KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-13-58404 Määruse tegemise aeg ja 24.05.2017, Tallinn koht Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtukoosseis Kohtuasi Roos

§ 536

lg-st 1 tulenevalt enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus isiku isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu, kuid kohus ei ole M-LA-ga ega tema vanematega suhelnud. Samuti ei ole ära kuulatud rehabilitatsioonimeeskonna liikmeid, ega põhjendatud ära kuulamata jätmist. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 5

§ 5391

lg 1 järgi kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. SHS § 105 lg 1 järgi paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik eeltoodud asjaolud. Isiku võib tema nõusolekuta paigutada hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates ning hooldamise tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui eeldused ei ole ära langenud (SHS § 105 lg 5) (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-144-13, p 11; 13.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16 p 12).

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaatamata sellele, et M-LA-l on diagnoositud psüühikahäire, ei ole põhjendatud tema suhtes kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine. Kuna M-LA on Tartu Maakohtu 30.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr XXX paigutatud kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kus viibimine peaks välistama tema ohtlikkuse, siis hoolekandeasutusse paigutamine ei vähenda tema ohtlikkust endale või teistele. Eeltoodu tõttu ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Vastava haridusasutuse küündimatus tagada kriminaalasjas kohaldatud mõjutusvahendi efektiivsust ei ole aluseks avalduse rahuldamiseks.
2. Kolleegium leiab, et käesoleva menetluse esemeks ei ole hinnangu andmine SHS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel pakutavatele teenustele ja KarS § 87 lg 1 p 4 alusel kohaldatavatele mõjutusvahenditele. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisel peab kohus hindama ainult SHS § 105 lg-s 1 toodud eeldusete olemasolu.

§ 537

lg 1 järgi ekspertiisi määramise ja §-s 536 loetletud isikute ärakuulamise ainukeseks eesmärgiks on tuvastada SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu. Kuna SHS § 105 lg 1 p-s 2 toodud eeldus ei ole täidetud, siis ei olnud maakohtul kohustust määrata ekspertiis ja ära kuulata

§-s 536 toodud isikuid. 24. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb

§ 172lg 3 järgi jätta menetlusosaliste endi kanda ja M-LA-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. 6