda järeldus, mis välistaks äriühingu osalemise tsiviilõiguslikes kauba ostu- ja müügitehingutes. Eelneva tõttu kaebaja leiab, et maksuhalduri väited kaebaja pahausksusest ja teadmisest, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja, on täielikult motiveerimata.
  3. Maksuhaldur tegi põhjendamatud järeldused osaühingu OÜ ARECO METALL EESTI poolt 21.10.2014 väljastatud volikirjast Vassili Zagurskile. Kontrollaktis jätab maksuhaldur täielikult käsitlemata kaebaja 19.05.2015 selgitused, et tegemist oli projektipõhise lepingu ja volikirjaga. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis selgitanud, kuidas need asjaolud näitavad, et Truija Investeeringud OÜ ei olnud tegelik müüja.
  4. Maksukohustuslane esitas maksuhaldurile lepingulise esindaja tehtud järelepärimise Vassili Zagurskile asjaolude selgitamiseks, millele vastates on Vassili Zagurski kinnitanud, et tegelik müüja on Truija Investeeringud OÜ, tema ülesandeks Truija Investeeringud OÜ-s oli metallkonstruktsioonide valmistamine, millises valdkonnas tal on staaži ca 15 aastat. Maksuotsuses väidab maksuhaldur paljasõnaliselt, et esitatud on vaid kirjalik väide ja mitte ühtegi tõendit. Tõenduslikku väärtust ei saa omada asjaolu, et Truija Investeeringud OÜ volitatud esindaja võib olla andnud maksuhaldurile valeandmeid metalldetailide soetuse osas. Ostjal puudub võimalus kontrollida, kellelt ja mil viisil on müüja kauba omandanud.
  5. Maksuhaldur ei ole hinnanud ja eristanud, kas tegemist on olukorraga, kus müüja majandustegevuses üldse ei osale või on korraldanud oma majandustegevuse ja maksuarvestuse mitteõiguspäraselt. Kaebaja leiab, et teda ei saa teha vastutavaks selle eest, millal ja kuidas esitab deklaratsiooni müüja ning kas müüja tasub riigile käibemaksu. Kaebaja on tasunud müüjale kauba eest täies ulatuses. Mingit maksueelist ei ole OÜ ARECO METALL EESTI saanud, sest müüjale kantud käibemaksule vastab ostja õigus samaväärses summas käibemaks maha arvata. Kaebaja jaoks puudusid tehingu tegemisel kahtlased asjaolud ja maksuhaldur ei ole ka selliseid asjaolusid välja 3
(9)3-15-2660 toonud, millest oleks saanud järeldada, et Truija Investeeringud OÜ ei ole tegelik kauba müüja. Eluliselt on ebausutav, et viilhalli detaile omaks ja müüks füüsiline isik. Kõnealuse tehingu raames on kaebaja suhelnud üksnes Truija Investeeringud OÜ volitatud esindajaga. Selle isiku esindusõigust ja seost Truija Investeeringud OÜ-ga ei ole maksuhaldur vaidlustanud.
  1. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri tõlgendusega Truija Investeeringud OÜ ettevõtluse puudumisest, mida järeldatakse läbiviidud ettevõtlusega tegelemise kontrollist. Tegemist ei ole sisulise maksukontrolliga, mistõttu selle kontrolli tulemus ei mõjuta toimunud tehinguid.
  2. Kaebaja taotleb vastustajalt riigilõivu summas 396 euro ning õigusabikulude kogusummas 759,24 euro väljamõistmist. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane. Kaebuses toodud väited ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
  4. Vaidlustatud maksuotsuse punktis 1 on toodud, et kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 9.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/027280-19, mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa. Vaidlustatud maksuotsuses on üheselt arusaadav kaebajale etteheidetav käitumine. Kaebajal oli teada, et Truija Investeeringud OÜ ei ole tegelik müüja ja kaebaja kandis oma raamatupidamisesse teadlikult arve, mis ei kajastanud tehingu tegelikku majanduslikku sisu, arvestades tehingupartneritena isikute omavahelist pikaajalist ja tihedat seotust. Tegemist ei ole isikute poolt maksuhaldurile antud seletustest tuleneva järeldusega, kus tegemist oleks mõningate varasemate kokkupuudetega ja millest ei saaks veel järeldada, et nende vahel esineks mingi eriline side.
  5. Üksnes arvetest, laekumistest pangakontole ning maksukohustuslase ja tema tehingupartneri kinnitusest tehingu toimumise tõendamiseks käesoleval juhul ei piisa. Maksuhaldur on maksu määramist põhjendanud arvete ja muude tehingut tõendavate dokumentide mittenõuetekohasusega ning tehingupartnerite esindajate vastuoluliste seletustega, mis on tekitanud põhjendatud kahtluse, et tehingut ei ole toimunud. Maksuhaldur on hinnanud seletustes esinevaid vastuolusid ning on veendunud, et need ei ole põhjustatud inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil. Tehingu poolte seletused ei kattu esitatud tehingu toimumist tõendavate dokumentidega (lepingu ega arvega). Tehingu toimumist tõendavad dokumendid ei ole omavahelises kooskõlas (lepingus ja arvetes esitatud andmed erinevad). Lisaks ei ole leidnud kinnitust ka kogu kauba eest tasumine.
  6. Kaebaja on oma seletuses 05.11.2015 p-s 17 kinnitanud, et leping sõlmiti kauba I osa kättesaamisel. Kaup laaditi peale Märjamaal. Ostu-müügi lepingu kohaselt on sõlmitud leping Pärnus kahes eksemplaris, millest üks antakse ostjale ja teine müüjale. Truija Investeeringud OÜ-l lepingut esitada ei olnud. Tasumisega viivitamisega eelnimetatud lepingu järgi tuleb tasuda viivist 100 eurot päevas, arve kohaselt aga tasutakse viivist 0,5 % õigeaegselt tasumata summa osalt päevas. Samas viivise tasumise kohustust reaalselt kohaldatud ei ole. Arvel nr 150820141 (Areco Metall Eesti OÜ raamatupidamises) ja arvel nr 150920141 (Truija Investeeringud OÜ raamatupidamises) märgitud arve väljastanud isik R. T. Truija Investeeringud OÜ esindajana arveid väljastanud ega ka allkirjastanud ei ole. Arve nr 150820141 tasumise kohta kaebaja esitatud kassa väljamineku orderid 15.10.2014 nr 85 ja 5.01.2015 nr 90 on märkimata väljamakse tegija andmed ja allkirjad. Tehingu tõendamiseks esitatud ostu-müügi ja kauba üleandmisleping nr 107 RN kajastatud andmed (kokkulepped) ei ühti arvel kajastatuga ega väidetavatele reaalsetele tasumistele. Lepingu kohaselt 4
(9)3-15-2660 kuulub kauba eest viimane osamakse tasumisele tähtajaga 15.12.2015; arve kohaselt on tasumise tähtajaks 15.11.
  1. Esitatud kassa väljamakse orderite kohaselt toimus väidetav lõpp osamakse tasumine 5.01.
  2. Arvel on märgitud makseviisiks ülekandega tasumine.
  3. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et makseviisi täielikult järgitud ei ole. Kaebaja on esitanud arve nr 150820141 tasumise tõendamiseks väljamakse Uus Märjamaa Grupp OÜ nimele summas 18 000 eurot selgitusega laenuleping 04/12/2014 RN. Samas ei ole kaebaja esitanud kirjalikku laenulepingut ega ka väidetavat tasaarvelduskokkulepet. Lisaks esineb vastuolu väidetava laenu summa suuruses (panga ülekandest nähtub 18 000.-, kaebaja seletuse kohaselt märgiti lihtsalt ülekande selgitusse laen 18 100.-, kuigi tasuti arve nr 150820141 eest). Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud kaebaja väited, et maksuhaldur oleks pidanud hindama vaid tehingu toimumist tõendavaid dokumente. Maksuhaldur on hinnanud põhjendatult tõendeid kogumis, kuna tehingu toimumist tõendavad dokumendid ei ole nõuetekohased. Maksuhaldur on toonud välja vaidlustatud maksuotsuses, milliste

