TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2357 Määruse kuupäev 30. detsember 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ******** kaebus Viru Vangla 19.09.2016.a vastuse n
) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebaja faktiliste väidete tõendatuse eeldamine tähendab praegusel juhul eeldust, et kaebaja tõepoolest esitas 09.05.2016.a Viru Vanglale vaide.
§ 37
lg 2 p 1 alusel saab tühistamisnõude esitada üksnes haldusakti suhtes.
§ 45
lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
- Viru Vangla 19.09.2016.a vastus nr 6-14/27073-2 ei ole käsitletav haldusaktina. Vangla vastas sellega kaebaja avaldusele, milles kaebaja taotles 09.05.2016.a vaide lahendamist ja sellest koopia saamist. 19.09.2016.a vastus ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, s.t ei vasta haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Seega puudub kaebajal õigus esitada 19.09.2016.a vastuse tühistamise nõue. 19.09.2016.a vastus on käsitletav ühena väidetava 09.05.2016.a vaide menetluse käigus tehtud toimingutest.
- Kaebaja on nii 19.09.2016.a vastuse kui ka muude 09.05.2016.a vaide menetlemisel tehtud toimingute suhtes esitanud nende õigusvastasuse kindlakstegemise nõude eesmärgiga esitada tulevikus hüvitamiskaebus. Kohus leiab, et kaebaja tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Toimingud, mille õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja soovib, on menetlustoimingud. Nende toimingutega ei saanud vangla tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitatavat kahju.
- Vaidlustatud menetlustoimingud ei saanud olla takistuseks põhivaidlusega ehk punktis 2 nimetatud haldusakti õiguspärasuse üle peetava vaidlusega kohtusse pöördumisel.
§ 47
lg 3 näeb isikule ette kaebeõiguse ka juhul, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt. Sel juhul tuleb tühistamiskaebus halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Ka vaide tõlgendamine märgukirjana ei saanud kaebajat vaidluse jätkamisel takistada. Kaebaja oleks saanud kohtule esitada põhjendused, miks peab ta esitatud avaldust vaideks, ning kohus oleks selle põhjal saanud hinnata, kas kaebaja on kinni 2 2 pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
- Kaebusest ei tulene, et vaidlustatud menetlustoimingud oleksid tekitanud kaebajale varalist kahju. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktikas on leitud, et selleks, et oleks tegemist mõne eelnimetatud õigushüve rikkumisega riigivastutuse seaduse tähenduses, mis toob kaasa mittevaralise kahju hüvitamise rahas, on nõutav riive teatav raskus või intensiivsus. Kohtu hinnangul ei kujuta vaidlustatud menetlustoimingud iseseisvalt endast ühegi RVastS § 9 lg 1 sätestatud õigushüve sellist riivet, mille intensiivsus õigustaks hüvitise määramist kaebajale. See tähendab, et hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
- Kaebeõiguse puudumine tuleneb täiendavalt
§ 45
lg 3, mis sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtu hinnangul ei ole need eeldused praeguses asjas täidetud. Kohus põhjendas eespool, et vaidlustatud menetlustoimingud ei saanud iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Lõplik haldusakt ehk punktis 2 nimetatud otsus oli nende toimingute tegemise ajal juba antud, vaidlusalused toimingud tehti selle haldusakti vaidlustamise käigus.
- Kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik ainult juhul, kui rahuldatakse tühistamisvõi tuvastamisnõue. See tähendab, et kui kaebeõigus puudub haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel, siis puudub see ka kohustamisnõude puhul.
- Kohus märgib, et kaebaja faktiliste väidete õigsuse eeldus kehtib ainult kaebeõiguse hindamisel. Kaebuse menetlusse võtmise ja sisulise lahendamise korral oleks kaebajal tulnud tõendada oma väidet, et ta esitas 09.05.2016.a vanglale vaide.
- Kaebaja esitas kaebuses taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus selle taotluse lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 3 3