) § 121 lg 1 p 1 kohaselt, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks pooleks peab olema avaliku võimu kandja ning eraisiku tegevuse peale kaevates tuleb esmalt tuvastada see, kas eraisik täitis konkreetsel juhul avalikku ülesannet (Halduskohtumenetluse 1 seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura 2013, § 4 kommentaar lk 36-42 ja seal viidatud kohtupraktika). 4. Kaebaja vaidlustab leppetrahvi, mida nõuab eraõiguslik isik AS ÜHISTEENUSED. Leppetrahvi määramist põhjendatakse määruse punktis 2 nimetatud dokumentides sellega, et kaebaja auto parkimisega eraomandis olevasse parklasse tekkis kaebaja ja parkla omaniku vahel lepinguline suhe ning kaebaja on lepingut rikkunud. Lepingulisi suhteid ja lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärgi reguleerib võlaõigusseadus, see õigusakt kuulub eraõiguse valdkonda. AS ÜHISTEENUSED ei esitanud leppetrahvi nõuet avalike ülesannete täitmise käigus, vaid parkla omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Kohtupraktikas lahendab eramaal parkimise üle tekkinud vaidlusi maakohus tsiviilkohtumenetluses. Seega tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Praeguses asjas ei ole tegemist liiklusseaduse § 188 sätestatud viivistasuga, mis määratakse tasulise parkimise reeglite rikkumise eest kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal ning mille õiguspärasust hindab liiklusseaduse § 189 lg 2 alusel halduskohus. 5.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6.
Kohus tagastab riigilõivu arvele, millelt see tasuti (tl 16). (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.