ja raamatupidamisseaduse (RPS) sätete rikkumise tõttu on maks määratud, ära on toodud maksu määramise õiguslik alus (maksukorralduse seadus - MKS § 92 lg 1 p 3). Vaidlustatud maksuotsuses on märgitud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur leiab, et vaidlusalust tehingut Truija Investeeringud OÜ ja kaebaja vahel ei toimunud. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse p-s 3 ning kontrollakti p-s 1.2.2 üksikasjalikult loetlenud asjaolud, millele tuginedes ta sellele järeldusele jõudis. Maksuotsuses viidatakse otseselt sellele, et kaebaja teadis, et tehingus tegelikuks müüjaks ei ole Truija Investeeringud OÜ. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud põhjendatud kahtlust, et kaebaja teadis, et Truija Investeeringud OÜ ei ole tegelikuks müüjaks, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikule alusele. Vastustaja leiab, et tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinud maksukohustuslasele ning kaebaja läbiv seisukoht, et kaebaja ei olnud teadlik vaid oli heauskne, on jäänud paljasõnaliseks ning ei vasta tegelikkusele. KOHTU PÕHJENDUSED 21. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. MTA 23.09.2015 maksuotsus nr 12.2-3/027280-22 on õiguspärane, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 9.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/027280-19 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 22.

