Obsah (4)

§ 120§ 121§ 47§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-454 Kohtuasi A.S. kaebus arsti määratud ravimite kätteandmisest ja a

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust selle tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p-d 1 ja 4 kohustavad kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 4. VangS § 1’ lg-s 8 kehtestatu kohaselt võib kinnipeetav vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

§ 47

lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui sellest korrast on kinni peetud ning ainult selles ulatuses, milles pole nõuet tähtaegselt rahuldatud. Vastav nõue on kohtutele järgimiseks kohustuslik ega sisalda mingit kaalumisruumi. Kohtu järelepärimise peale vastustajalt saadud dokumendid kinnitavad, et kaebaja on küll esitanud hüvitamisnõude kahju suhtes, mida ta oma kaebuses kirjeldab, kuid see on tõlkimiselt saabunud alles 28.02.2017 ega saa seetõttu olla käesolevaks ajaks veel kuidagi lahendatud. Kuna RVastS § 18 lg-st 1 tulenevalt on vastustajal kahjunõude läbivaatamiseks aega kaks kuud, on kaebus esitatud kohtule ennatlikult.

1. Kohtueelse nõude ja kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kaebaja lisaks valvuri tegevusele rahul ka sellega, et tervishoiutöötaja on muutnud talle määratud ravimi andmise aega ega olnud nõus seda andma siis, kui tema soovis. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine ja seeläbi tekitatud kahju hüvitamine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel ei täida ta avalik-õiguslikke ülesandeid, vaid tegutseb kutseala esindajana. Kuna ravimi andmise vajaduse ja aja üle otsustamine on tervishoiuteenuse osaks, ei ole tervishoiutöötaja vastava tegevuse õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses.
2. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus valvuri tegevust puudutavas osas kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise ning tervishoiutöötaja tegevuse osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu lubatav. Tartu Halduskohus ei saa seda menetlusse võtta ning peab kaebuse

§ 121lg 1 pdest 1- ja 4 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastama.

Kaebuse tagastamisest tulenevalt jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus tähelepanuta. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas seadusest tulenev alus ning kõik kaebuse esitamiseks vajalikud tingimused on täidetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane