1-16-11621/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11621 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Artur Peus süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8,9, § 121 lg 2 p-de 2,3; § 213 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p-de 4,8,9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. märtsi
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Artur Peus (ik 39004262221), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Artur Peus apellatsioon Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Artur Peus anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8,9, § 121 lg 2 p-de 2,3; § 213 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p-de 4,8,9 järgi. Süüdistus hõlmas 30 kuriteoepisoodi: 24 varguse episoodi, 3 väärkohtlemist, 1 arvutikelmust ja 2 röövimist. Muuhulgas tunnistati A. Peus süüdi selles, et tema
8. septembri 2016 öösel, olles külas aadressil XXX , lõi mitu korda rusikaga näkku oma elukaaslasele V.T. le, tekitades talle füüsilist valu.
9. Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega tunnistati A. Peus kokkuleppemenetluses süüdi § 199 lg 2 p-de 4,7,8,9 mõistes talle karistuseks 5 aastat vangistust, § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi, mõistes talle karistuseks 2 aastat vangistust, § 213 lg 2 p 1 järgi mõistes talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangisust ning 209 lg 2 p-de 4,8,9 järgi mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning A. Peusi liitkaristuseks jäi 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati liitkaristusest maha eelvangistuses viibitud aeg:
12. mai 2016 –
13. september 2016, s.o 3 kuud ja 16 päeva ning alates
14. november 2016 –
15. märts 2017, s.o 4 kuud. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud ja 14 päeva vangisust alates kokkuleppe sõlmimisele järgnevast päevast, s.o alates
16. märtsist
17. A. Peusi tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. VÕS § 1043 alusel rahuldati kannatanute tsiviilhagid. Kriminaalmenetluse kulud, kokku 2255 eurot, mõisteti A. Peusilt riigi kasuks välja ning talle anti nende tasumiseks 12 kuu pikkune tähtaeg.
18. A. Peusi apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse osalist tühistamist, aga nimelt ei ole edasikaebuse esitaja nõus sellega, et ta mõisteti süüdi elukaaslase V.T. kehalises väärkohtlemises. Selles osas taotleb ta kriminaalasja tagasisaatmist ja menetlemist üldmenetluses. Kaebaja märgib, et kannatanu kinnitab samuti, et tema suhtes ei ole väärkohtlemist toime pandud. Kogu süüdistus rajaneb tunnistajate ütlustel, kes ei näinud, mis V.T ja A. Peusi vahel toimus. On alust arvata, et tunnistajad andsid valetunnistusi. Samuti ei ole apellant nõus sellega, et temalt mõisteti A.V. i kasuks välja tsiviilhagi 900 eurot. Ta selgitab, et varastatud asjad: sõiduauto VW Vento (reg nr XXX) väärtusega 500 eurot, elektritrelli väärtusega 50 eurot, muusikakeskuse väärtusega 100 eurot ja bensiinisae väärtusega 150 eurot, sai A.V. tagasi. A. Peus soovib, et kohus talle selgitaks, kuidas kujunes tsiviilhagi suuruseks 900 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning A. Peusi kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium selgitab, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, seab see ka konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku
20. peatüki
21. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 4.1 Ringkonnakohtult taotleb A. Peus, et kohus tühistaks otsuse V.T. t puudutavas episoodis ja saadaks selle üldkorras menetlemiseks süüteo tõendamatuse tõttu. Apellatsioonikohus selgitab, et senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis nimetatud apellatsiooni esitamise alus - s.t see, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu - hõlmab üksnes materiaalõigusliku hinnangu vaidlustamist. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole aga võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud või mitte (RKKKo 3-1-1-8013). Apellatsioonis ei väida A. Peus, et talle omistatud tegu – lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine – ei vastaks kokkuleppes kirjeldatud kujul KarS § 121 lg 2 p 2 objektiivsele ning subjektiivsele küljele ja sellist minetust ei tuvastanud ringkonnakohus ka ise. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Kohtuistungi protokollist (VII kd, lk 110) nähtuvalt nõustus A. Peus kokkuleppega, väljendades, et on sellest aru saanud, andis nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse rikkumisi, tuleb A. Peusi apellatsiooni jätta läbi vaatamata. 4.2 Edasi on A. Peus märkinud, et ei ole rahul tsiviilhagi summaga, sest varastatud asjad - auto VW Vento (reg nr XXX) väärtusega 500 eurot, elektritrelli väärtusega 50 eurot, muusikakeskuse väärtusega 100 eurot ja bensiinisae väärtusega 150 eurot, sai A.V. tagasi. 2 Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud ja seda ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Liiatigi nähtub juba kokkuleppest, et süüdlane on hagi õigeks võtnud. Kokkuleppest nähtuvalt moodustas A.V. i tsiviilhagi järgmine varakogum: 310 eurot (sularaha, pangakaardi ja korterivõtmete vargus) ja 590 eurot (varastatud muusikakeskus, maksumusega 100 eurot, kõlarid, sularaha summas 370 eurot, dokumendid ja võtmed). Kokku on tsiviilhagi suuruseks 900 eurot. Seega on ka tsiviilhagi puudutavas osas apellatsioon sisutu ning tuleb jätta läbi vaatamata.
22. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-s 4 ja KrMS § 326 lg 2 p 3 jätta A. Peusi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada talle esitatud apellatsioon. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik 3