§ 29

lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil

§ 3

lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4

lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

§ 31

lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud nõuded on sätestatud eesmärgiga, et arve võimaldaks tuvastada kauba soetamist käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks maksukohustuslasel

§-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust ei piisa, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10). 5

(9)3-15-2660 23. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et metalldetailid mõõtudega 15 x 70 m viilhallile olid reaalselt olemas. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebajal ei olnud õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibemaksuarvestuses Truija Investeeriungud OÜ väljastatud arvel märgitud käibemaksu, sest arve ei vasta järgmistele nõuetele:
  1. a)kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt;
  2. b)arvele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti;
  3. c)kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuhalduri järeldust kinnitavad kontrollakti nr 12.2-3/027280-19 kohaselt (kontrollakt on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa) järgmised asjaolud kogumis: 1) kaebaja juhatuse liikme Riho Naruski ja Truija Investeeringud OÜ volitatud esindaja Vassili Zagurski ütlused on vastuolulised. Riho Narusk väitis, et ostu-müügi lepingu koostas tema ning arvet ei ole koostatud. Vassili Zagurski kinnitas, et metalldetailide müügi kohta on tema poolt koostatud arve ning ostumüügilepingut ei koostanud; 2) kaebaja maksekorraldustes kajastub Truija Investeeringud OÜ-le ülekannete tegemine arve nr 150820141 alusel. Samas väitis Riho Narusk 5.11.2014 toimunud suulisel vestlusel MTA-le, et lisaks lepingule ei ole arvet koostatud. Hilisemalt selgitas kaebaja, et sai MTA poolsest küsimusest erinevalt aru. Ütluste muutmine kontrollmenetluse käigus viitab asjaolule, et maksukohustuslane kohandab esitatud teavet vastavalt maksuhalduri küsimustele ning dokumendid on koostatud tõendamaks käibemaksu mahaarvamise õigsust; 3) kaebaja ja Truija Investeeringud OÜ esitasid MTA-le erinevad dokumendid metallkonstruktsioonide ostu-müügi tehingu kohta. Areco Metall Eesti OÜ esitas 5.11.2014 ning 13.02.2014 ostu-müügi 15.08.2014 kuupäevaga lepingu. Truija Investeeringud OÜ raamatupidamist teostanud K. L. saatis sama tehingu kohta Truija Investeeringud OÜ arve nr 150920141, mis on dateeritud 15.09.2014. Väidetavate tehingupartnerite poolt esitatud dokumentide erinevus on üheks tõendiks, et Areco Metall Eesti OÜ ja Truija Investeeringud OÜ vahel ei ole tegelikkuses tehingut toimunud; 4) kaebaja ja Truija Investeeringud OÜ vahel 15.08.2014 sõlmitud metallkonstruktsioonide ostu-müügi lepingusse on Truija Investeeringud OÜ esindajana märgitud ja lepingule allakirjutanud Vassili Zagurski, kuid Truija Investeeringud OÜ 15.08.2014 arvele nr 150820141 on arve koostajana märgitud Truija Investeeringud OÜ juhatuse liige Risto Tomingas. Risto Tomingase poolt antud teabe kohaselt ei olnud ta seotud Truija Investeeringud OÜ tegevusega 2014 augustis-septembris ning ta ei tea midagi Truija Investeeringud OÜ ja kaebaja vahelisest tehingust 2014 augustis-septembris. Samuti ei ole ta Truija Investeeringud OÜ juhatuse liikmena arveid koostanud. Seega on arve koostajaks märgitud isik, kes tehingu olemasolust teadlik ei ole; 5) Riho Naruski väitel küsis ta hinnapakkumist viilhallile (15 m x 70
  4. m)ka Morgander OÜ-lt ja Nikoden Arendus OÜ-lt. Morgander OÜ poolt saadetud vastust MTA tõendina aluseks ei võtnud, kuna see kooskõlastati eeldatavalt eelnevalt kaebajaga; 6) Nikoden Arendus OÜ ja kaebaja vahel toimunud kirjavahetusest ilmneb, et kaebajal oleks olnud võimalus soetada kerghalli metallkonstruktsioonid Nikoden Arendus OÜ-lt odavama maksumusega, kui on väidetavalt Truija Investeeringud OÜ-lt soetatud. Samuti andis kaebaja MTA-le valeandmeid väites, et vaid Truija Investeeringud OÜ-lt oli kerghalli võimalik järelmaksuga soetada; 7) kaebaja ja Truija Investeeringud OÜ vaheline väidetav tehing on toimunud teineteist tundvate ning ärialaselt tihedalt läbikäivate isikute vahel (too konkreetselt nimed), mis muude tõendite taustal suuremdab kahtlust selles, et mõlemad need isikud olid teadlikud sellest, et Truija Investeeringud OÜ arve ei vasta tegelikkusele; 8) vajadusel tasus Vassili Zagurskile kuuluv äriühing Riho Naruskile kuuluva äriühingu arveid ning vajadusel Vassili Zagurski esindab kaebajat. Seega Vassili Zagurski kokkuleppel Riho Naruskiga koostab dokumendid väidetava tehingu toimumise tõendamiseks, et võimaldada kaebajal vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu; 9) Truija Investeeringud OÜ ei ole soetanud kaupu, mis on väidetavalt edasi müüdud kaebajale; 10) deklareeritud andmete kohaselt ei ole Truija Investeeringud OÜ märgitud summas kaupu soetanud ning seega äriühingul puudusid kaubad, mida ta oleks saanud edasi müüa kaebajale; 6
(9)3-15-2660 11) Truija Investeeringud OÜ täitis hilinemisega deklareerimiskohustust ning jättis käibedeklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata. Nimetatud asjaolu kinnitab, et Truija Investeeringud OÜ nimel kaebajale arvet väljastades arvestab kaebaja sisendkäibemaksu, millega tekitatakse ARECO METALL EESTI OÜ-le maksueelis ning Truija Investeeringud OÜ jätab ettekavatsetult deklaratsioonide alusel tasumisele kuuluva käibemaksu riigieelarvesse tasumata; 12) Truija Investeeringud OÜ ei esitanud dokumentaalseid tõendeid, kellelt ja mis arve(te) alusel Truija Investeeringud OÜ metallkonstruktsioonid soetas enne väidetavat edasimüüki kaebajale. Seega OÜ-l ei olnud metallkonstruktsioone, mida ta väidetavalt müüs edasi kaebajale. Maksustamisperioodil 01.08.2014 – 22.10.2014 puudus Truija Investeeringud OÜ-l majandustegevus, mistõttu 27.10.2014 kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kui ettevõtlusega mittetegelev ettevõte. Seega ei ole Truija Investeeringud OÜ tõendanud ettevõtlust perioodil, mil toimus väidetav tehing Areco Metall Eesti OÜ-ga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja maksuotsust ei saa tühistada seetõttu, et maksuotsus on motiveerimata. Asjaolu, et kaebaja maksuhalduri järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maksuhaldur on jätnud kaebaja kasuks rääkivad tõendid hindamata. 24. Kohus leiab, et kaebaja väited ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi. Truija Investeeringud OÜ ja kaebaja vahel on 15.08.2014 sõlmitud ostu-müügi ja kauba üleandmisleping nr 107RN. Nimetatud lepingu punkti 4 kohaselt ostja poolt maksmisega viivitamisel kohustub ostja maksma viivist 100 eurot päevas. Samas OÜ Truija Investeeringud poolt väljastatud arvelt nähtub, et õigeaegselt tasumata summa osalt tuleb tasuda viivist 0,5%. 0,5% tasumisele kuuluvast summast moodustab suurema summa, kui 100 eurot (algsest summast 396 eurot). 25. Lisaks on OÜ Truija Investeeringud poolt väljastatud arve kahe erineva numbriga (150820141 ja 150820141) ning kahe erineva kuupäevaga (15.8.14 ja 15.9.14), millist asjaolu ei saa

§-s 37 nimetatud tingimustel esineda. Üks arve peab olema kahes identses eksemplaris. Asjaolu, et OÜ Truija Investeeringud poolt esitatud arve on tehingu osapooltel erineva numbri ja kuupäevaga, seab kahtluse alla kogu tehingu seaduspärasuse. Kohus möönab, et inimlikud vead on dokumentide koostamisel võimalikud, kuid arve numbrite ning kuupäevade erinevus tekitab kahtlust, et dokument koostati tagantjärgi. Antud juhul ei kõrvalda ka teised tõendid tekkinud vastuolu. Kaebaja juhatuse liige Riho Narusk kinnitas 5.11.2014 MTA-le antud ütlustes, et lisaks lepingule arvet ei ole koostatud. 13.02.2015 ütlustes MTA-le R. Narusk täpsustas, et arve koostati peale lepingu allkirjastamist ning esmalt ta tõlgendas küsimust teisiti. Kohtu hinnangul ei ole R. Naruski ütlused usutavad. Kuna kõnesolev leping on allkirjastatud 15.08.2014 ning ka arve kannab kuupäevi 15.8.14/15.9.14, pidi R. Naruskile olema 5.11.2014 ütluste andmisel selge, kas arve on väljastatud või mitte. MTA poolt on sedastatud küsimus konkreetselt ning üheselt mõistetavalt. Arve olemasolu korral R. Narusk oleks tõenäoliselt seda ka 5.11.2014 kinnitanud. Asjaolu, et kaebaja poolt on tehtud 17.09.2014, 22.09.2014, 24.09.2014 ning 26.09.2014 pangaülekanded Truija Investeeringud OÜ-le, viitega arve numbrile 150820141 ei tõenda arve olemasolu. Vastav arve koos vajaliku numbriga on võimalik vormistada ka (fiktiivselt) tagantjärele. Seda eriti olukorras, kus lepingu pooled olid omavahel head tuttavad 15 aastat (Riho Naruski 5.11.2014 maksukohustuslase suuliste seletuse protokoll p-d 9, 13). Kahtlust süvendab seegi, et OÜ Truija Investeeringud poolt väljastatud arve väljastajaks on märgitud juhatuse liige Risto Tomingas. Samas 21.05.2015 vastuses MTA päringule R. Tomingas teatas, et ei ole teadlik Truija Investeeringud OÜ ja kaebaja vahelisest tehingust 2014 augustis-septembris ning ei ole koostanud arvet ARECO METALL EESTI OÜ-le. 22.05.2015 Vassili Zagurski täpsustas, et arvele on vale nimi läinud ekslikult ning õigeks tuleb lugeda Vassili Zagurski. Erinevus seisneb ka selles, et lepingu kohaselt kuulub kauba eest viimane osamakse tasumisele tähtajaga 15.12.2015, arve kohaselt on tasumise tähtaeg aga 15.11.2015. Esitatud kassa väljamakse orderite kohaselt toimus väidetav lõpposamakse tasumine 5.01.2015. Arvel on märgitud makseviisiks ülekandega tasumine. Seega ühe arve osas on õiguspäraseks lugemiseks liiga palju vasturääkivusi. 7

