lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
lg lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või pole tal kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada.
Soovituslikku tähendust omavate dokumentide ja kinnipeetavale antud hinnangute suhtes pole niisugust nõuet võimalik esitada. Seega ei ole ITK tühistamise nõue käesolevas asjas lubatav, mistõttu ei ole lubatavad ka kaebaja riskide uuele hindamisele ja uue ITK koostamisele kohustamise nõuded. 5. Iseseisva vaidlustamisõiguse puudumise tõttu ei saa ITK õigusvastasuse tuvastamise nõue samuti lubatav olla. Seepärast pole vajadust teha kaebajale ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks.
lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja niisuguse nõude esitamise võimalusi piiranud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi ka taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Kaebuse väidetest nähtuvalt peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks ITK-s sisalduvat hinnangut tema ohtlikkusele väites, et see on kaasa toonud avavanglasse ümberpaigutamise edasilükkamise ja lühiajaliste väljasõitude võimaldamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmise. Arvestamata on ta jätnud aga asjaolu, et kinnipeetava paigutamise otsustab vangla ning tal endal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse ümberpaigutamist. See tähendab, et ka juhul, kui kohus leiaks, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, ei saaks ta esitada avavanglasse paigutamise nõuet. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka lühiajalise väljasõidu taotluse puhul, sest tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mitte tema kohustuse ega kinnipeetavale antud subjektiivse õigusega. Lisaks pole kinnipeetavale omistatud ohtlikkuse kõrge tase VSkE § 83 p-des 1-4 sätestatu kohaselt üldse niisuguseks kohustuslikuks aluseks, mis peab tingimata kaasa tooma vastava loa andmisest keeldumise. Eelnevalt juba viidatud lahendi nr 3-3-1-95-09 punktis 26 leidis Riigikohus, et õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebaja jaoks kasulik ja aitama teda edasisel õiguste teostamisel või kaitsmisel. ITK-s turvalisusriskide kohta väljatoodu sellele tingimustele ei vasta, sest täitmiskavas märgitul üksi pole tõenduslikku tähendust ja seetõttu ei aita täitmiskava vastava osa vaidlustamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Täitmiskavas esitatu ekslikkusele võib ta viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne oma haldusakti või toimingu põhjendamisel. 6. Lisaks ITK vaidlustamisele ei ole kaebaja rahul ka sellega, et vastustaja jättis tema vaide läbi vaatamata ja soovib vastava otsuse tühistamist väites, et ITK vaidlustamise tähtaeg jäeti ebaõigesti ennistamata. Mingeid muid põhjendusi ta oma vastava nõude juurde esitanud ei ole. Samuti pole ta arvestanud, et vaide esitamise tähtaja ennistamise nõude rahuldamata jätmise ja vaide tagastamise kohta tehtud otsuse tühistamine ei võimalda tal käesoleva kaebusega seotud asjaolusid arvestades kuidagi saavutada kaebuses väljendatud eesmärki ehk siis tema kriminogeensete riskide uut hindamist ja uue ITK koostamist. 7. Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal ITK ja selle aluseks oleva kriminogeensete riskide hindamise osas kaebeõigus. Vaideotsuse tagastamise kohta tehtud otsuse tühistamise nõude abil ei saa ta aga saavutada oma kaebuse eesmärki. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust ühegi selles sisalduva nõude osas menetlema ja võib selle
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.