3-16-176/14

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-176 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi T. D kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 2400 euro hüvitamise nõudes Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – T. D Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskuluna kantud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. mai
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited
6. 01.11.2015 esitas T. D Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude reg 03.11.2015 nr 616/148-1 (tl 9-10) mittevaralise kahju summas 2400 euro hüvitamiseks, seoses asjaoluga, et talle ei võimaldatud ajavahemikul 07.08.2015-18.08.2015 lihavaba toitu.
7. Viru Vangla 28.12.2015 otsusega nr 6-16/148-2 (tl 11-12) jäeti T. D taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla hinnangul ei saanud kinnipeetavale tekkida rahas hüvitatavat kahju, vaid on piisav, et vangla on oma viga tunnistanud, vea parandanud ja vabandanud kinnipeetava ees.
8. 25.01.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja T. D 20.01.2016 allkirjastatud kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 2400 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja 12 päeva jooksul kannatama ja taluma nälga. Kaebaja püüdis tekkinud arusaamatust kontaktisiku vahendusel lahendada, kuid tulutult. Viru Vangla on 1 probleemi tekkimisest alates üles näidanud ükskõiksust ja vaenulikkust kaebaja suhtes. Viru Vangla tegevus on vastuolus VangS § 62 ja on rikkunud PS § 12 lg 1 ja EIÕK art 9 p 1 sätteid ning tekitanud kaebajale mittevaralist kahju.
9. 18.02.2016 kohtule esitatud vastuses (tl 20-21) kaebusele palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused
10. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2400 eurot, seoses ajavahemikul 07.08.2015-18.08.2015 lihavaba toidu mittevõimaldamisega.
11. VangS § 62 kohaselt tagab vangla kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. PS § 40 lg 2 kohaselt on igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Seetõttu võib usutalituste täitmise vabadus hõlmata iseenesest ka toitumisharjumusi. Teatud toiduainete vältimine usulistel põhjustel võib seega olla käsitletav usuvabadusena ja seega PS § 40 kaitsealasse kuuluvana. Samas on PS §-s 40 sätestatud usuvabadus vabaduspõhiõigus - isikul on õigus nõuda, et tema usuvabadusse ei sekkutaks, kuid ta ei saa nõuda kelleltki talle usuvabaduse teostamiseks teatud soorituste tegemist.
12. Vaidlust ei ole selles, et vangla ei ole sekkunud kaebuse esitaja usulistesse veendumustesse ega veennud teda nendest loobuma, samuti ei ole kaebuse esitaja väitnud, et tal oleks takistatud mõnede usutalituste sooritamist.
13. Seega on PS § 40 alusel kinnipeetaval õigus mitte süüa talle usulistel põhjustel vastuvõetamatuid toite, kuid ei ole õigust nõuda, et vangla talle väidetavalt usulistel põhjustel meelepäraseid toite serveeriks. Tartu Halduskohus leiab eeltoodust tulenevalt, et PS § 40 lõikes 1 toodud usuvabaduse kui põhiõiguse riivega käesoleval juhul seetõttu tegemist ei ole.
14. Kohus märgib ka, et nimelt on kinnipidamisasutuses viibimise ajal isiku põhiõigused paratamatult piiratumad kui vabaduses viibides. PS § 20 sätestab õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele, mille esimeses punktis sätestatakse nimetatud vabadusõiguse ühe võimaliku riivena vabaduse võtmine süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks. Teisisõnu kaebuse esitaja õigus vabadusele on põhiseaduspäraselt piiratud tema vabadusekaotuse kandmise ajal ja nimetatud piirang seab ühtlasi piiranguid kaebuse esitaja teistele põhiõigustele. Kinnipidamisasutus peab tagama karistuse kandmise eesmärkide täitmise ja samas seisma hea selle eest, et kinnipeetavatele oleks vanglas tagatud tervislik toit ja olmetingimused. Seetõttu on loomulik, et kinnipidamisasutustes on õigusaktidega reglementeeritud ka kinnipeetavate toidu normid ja koostis, et vältida võimalike tervisehädade tekkimist, mille ravimise peaks riik ka peale kõige muu kinni maksma. Kui vabaduses viibides on isikul põhimõtteliselt võimalik toituda nii ebaregulaarselt ja ebatervislikult kui ta heaks arvab, siis kinnipidamisasutus peab soodustama igati tervislikku ja täisväärtuslikku toitumist ja seda nii kinnipeetavate tervisele kui ka riigi kulude kokkuhoiule mõeldes.
15. VangS § 47 lg 3 kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.
16. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebajale oli alates 23.07.2013 määratud usulistel põhjustel lihavaba toit, sest usk ei võimalda kaebajal süüa sealiha ning alates 07.08.2015 lõpetati kaebajale lihavaba toidu väljastamine. Lihavaba toitu hakati kaebajale väljastama alates 19.08.2015, st kaebajale ei väljastatud lihavaba toitu 12 päeva. 2
17. Halduskohus rõhutab, et vangistusseadus ei kohusta kinnipidamisasutust igal juhul isiku usuliste tavadega kooskõlas toitlustamist tagama ning ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust saada alati ja igas vanglas usukohast toitu. Nagu eelpool märgitud, ei saa sellist kohustust kinnipidamisasutusele tuletada ka PS §-st
18. Samuti ei saa sellist kohustust kinnipidamisasutusele tuletada ka PS §-st 12 lg
19. Kui vastustaja on kaebajale vastu tulnud ja talle võimaldanud lihavaba toitu alates 23.07.2013 on see väga edumeelne, kuid seadusandja ei anna kaebajale õigust saada alati usukohast toitu. Seega on igati õiguspärane, kui ta ei saanud ajavahemikul 07.08.2015-18.08.2015 lihavaba toitu.
20. Kohus tuvastas tõendiga tellimisleht nr 3102945 (tl 28), millest nähtub, et kaebaja on ostnud vangla kauplusest Valla lihapallid. Kohtule esitatud Viru Vangla IV üksuse inspektor-kontaktisiku õiendist (tl 25) nähtub, et 07.08.2015 saatis meditsiiniosakonnavanemõde e-posti teel kirja toidutabeli muudatuste kohta, kus oli kirjas, et kaebaja võtta maha lihavaba toidult, kuna ostis kauplusest lihatooteid. Samal päeval teavitati kaebajat, et ta on lihavabatoidult maha võetud ja mis põhjustel. 10.08.2015 käis kontaktisik kauplusest üle kontrollimas, et poelehel oli kirjas Valla lihapallid, mis on tehtud kanalihast. Käesoleval juhul lõpetati kaebajale lihavaba toidu väljastamine põhjendusel, et kaebaja oli vangla kauplusest soetanud lihapallid, mis hilisemal kontrollil osutusid tehtud kanalihast. Vastustaja on kaebaja ees vabandanud (tl 20-21).
21. Kaebaja osutatud põhjendustest ja seadusesätetest ei tulene kinnipeetavale piiramatut õigust nõuda kinnipidamisasutuselt meditsiiniliste näidustuste puudumise korral eridieeti; et kinnipeetaval lubatakse järgida oma religioosseid toitumistavasid üksnes vastava võimaluse olemasolul ning sellise võimaluse andmiseks peab kinnipidamisasutus olema veendunud eridieedi taotleja soovi tõsiduses ja põhjendatuses ning et taotleja poolt väljendatud huvi langeb kokku konkreetse kinnipidamisasutuse võimalustega. Käesoleva vaidlusega analoogsetes asjades on halduskohtutes tehtud lahendeid ka varasemalt ja neis on samuti jäetud erimenüü saamise nõuded rahuldamata ning need lahendid (vt näiteks lahendid haldusasjades nr 3-08-286 ja 3-10-1854) on jõustunud põhjusel, et Riigikohus ei andnud kinnipeetavate kassatsioonkaebustele menetlusluba.
22. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus. Kohus leiab, et ajavahemikul 07.08.2015-18.08.2015 lihavaba toidu mittevõimaldamine ei kujuta endast käesoleval juhul kaebuse esitaja väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Seega, kuna kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigusi ei ole vangla rikkunud, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda talle tekitatud hingeliste üleelamiste rahalist hüvitamist. Kirjeldatu alusel jääb hüvitamiskaebus rahuldamata.
23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 01.02.2016 määrusega (tl 14-15). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik 3 Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2016 lahendis toodud muudatustega 27.03.2017 4