(9)3-15-2660
  1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kontrollaktist ning maksuotsusest ei selgu, kuidas tehingu mittetoimumine on tõendatud asjaoluga, et kaebaja on küsinud hinnapakkumisi viilhallile ning saanud vastused Morgander OÜ-lt ja Nikoden Arendus OÜ-lt. 13.02.2015 vastuses MTA-le selgitas R. Narusk: „Minu mäletamist mööda oli Morgander ca 10-15% kallim ja Nikoden ca 5-7%, aga lisaks oli määrava tähtsusega otsustamisel ka järelmaksu võimalus.“ Morgander OÜ 25.05.2015 vastusest nr 12.2-3/027280-17 MTA-le nähtub, et kaebaja tegi
  2. aastal ca 8 hinnapäringut. Juunis- augustis 2014 küsis hinda 3-4 hallile. Hinnaküsimised on toimunud telefoni teel. Viilhallile mõõtmetega 15x70 m pakkus äriühing hinnaks u 72 000+20% käibemaksu ilma järelmaksuta. Samas MTA 25.05.2015 korralduses nr 12.2-3/027280-17 küsimust metalldetailide mõõtmete, sh viilhalli osas selgitusi tõepoolest ei ole küsinud. Eelnev seab kahtluse alla Morgander OÜ poolt väljastatud tõendi usaldusväärsuse. Samuti on vastuolus kaebaja seadusliku esindaja ütlused ja Nikoden Arendus OÜ poolt 27.05.2015 vastuse nr 1 osas, kus esindaja 13.02.2015 ütluste kohaselt oli kaebajale määrava tähtsusega vaidlusaluse kauba soetamisel järelmaksu võimalus, samas Nikoden Arendus OÜ-lt järelmaksu ei küsitud. Siit saab teha põhjendatud järelduse, et kaebaja ei soovinudki küsida reaalset hinnapakkumist, vastasel juhul oleks kaebaja teinud täpsustavaid päringuid. Kaebeväide, et kaebaja oli kursis müüja kauba müügitingimustega on paljasõnaline.
  3. Kohus nõustub kaebajaga osas, et maksuhaldur ei ole hinnanud vaidlustatud maksuotsuses hinnapakkumist JU Metall OÜ-lt analoogsele viilhallile koos lisadega. Siiski ei muuda toodu kogumis maksuotsust õigusvastaseks. Isegi, kui maksuhaldur oleks arvestanud JU Metall OÜ-lt saadud pakkumisega, mille kohaselt pakkumine soovitud viilhallile oli suurem kui Truija Investeeringud OÜl, ei lükka ümber eelkäsitletud (punktis 26) asjaolusid ning kinnita tehingu toimumist Truija Investeeriungud OÜ ja kaebaja vahel.
  5. augustis Truija Investeeringud OÜ ei deklareerinud käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavat käivet. Truija Investeeringud OÜ raamatupidaja K. L. 02.02.2015 vastuse kohaselt 23.01.2015 korraldusele nr 12.2-3/027280-9 esitati 2014 augustis MTA-le nulldeklaratsioon, kuna talle teadaolevalt augustis käivet ei toimunud. Truija Investeeringud OÜ raamatupidamises on Truija Investeeringud OÜ 15.09.2014 arve Areco Metall OÜ-le summas 79 200 eurot. Septembrikuus deklaratsiooni ei esitatud. Samas selgitab K. L., et augustikuu deklaratsioonis tehti parandus ning õigeks tuleb lugeda augustikuu arve. Lisana on asja juurde pandud arve nr
  6. 2.02.2015 Truija Investeeringud OÜ esitas 2014 käibedeklaratsiooni paranduse ning deklareeris 20% määraga maksutatavas käibes 66 000 eurot.

