Obsah (4)

§ 175§ 432§ 426§ 187

1 Kriminaalasi nr 1-16-4625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4625 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Edgar Seljandilt menetluskuluna kaitsjatasu 165,60 (ükssada kuuskümmend viis eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Edgar Seljandil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700045347 ning selgitus: „Edgar Seljand, 1-16-4625, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse 2 jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Seljandi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Edgar Seljand kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 116-4625 mõistetud karistust, millega ta mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega. Edgar Seljand mõisteti süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti Edgar Seljandile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka Edgar Seljandi poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Enamasti on olnud toimepandud kuriteod varavastased (vargused, mootorsõiduki ärandamised). Varasemalt on isik kasutanud ka vägivalda. Kuriteod on toime pandud hetkeimpulsi ajel või soodsat juhust kasutades. Kuritegude laad ja muster on sarnane. Soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Vangistuses on kinnipeetav alates 11.10.2016 olnud hõivatud majandustöödel töötamisega ning alates 01.11.2016 omandab ta abikoka eriala. Samuti on toimunud vestlused psühholoogiga 25.11.2016 alkoholi, käitumise ja agressiooni seostest. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxxx. Hetkel elab seal üksinda isiku ema A S, kellele ka korter kuulub. Tegemist on 3-toalise korteriga. Ema on nõus poja elama asumisega antud elukohta. Kinnipeetav on käinud erinevates erivajadustega laste internaatkoolides.
3. klassi lõpetas ta Viru Vanglas. Isiku vaimne mahajäämus on suures osas tingitud kasvatuslikest oludest. Kinnipeetav alustas Viru Vanglas kutseõppes elektriku eriala omandamist, kuid vabanemise tõttu ei lõpetanud. Eelmise vangistuse ajal (2013-2016 Tallinna Vangla) õppis ta puidu eriala. Kinnipeetav suhtub õppimisse positiivselt. Motivatsioon õppimiseks on olemas, isik on püüdlik. Kinnipeetav on töötanud lühikest aega metallitöödel, ehitustel, metsatöölisena ja haljastuses. Töö on olnud juhuslik ja lühiajaline. Isik on olnud ka töötukassas tööotsijana arvel. Enne vangistust isik ei töötanud. Tugevat negatiivset mõju majanduslikule toimetulekule avaldab alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Vangistuses toetab isikut materiaalselt ema, kes on nõus poega ka vabaduses toetama. Garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav oli 2-aastane, kui isa E S suri. Edgar Seljandit on kasvatanud võõrasisa R P, kes oli vägivaldne nii ema kui ka tema suhtes. Kinnipeetavat on varasemalt mitmel korral karistatud kasuisa kehalise väärkohtlemise eest. Kaks vanemat venda on surnud, kõige vanem vend A S 3 elab perega xxxx. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga tuttavatest, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Isiku enda sõnul on ta suhted nendega katkestanud. Kinnipeetav kahetseb tehtut, viidates negatiivsele mõjule, mida avaldab talle vangistus. Isiku kuritegeliku käitumise põhjuseks on kuritegelike sõprade/tuttavate mõju ning sõltuvusainete tarvitamine. Kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Isik näeb ka ise seoseid alkoholi kuritarvitamise ning õigusvastase käitumise vahel ning soovib alkoholi liigtarbimisest vabaneda. Varasema vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud programmid Eluviisitreening ja Õige hetk. Mitmel korral on isik alkoholi mõjul vägivalda kasutanud. Enne vangistust tarbis kinnipeetav alkoholi enda sõnul peamiselt nädalavahetustel. Viimane tarbimine oli 10.02.
4. Isik saab enda sõnul selgelt aru, et peab alkoholi tarbimise täielikult lõpetama, kuna võib käituda alkoholi mõjul mõtlematult ja impulsiivselt. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav tarvitas opioide nuusutamise/sissehingamise teel. Viimati tarvitas ta 23.03.
5. Sõltlaseks isik ennast ei pea. Kahel korral on teda väärteokorras karistatud NPALS alusel. Varasemate andmete kohaselt on isik proovinud kanepit ja ühe korra heroiini, süstinud amfetamiini. Kinnipeetav mõistab joovastavate ainete kahjulikku mõju ja on nõus, et oma sõltuvusega tuleb tegeleda. Isikul on tulenevalt keerulisest lapsepõlvest puudulikud toimetulekuning probleemi lahendamise oskused. Tegevuse tagajärgedest saab ta aru pärast teo sooritamist. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja, kriminaalne käitumine sai alguse varajases nooruses. Arvestades kasvukeskkonda (probleemne kodu, hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega laste internaatkoolid) ning mitmeid vangistusi võib eeldada, et kriminaalne käitumine on isiku jaoks ainus tuttav toimetulekuviis. Kinnipeetav on rikkunud mitmel korral kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Edgar Seljandi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 23.03.
6. Käitumiskontrolli ajaks on soovitatav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Edgar Seljandi lähivõrgustikku kuuluvad ema A S ning vend A S. Kinnipeetava isa E S on surnud. Ema sõnul on surnud ka isiku vennad V ja T S. Ema sõnul omavahelised suhted perekonnas on head ja toetavad. Ema sõnul suhtleb ta vangistuse ajal pojaga tihedalt, peamiselt telefoni teel. Lähivõrgustik on nõus igati toetama kinnipeetavat peale vanglast vabanemist. Ema sõnul ei tea ta poja suhtlusringkonda, kuid ütleb, et poeg on mõjutatav teiste isikute poolt. A S sõnul on pojal Viru Vanglas omandatud põhiharidus. Ema sõnul on poeg käinud erinevates koolides: Tallinnas Tondil, Pärnu ja Kosejõe koolis. Emale kuuluvas korteris, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, puuduvad pesemisvõimalused, olemas on kuivkäimla. A S sõnul on pojale võimaldatud eraldi tuba. Ema on pensionär. Ema sõnul enne vangistust tarvitas poeg alkoholi minimaalselt, narkootikumidega ei ole kokkupuuteid olnud. Edgar Seljand on 2 korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Esimese käitumiskontrolli ajal (2006-2008.a) isik rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning katseajaks püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele. Isikule määrati (2013-2014.a) ÜKT tunnid. Katseajal sooritas ta uue kuriteo ning karistused liideti. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Edgar Seljandile katseaeg ning käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 23.03.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Edgar Seljand kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Suureks probleemiks on olnud alkoholi tarvitamine, kuid ta on edaspidi suuteline sellest 4 hoiduma. Ta kavatseb end Wismaris arvele võtta. Narkootilised ained ei ole tema jaoks probleem, ta on neid varem proovinud uudishimust. Ametlikku kinnitust tal töökoha osas ei ole. Ta saaks tööle xxxx xxxx, ta on seal varem abiks olnud. Vahetult enne vanglasse sattumist tegi ta juhutöid Viljandis ehitusel. Praegu omandab ta abikoka eriala, sel kuul saab see läbi ja siis saab ta ka vastava tunnistuse. Plaanid on ka kunagi edasi õppida, et saaks kokapaberid kätte. Plaanis on omandada koos kutseharidusega ka keskharidus. Oma peret tal veel ei ole. Kodune kasvatus ja alkohol on süüdi, et teda on nii palju kordi karistatud. Kasuisa oli vägivaldne ja tema omakorda kasutas kasuisa suhtes vägivalda. Esimene füüsiline kontakt kasuisaga oli siis, kui ta oli
8. Kasuisa peaks elama nüüd oma pere juures ja seda probleemi ei ole, et nad omavahel kokku puutuksid. Töövõimetust või invaliidsust talle määratud ei ole, ravimeid ka ei ole vaja tarvitada. Läbi sugulaste leidis ta töökoha xxxx, kus töötasu oleks esialgu miinimum. Tal on vend, kes elab oma perega eraldi. Vennaga nad helistavad. Ema on pensionär. Ta on enda jaoks selgeks teinud, et nii enam elus edasi minna ei saa. Ta tõesti kahetseb seda kõike, mis ta on teinud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Edgar Seljandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 08.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla E. Seljandi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. E. Seljand tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud 12 korda ning vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Isikut on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Vangistuses on kinnipeetav E. Seljandil üks kehtiv distsiplinaarkaristus toiduainete vahendamise katse eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada E. Seljandit vangistusest ligikaudu 1 aasta enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud 12 korral, ta on süstemaatiline õigusrikkuja ja tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus, ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et E. Seljandi uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi tarvitamise jätkamine. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et E. Seljand vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kuna isik on varasemalt mitmel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, siis peab siinkohal märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et E. Seljandi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on E. 5 Seljand ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas ja vanglas). Oht võib seisneda vägivalla kasutamises või sellega ähvardamises, materiaalse kahju tekitamises. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 56%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. E. Seljandi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav E. Seljandi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Edgar Seljandi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Edgar Seljandit on tõepoolest korduvalt karistatud ja see teeb väga raskeks asja otsustamise. Kaitsja on seisukohal, et kohus peab kaaluma neid asjaolusid, mis nähtuvad vangla ja kriminaalhooldusametniku materjalidest, kus on läbivaks see, et üheks põhjuseks, miks Edgar Seljandit on nii palju kordi karistatud, on see, et tema lapsepõlv on olnud ääretult raske, tema vaime tervis on kannatada saanud vägivaldsuse tõttu ja siit ka põhjused, miks ta on läinud seda teed, et üks vangistus järgneb teisele. Ei ole võimalik väita, et kui ta vabastada, siis ta kuritegusid enam toime ei pane. Selles peab Edgar Seljand ise veendumusele jõudma, et tuleb abi otsida alkoholismi vastu, tuleb tööd teha, tuleb oma kuritegevusega seotud sõbrad endast eemale lükata. Kui tal endal on tahe mitte toime panna kuritegusid, siis saab temast veel asja. Kaitsja palub kohtul tõsiselt kaaluda Edgar Seljandi vabastamist ning loodab, et Edgar Seljand on teinud enda jaoks sellised järeldused, et enam vanglasse tagasi ei sattu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Edgar Seljand ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 12 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik on varasemalt 2 korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, esimesel korral rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati täitmisele ning teisel korral sooritas isik katseajal uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ning talle pandud kohustusi ning hoiduda katseajal uute kuritegude toimepanemisest. Uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks võib pidada sõltuvusainete tarvitamist. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-11-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 80%, mis on väga kõrge risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on 6 reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Edgar Seljandi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta osaleb vangistuses tööhõives ning omandab abikoka eriala, samuti selle, et toimunud on vestlused psühholoogiga. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema juures ning töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 165,60 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi Marina Valge määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4.

§ 187lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Edgar Seljandilt.

Süüdimõistetu Edgar Seljandil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 25.04.2017 kohtumäärus 1-16-4625 jõustus 01. juunil 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent