3-15-2242/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2242 Kohtuasi A.P. kaebus Viru Vangla 28.05.2015 käskkirja nr 6-4/280-KP tühistamiseks, 03.08.2015 vaideotsuse nr 6-16/89-4 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 28.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 28.05.2015 koostati Viru Vanglas kinnipeetav A.P.le (edaspidi kaebaja) kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise kohta käskkiri nr 6-4/280-KP (tl 12-14). Sellega otsustati kohaldada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. 24.06.2015 koostas kaebaja vaie-kahjunõude (tl 1 15), milles palus tunnistada käskkiri õigusvastaseks ja maksta välja mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. Kaebaja väitis, et talle on kohaldatud täiendavat karistust, teda on diskrimineeritud, tema inimväärikust on alandatud, au solvatud ning ta füüsilisele ja vaimsele tervisele on kahju tekitatud, sest ta viibib ilma vaheaegadeta kartseris juba aasta ja neli kuud, kuid lisaks sellele võeti ära ka võimalus tegeleda spordiga, õppida, osaleda sotsiaalsetes ja harivates programmides, ringides ning tema selja osteartroosile olulistes joogatundides. 03.08.2015 koostatud vaideotsusega nr 616/89-4 (tl 17) jäeti nõue mõlema taotluse osas rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud inspektor-kontaktisiku 03.08.2015 õiend (tl 42), milles ta selgitab, et pole kaebajale kunagi öelnud, et ta pole ohtlik, kaebaja 28.05.2015 vastuväide täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele (tl 43), tema tervisekaarti tehtud kandeid kajastav tõend (tl 4749), vaidlustatud käskkirja täiendamiseks 06.08.2015 antud käskkiri nr 6-4/445-KP (tl 50-51), kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamist käsitlev 31.08.2015 käskkiri nr 6-4/489 (tl 53-54), 17.04.2015 käskkiri nr 6-3/477-D koos juurde kuuluvate materjalidega (tl 8389), 17.08.2015 käskkiri nr 6-3/1007 (tl 104-107) ning kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste väljatrükk (tl 90-103). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 02.09.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) väitis kaebaja, et talle ei ole vangla vastust tõlgitud, mistõttu pole tal aimugi, mis on seal kirjutatud. Seetõttu palus ta kohtul arvestada, et ei saa vaidele midagi lisada, kuid märkis siiski, et vangla kohaldab tema suhtes topelt karistust, kuna ta viibib kartseris vahet pidamata juba 1,6 aastat. Kaebaja soovis, et kohus tunnistaks Viru Vangla 28.05.2015 käskkirja nr 6-4/280KP ja 03.08.2015 vastuse nr 6-16/89-4 õigusvastaseks ning mõistaks talle välja 10 000 euro suuruse hüvitise. 01.10.2015 koostatud täienduses (tl 28) selgitas kaebaja, et nõuab hüvitist kõige selle eest, mis on seotud käskkirjaga nr 6-4/280-KP, sest sellega määrati talle lisaks kartserile veel üks karistus.
5. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 40-41) leiti, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning paluti arvestada kohtueelses menetluses kogutud tõendite ja otsuste seisukohtadega. Seejuures märgiti, et käesoleval ajal kohaldatakse kaebajale täiendavaid julgeolekumeetmeid 31.08.2015 käskkirja nr 64/489 alusel ning selgitati, et need on asjakohased, kuna ta on isik, kes süstemaatiliselt keeldub täitmast vangistust reguleerivaid õigusakte ja on rikkumiste toimepanemist jätkanud ka meetmete kohaldamise ajal. Kahjunõude osas märgiti, et kaebaja paneb end iseenda tegevusega olukorda, kus vangla on kohustatud rikkumistele ja temast tulenevale ohule reageerima ning lisati, et tema kambrid vastavad nõuetele ja ebamugavused jäävad lubatud piiridesse. Veel märgiti, et vaidlustatud otsust on kaebajale tutvustanud vene keelt valdav inspektor-kontaktisik ning on tema vaba valik, kui ta ei taha selgitust kuulda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimus, kas vastustajal oli olemas õiguspärane alus selleks, et pikendada kaebajale kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ning kas sellekohase käskkirja läbi on saanud talle tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju.
7. Vaidlustatud käskkirjast ja selle täiendamiseks 06.08.2015 antud käskkirjast nr 6-4/445-KP nähtuvalt on vastustaja kohaldanud kaebajale 15.07.2014 käskkirjaga nr 6-1/1031-KP täiendavaid julgeolekuabinõusid ning neid käskkirjadega 28.08.2014 nr 6-1/1261-KP, 28.11.2014 nr 6-1/1759 ja 26.02.2015 nr 6-4/112-KP pikendanud. Lisaks on viimati nimetatu täiendamiseks 18.03.2015 välja antud veel ka käskkiri nr 6-4/145, millega keelati isiklike riiete ja esemete kasutamine. Vastavad meetmed on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-des 1, 2, 3, 4 ja 5 juhuks, 2 kui tegemist on kinnipeetavaga, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning ka siis, kui see on vajalik raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt oli kaebajale vaja täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada tema süstemaatiliste distsipliinirikkumiste ning vanglaametnikele suunatud agressiivse käitumise tõttu. Kohtule edastatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad väga suurt distsiplinaarkaristuse arvu, mistõttu puudub alus arvata, et käskkirja väide korraldustele mitteallumise, ametnike solvamise ja agressiivse käitumise kohta ei vasta tõele. Enne selle andmist koostatud arvamuses on kaebaja ka ise selge sõnaga tunnistanud vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumist loendustel väites, et teeb seda protestiks. Seega on ta ise põhjustanud selle, et ta paigutati tõhusama järelevalve teostamiseks ja vanglateenistuse ametnikele suunatud rünnakute ennetamiseks eraldatud lukustatud kambrisse, piirati tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelati tal kehakultuuriga tegelemine.
8. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-33-10 ja 3-3-1-63-09 väljendanud seisukohta, et VangS § 69 lg 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal kaalutlusõiguse alusel võimalik otsustada julgeolekuabinõu kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest. Seega on tegemist laiaulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, mille puhul on kohtulik kontroll piiratud. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustamisel või meetme valikul esines kaalumisvigu või mitte, kuid ei ta saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust ega hinnata, millist meedet tuli kohaldada ja kas konkreetse meetme rakendamine oli otstarbekas või mitte. Viimati nimetatud lahendis on leitud veel, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, et seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele, kahjustuse hilisem tegelik saabumine pole oluline, julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning ta ei saa õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid kasutama.
9. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse kinni peetava isiku vangistusseadusest tulenevaid õigusi ja abinõude pikaajalisel kohaldamisel on riive eriti piirava iseloomuga. Seetõttu peavad nende rakendamiseks esinema olulised põhjused ning olema taotletud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Kaebaja puhul see nii ka on, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja pikendamise on eelnevalt juba käsitletu kohaselt tinginud ta enda allumatus ja agressiivne käitumine ning vangla veendumus, et sarnasest käitumisest tulenev oht vangla üldisele julgeolekule ei veel möödas. Kohtule edastatud arvamuse kohaselt on vastustaja enne vastava otsustuse tegemist andnud kaebajale võimaluse oma vastuväiteid esitada ning käskkirjast nähtuv kinnitab, et otsustamise käigus kaaluti piisava ulatusega nii tema varasema käitumisega seonduvat kui selle mõju teistele vanglas viibivatele isikutele. Selle kõige tulemusel on tekkinud veendumus, et valitud abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida uute rikkumiste ja rünnete võimalust, on seega vangla julgeoleku huvides igati vajalikud ja mõõdukad ning kaaluvad üles kaebaja enda vaba liikumise, suhtlemise ja kehakultuuriga tegelemise õigustele rakenduvad piirangud.
10. Vangistusseaduse §-s 69 ega muus vangistusalases õigusaktis ei sisaldu täpseid tähtaegu selleks, kui kaua võib täiendavaid julgeolekuabinõusid üldse kohaldada. Nimetatud paragrahvi lõige kolm näeb ette üksnes, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse neid põhjustanud asjaolude ära langemisel. Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et kaebaja on süstemaatiliselt rikkunud vangistusalaste õigusaktide sätteid ning käesoleval hetkel ei tõenda miski, et vaatamata juba mõnda aega kestnud 3 piirangutele oli temast tulenev oht vangla üldisele julgeolekule ning vanglaametnike elule ja tervisele käskkirja andmise ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud. Ta ise tugineb üldsõnalistele väidetele käskkirja õigusvastasuse ja enda väärikust alandava mõju kohta ning on viidanud üksnes teistkordse karistamise keeldu sisaldavatele põhiseaduse §-le 23 ja EIÕK artiklile 4 ega ole esitanud vaide- või kohtumenetluses midagi niisugust, mis saaks käskkirjas väljendatud arvamuse temast tuleneva jätkuva ohu suhtes kahtluse alla seada või hoopis ümber lükata. Praeguseks on vaidlustatud käskkirja mõju juba lõppenud ning talle kohaldub uus sarnase sisuga käskkiri, mille õiguspärasuse küsimus ei saa olla käesoleva kaebuse esemeks.
11. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk seisneb eelnevalt juba käsitletu kohaselt vangla üldise julgeoleku tagamises ja seal viibivate isikute või kinnipeetava enda kaitsmises. Tegemist ei ole karistusliku meetmega, mistõttu on asjakohatud kaebaja kohtueelse nõude viited teistkordse karistamise keeldu sisaldavatele õigusaktidele ning kõik tema väited selle kohta nagu oleks tegu lisaks kartserile määratud täiendava karistusega.
12. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
13. Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg-s
14. Selles kehtestatu võimaldab mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda üksnes süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt juba esitatud põhjenduste kohaselt oli vaidlusalune käskkiri ja vastustaja tegutsemine selle alusel õiguspärane ega saanud kaasa tuua riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju.
15. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 3 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk vähem kui pool selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei saanud vastustaja koostada vaidluse põhjuseks olevat käskkirja vene keeles ning tal polnud kohustust vastata kaebaja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul ka tõlkida. Mõlemale nimetatud dokumendile tehtud märge kinnitab, et neid on talle kätteandmisel tutvustatud. Isegi juhul kui mingit vene keelset selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse realiseerimist, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud.
16. Vangla otsustus, millega jäeti kaebaja kohtueelne kahju hüvitamise nõue rahuldamata, on toimingu tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus. Selle peale pole võimalik iseseisvat tuvastamisnõuet esitada, sest kaebaja on selle lubatavuse ainsaks võimalikuks eelduseks oleva hüvitamisnõude juba esitanud ja kohus on selle ka menetlusse võtnud. Sel põhjusel tuleb lugeda Viru Vangla 03.08.2015 vastuse nr 6-16/89-4 vastava osa õigusvastaseks tunnistamise nõue hüvitamisnõude juurde kuuluvaks ega ole vaja seda eraldiseisva nõudena käsitleda. Vaideotsuse õigusvastaseks pidamiseks aga puudub alus eelnevalt juba esitatud põhjendustel.
17. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul vähimatki alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ega vastustaja tegevust selle alusel niisuguseks mittevaralise kahju põhjustamiseks, 4 mille eest on võimalik välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata ning kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5