§ 38

lg 1 alusel tasub maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Käibedeklaratsiooni alusel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 13 200 eurot Truija Investeeringud OÜ ei tasunud. Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, kellelt ja milliste arvete alusel Truija Investeeringud OÜ metallkonstruktsioonid soetas enne väidetavat edasimüüki kaebajale. Lisaks on Truija Investeeringud OÜ 24.10.2014 otsusega nr 12.2-3/026909-3 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühingu poolt jäeti täitmata MTA 13.10.2014 korraldus nr 12.2-3/026909-1, millega kohustati äriühingut esitama perioodil 01.05.2014-22.10.2014 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumentide koopiad. Eelnevat aluseks võttes leiab kohus, et maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et Truija Investeeringud OÜ-l ei toimunud vaidlusalusel perioodil majandustegevust, mistõttu ei saanud ettevõte kaebajale vaidlusaluseid metallkonstruktsioone müüa, peab paika. Asjaolu, et Truija Investeeringud OÜ-l puudus majandustegevus, on maksuhaldur käsitlenud kontrollakti nr 12.2-3/027280-19 punktis m), mistõttu on alusetud kaebaja väited, kus leitakse, et maksuhaldur ei ole toodu osas hinnangut andnud. 29. Kaebaja ei vaidlusta seda, et tema juhatuse liige R. Narusk ja Truija Investeeringud OÜ volitatud esindaja on teinud koostööd ja tunnevad üksteist pikemat aega. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et nimetatu ei oma asjas määrvat tähtsust. Olukorras, kui isikud on tuttavad, ei ole see automaatselt maksupettusele viitav asjaolu. Küll aga situatsioonis, kus ka muud asjaolud viitavad sellele, et toime 8

(9)3-15-2660 pandi maksupettus, siis tutvuse aspekt lisab kahtlust ning antud juhul oli sellele tuginemine maksuhalduri poolt põhjendatud. Vaidlustatud maksuotsuses ja kontrollaktis ei ole otseselt kasutatud sõna maksupettus, kuid kuna teati, et Truija Investeeringud OÜ ei saa olla tegelik müüja, siis kõik asjaolud kogumis viitavad tegelikkuses sellele, et kaebaja osales maksupettuses. Maksuotsusega heidetakse kaebajale ette tahtlikku ja teadlikku tegevust, mitte näiteks hoolsuskohustuse mittetäitmist ja seetõttu hooletusest vale isikuga tehtud tehingu deklareerimist.
  1. Kaebaja tugineb esitatud kaebuses Riigikohtu Halduskolleegiumi 9.01.2013 otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-38-12, kus on viidatud, et maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba päritolu on õiguspärane või mitte. Kohus nõustub Riigikohtu eelnimetatud seisukohaga. Samas käesoleval juhul ei ole maksuhaldur maksukohustuse määramisel lähtunud üksnes asjaolust, et Truija Investeeringud OÜ poolse kauba päritolu ei ole õiguspärane, kuna äriühingul puudus majandustegevus. Maksuhaldur on maksu määramisel aluseks võtnud ka teised ülal otsuses käsitletud faktilised asjaolud ning kogumis teinud järelduse, et kaebaja ei soetanud vaidlusaluseid metalldetaile viilhallile Truija Investeeringud OÜ-lt.
  2. Vastustaja on vastuväidetes tugienud asjaolule, et tõendamata on vaidlusaluse kauba eest tasumine. Nimetatu tuleb jätta tähelepanuta. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vaidlustatud maksuotsuses ega kontrollaktis nr 12.2-3/027280-19 ei ole maksuhaldur tõepoolest maksustamisel aluseks võtnud fakti, et vaidlusaluse kauba eest on tasumata. Maksuhaldur on kontrollakti punktis h) kirjeldanud Truija Investeeringud OÜ arve tasumist, kuid nimetatut on käsitletud seonduvalt kontekstiga, et Riho Narusk ning Vassili Zagursk käisid tihedalt ärialaselt läbi. Eeltoodu ei ole aga aluseks maksuotsuse tühistamiseks.
  3. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole Truija Investeeringud OÜ 15.08.2014 (15.09.2014) arvel nr 150920141
(150820141)kajastatud tehingut (metall kronsteinide hallile 15x70 m, puitroovi kinnitite armatuurile 440 jm müüki) reaalselt toimunud, ei ole tekkinud ka käivet (

§ 4

lg 1 p 1) ja vormistatud arve ei vasta

§ 37nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut).

Seega puudub kaebajal kui dokumentides märgitud ostjal

§ 29lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt Tln

RKo 04.12.2014 nr 3-13-842). Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 33. Kaebaja on palunud mõista enda menetluskulud välja vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.