TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-52498 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. P kaebus Viru Vangla 17. septembri

§ 7

lõikes 1 ning § 9 lõikes 1 sätestatud vangla õigusvastane ja süüline tegu, mis saaks olla kahjunõude aluseks. Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu põhjendused

1. Käesolevas haldusasjas on A. P esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla
2. septembri
3. a vastuse nr 6-16/190-4 ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks summas 5 000 eurot. Kaebuse esitaja leiab, et vanglaametnikud oma tegevusega alandasid tema inimväärikust ning rikuvad sanitaar-ja hügieeninõudeid. Vastustaja on seevastu seisukohal, et ametnikud ei teinud poriste jalanõudega kaebaja madratsi kohta poriseks, samuti ei ole kaebaja üle pahatahtlikult naerdud. Kaebajal nagu ka igal teisel kinnipeetaval on olnud võimalik saada koristusvahendeid, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 2
4. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja

§ 9

lg-s 1 nimetatud õigushüve.

§ 9

lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni

§ 9lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

1. Vaidlustatud otsusega jäeti A. P e kahjunõue rahuldamata. Vangla kinnitusel vanglaametnikud teostasid oma tavapäraseid teenistusülesandeid ning kinnipeetava magamiskohal tammumist ei ole kinnitust leidnud. Viru Vangla põhjenduste kohaselt ei ole eluliselt usutav, et vanglaametnikud kinnipeetava üle naersid. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et vanglaametnikud käisid kambris määrdunud jalanõudega ning määrisid kambri põranda, mistõttu sai ka voodivarustus mustaks. Vangla rõhutab, et kui kinnipeetava arvates oli kambri põrand must, oli tal võimalik küsida vanglaametnikelt koristustarbed ja kamber ära koristada ning puudus vajadus käterätikut põrandalapina kasutada. Vangla kinnitusel A. P ei ole koristusvahendite väljastamiseks soovi avaldanud.
2. Kohtule esitatud valvur A. J õiendist
3. juuli 2014 (tl 40) nähtub, et 19.05.2014 õhtuse loenduse ajal ta kambris ei käinud, kuna oli päevases vahetuses ja andis vahetuse üle S. R’ile ja R. P’ile, kes viisid läbi õhtust loendust. Valvur M. A’it sellel päeval ega öösel tööl ei olnud. 20.06.2014 hommikul madratseid ära korjates sisenes kambrisse 1270 ja teostas kontrolli, et kinnipeetav ei ole peitnud kambrisse voodivarustust. Spetsiaalset magamiskohal tammumist ega keelgi üle naermist ei ole toimunud. Poriseid jalanõusid valvuritel ei ole, kuna enamus liikumine toimub siseruumides, mis on puhtad. Ka jalutusboksides on betoonpõrandad ning neid koristatakse samuti igapäevaselt. Sel päeval kinnipeetav määrdunud madratsi kohta kaebusi ei esitanud. Põrandalappi väljastatakse kinnipeetava soovi avaldamisel ning pesemisvahendeid saab kinnipeetav üle nädala laupäevasel päeval. Tööl viibides on valvur näinud kinnipeetaval põrandalappi igapäevaselt. 3
4. Viru Vangla vanemvalvur S. R’i 19.05.2015 õiendi (tl 41) kohaselt 19.05.2014 P2 osakonnas kambris 1270 paiknev A. P ei kurtnud õhtuse loenduse ajal midagi määrdunud madratsi kohta. Tol korral valvur ei astunud sellele kohale, kuhu kinnipeetav väidetavalt asetab oma madratsi. Töö jalanõudega käin ainult tööl ning need ei ole porised olnud. Vangla territooriumit nii seest kui ka väljast koristatakse igapäevaselt, seega põrandad ei ole porised.
5. Kohtule esitatud valvur M. A’i 28.07.2014 õiendist (tl 42 nähtub, et 20.06.2015 kella 8:30 paiku teostati hommikust loendust P2 osakonna kambris 1270, kus paiknes kinnipeetav A. P . Loenduse ajal teostas M. A kambri tehnilise seisundi kontrolli, mille käigus võis ta astuda ka kartserikambri põranda madratsi paigutamiskohale. Meelega antud kohal tammumist ega kinnipeetava üle naermist tema ega teiste valvurite pool ei toimunud, samuti ükski P2 osakonna valvuritest ei käi poriste jalanõudega kambrites.
6. Kohtu hinnangul nähtub nii valvur A. J’i õiendist
7. juuli 2014, valvur M. A’i 28.07.2014 õiendist kui ka S. R’i 19.05.2015 õiendist, et poriseid jalanõusid valvuritel ei ole ning kinnipeetava üle naermist valvurite poolt ei toimunud.
8. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kinnipeetava arvates oli kambri põrand must, oli tal võimalik küsida vanglaametnikelt koristustarbeid ja kamber ära koristada. Kohtule esitatud Viru Vangla valvur M. A’i õiendist 28.07.2014 (tl 43) kui ka A. J õiendist nähtub, et valvurid on näinud P2 osakonna kambris 1270 põrandalappi ajal, kui seal paiknes kinnipeetav A. P , samuti ei ole kinnipeetav pöördunud valvuri poole palvega talle põrandalapp anda. Tulenevalt eeltoodust kohtu hinnangul puudus vajadus käterätikut põrandalapina kasutada.
9. Kirjeldatu alusel ja asjaolusid kogumis hinnates kohtu hinnangul ei nähtu, et vaidlustatud toimingutega oleks kaebaja inimväärikust alandatud ning kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, mistõttu kohus jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 13.11.2014 määrusega (tl 20-21). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 4