Obsah (5)

§ 108§ 38§ 137§ 113§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2017, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-2152 (2330,17,001967) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

§ 108p 9 alusel 7 päeva arestiga. Karistuse alguseks loeti 12.04.2017. Lisaks Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti süüteo toimepanemise vahend – V. Semjonovile kuuluv mootorsõiduk BMW 523i riikliku registreerimisnumbriga XXX . Kohtuotsuses selgitati ka edasikaebamise korda. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 13.04.

1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 05.05.
2. Väljatrüki kohtuotsuse resolutiivosa kohta sai V. Semjonov kätte isiklikult allkirja vastu 12.04.
3. 1.
4. 28.04.2017 edastati Viru Maakohtule väidetavalt V. Semjonovi apellatsioon kohtuotsusele väärteoasjas nr 4-17-
5. E-kirjaga kaasas olnud väidetav apellatsioon on fail tsiviilasja nr 215-1663 protokoll. 1.
6. 02.05.2017 registreeriti Viru Maakohtus V. Semjonovi 27.04.2017 kuupäevastatud avaldus menetluse taastamiseks, kus sisuliselt taotletakse Viru Maakohtu 12.04.2017 kohtuotsuse tühistamist, avalduse rahuldamist, menetluse taastamist ning edasikaebekorra ennistamist apellatsioonkaebuse esitamiseks. 02.05.2017 on registreeritud Viru Maakohtus ka V. Semjonovi apellatsioon Viru Maakohtu 12.04.2017 otsuse peale, kus taotletakse maakohtu otsuse tühistamist konfiskeerimise osas ning sõiduki tagastamist V. Semjonovile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu kohtuotsuse lõpposaga, avalduse ning apellatsioonidega, leiab, et V. Semjonovi avaldus kabetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada esitajale.
8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval hetkel puudub alus V. Semjonovi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks. 3.
9. Viru Maakohus tegi kohtuotsuse resolutiivosa 12.04.2017, mille V. Semjonov sai isiklikult allkirja vastu kätte 12.04.2017 (lk 34). Seega alates resolutiivosa kättesaamisest oli menetlusalusel isikul, kui ta soovis maakohtu otsust vaidlustada, aega esitada avaldus apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta. Nimetatud ajaks V. Semjonov vastavasisulist avaldust esitanud ei ole. Küll esitas V. Semjonov 02.05.2017 käsipostiga, st isiklikult, Viru Maakohtule avalduse, milles sisuliselt taotleb ta kaebetähtaja ennistamist. Sama kuupäevaga esitas menetlusalune isik ka apellatsiooni. Kaebetähtaja ennistamist taotletakse, kuna menetlusalune isik viibis arestimajas ja otsus on eesti keeles, mida ta ei valda.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama sätte lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. 3.2. Käesolevaks ajahetkeks ei saa rääkida veel apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisest, vaid Viru Maakohus on 12.04.2017 koostanud üksnes kohtuotsuse resolutiivosa, mistõttu saaks taotleda apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja ennistamist, milleks ringkonnakohus V. Semjonovi avalduse loeb.

§ 137

lg 6 kohaselt apellatsioonitähtaja ennistamise lahendab ringkonnakohus oma määrusega, mis ei ole edasikaevatav. Kuigi seadus ei sätesta, milline kohus peaks lahendama kaebetähtaja ennistamise taotluse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel, siis kuna käesoleval hetkel asub väärteoasja toimik ringkonnakohtus ning tähtaja möödalaskmise hindamise alused on objektiivsed ning tulenevad seadusest, siis on ringkonnakohtul pädevus vaadata nimetatud avaldus läbi. 3.

1. Küll leiab ringkonnakohus, et käesoleval ajahetkel puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna puuduvad KrMS § 172 lg-st 2 tulenevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamiseks. Asjaolu, et V. Semjonov 2 viibis arestimajas, ei ole käsitletav KrMS § 172 lg 2 p 1 asjaoluna, et isik oli ära. Arestimajas viibimine ei takista menetlusaluse isiku pöördumist kohtu poole kirja teel, kus ta oleks saanud vähemalt taotleda vene keelset tõlget kohtuotsusele. Maakohtu istungiprotokollist ei tulene, et isik oleks avaldanud soovi venekeelseks tõlkeks ning maakohtu otsuse resolutiivosa on V. Semjonov kätte saanud 12.04.
2. Seega ei ole nimetatud „äraolek“ arestimajas viibimise näol käsitletav KrMS § 172 lg 2 p 1 alusel mõjuva põhjusena. Ka ei ole tuvastatavad KrMS § 172 lg 2 p 2 alusel muud mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Muuhulgas on maakohtu istungil osalenud tõlk ning V. Semjonov on olnud teadlik maakohtu resolutiivotsuse sisust. Seega ei ole V. Semjonov teavitanud maakohut apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole vastavasisulist taotlust esitanud, mistõttu ei ole maakohus käesolevas asjas ka kohtuotsuse tervikosa koostanud. Üksnes kohtuotsuse resolutiivosa vaidlustada ei saa. 4.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

§ 137

lg 3 kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele

§ 113lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Maakohus kuulutas kohtuotsuse lõpposa 12.04.2017 kohtuistungil (lk 30) ning kohtumenetluse pool on avaldanud, et kohtuotsuse sisu ja edasikaebamise kord on arusaadavad. 4.

1. Kuna maakohus tegi üksnes kohtuotsuse lõpposa, siis oli menetlusalusel isikul viimane tähtaeg apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada 21.04.
2. Nimetatud ajaks vastavat teadet ei esitatud ning vastava teate esitamise osas mööda lastud tähtaega ringkonnakohus ei ennistanud. Apellatsioonkaebused saabusid kohtusse 28.04.2017 ja 02.05.
3. Seejuures 28.04.2017 apellatsioon on sisutühi, sest sisaldab valet kaebuse faili. Tegemist on asjasse mittepuutuva tsiviilasja kohtuistungi protokolliga. 4.2.

141 lg 1 p 3 ja

§ 142

lg 2 p 31 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole

§ 113

lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik. Kuna V. Semjonov ei ole esitanud apellatsiooniõiguse kasutamise teadet, ringkonnakohus selles osas teate esitamise tähtaega ei ennistanud, mis tuleb võrdsustada apellatsiooniteate esitamata jätmisega, siis tuleb jätta ka V. Semjonovi apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kuna apellatsioonid jäävad läbi vaatamata, siis nende sisu osas ringkonnakohus seisukohta ei võta. 5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 38lg-st 2, Kr

MS §-st 172,

§ 113

lg 4 p-st 3,

§ 137

lg-st 1 ja

§ 142

lg 2 p 31 jätab ringkonnakohus apellatsiooniõigusest teatamise tähtaja ennistamata ning menetlusaluse isiku V. Semjonovi apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastab esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik 3