S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud 28 päeva vangistust. Vabanes 21.02.2017 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes
lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Mihkel Vill § 199 lg 2 p 8, 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2 Vähendada
Villile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada M. Villi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 15.03.2017.a. Asitõend – CD plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde.
Villilt riigituludesse sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Mihkel Vill on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid (karistatud Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega 1-16-8989 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi), vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 15.03.2017 a kella 22:21 - 22:24 vahelisel ajal viibides Tallinnas Estonia pst 9 asuvas kaubanduskeskuses Solaris, tungis sisse Apollo Holding OÜ-le kuuluvasse, kuriteo toimepanemise ajal suletud kauplusesse Apollo, läbides tõkkelindiga piiratud kaupluse sissepääsu ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist Apollo Holding OÜ-le kuuluvat vara - konstruktori LEGO Batman maksumusega 116 eurot, kuid peeti kõrvalasuva ettevõtte töötaja poolt kinni, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Oma tegevusega pani Mihkel Vill toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Süüdistatav Mihkel Vill tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas M. Vill, et oli 15.03.2017.a hilisõhtul Tallinnas Estonia pst 9 asuvas kaubanduskeskuses Solaris, kus märkas, et Apollo raamatupoodi, mis oli juba suletud, on võimalik kergesti siseneda. Kahtlustatav otsustas varastada midagi raamatupoest ning ronis läbi aia kauplusesse, kus võttis Lego konstruktori karbi ja asetas selle väljapääsu lähedal riiulite vahele. Siis väljus ta kauplusest, ootas kuni läheduses liikuvad inimesed olid lahkunud, sisenes uuesti raamatukauplusesse, võttis varastatud karbi ja väljus kauplusest. Solarise keskusest tal lahkuda ei õnnestunud, sest ta peeti kinni (tl 15-16). Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et M. Villi süü varguse katse toimepanemises on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad M. Villi süüd kirjalikud tõendid (Apollo Holding OÜ avaldus 16.03.2017.a, õigusvastase teo toimepanemise akt, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll) ja tunnistajate ütlused. Apollo Holding OÜ avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt tõendavad, et M. Vill püüdis 15.03.2017 a kella 22:21 - 22:24 ajal varastada Tallinnas, Estonia pst 9 asuvast Apollo kauplusest konstruktorit LEGO Batman maksumusega 116 eurot, kuid peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele, M. Vill anti üle politseile (tl 2-4). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti M. Vill kahtlustatavana varguse katses Tallinnas, Estonia pst 9 kinni 15.03.2017 kell 23.41 (tl 11-3). Asitõendi – CD plaadil oleva turvavideosalvestuse - vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava liikumist Solarise keskuses, samuti seda, kuidas süüdistatav ronib läbi aia Apollo raamatupoodi, tagasi tulles jätab ta midagi riiulite vahele, käib veel korra raamatukaupluses, kuid väljub sealt, sest koridori tulevad inimesed, siis siseneb uuesti poodi ja võtab kauplusest karbi, millega eemaldub kauplusest (tl 28-42). Kirjalike tõenditega riimuvad Apollo Kino Solaris töötaja Kalev Müüri ja turvatöötaja ütlused. K. Müüri ütluste kohaselt nägi ta 15.03.2017.a kella 22.25 paiku meesterahvast lindi alt sisenemas Apollo kauplusesse, peale kauplusest väljumist sisenes meesterahvas kõrvalasuva kino alale ja võttis sealt suure mänguasja karbi ja kõndis edasi. Tunnistaja K. Müür pidas ta kinni ja andis üle turvatöötajatele. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et 15.03.2017 sai ta kino töötajalt teate, et meesterahvas üritas Apollo kauplusest varastada Lego komplekti, kuid ta peatati Solarise keskuses. Tunnistaja nägi meesterahva sisenemist kauplusesse, Lego komplekti peitmist ning hilisemat äravõtmist sissepääsu juures olevate pinkide tagant ka turvasalvestuselt (tl 6). Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusest nähtub, et M. Vill vargusi süstemaatiliselt (tl 17-23, 24-25). paneb Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Mihkel Vill isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud Mihkel Villi elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Mihkel Vill on korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (viimati 18.10.2016) ning ka peale viimase karistuse (vangistuse) kandmiselt vabanemist 21.02.2017 jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist. Kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et M. Vill pani varguse toime sissetungimisega, sisenedes valdaja tahte vastaselt kaupluse ruumidesse. Seega pani M. Vill toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku 4 omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks M. Villi poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. M. Villil on 9 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. M. Villil on 9 kehtivat kriminaalkaristust valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi
S § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, mille kandmiselt ta vabanes seoses karistuse ärakandmisega 21.02.2017.a. ning jätkas lühikese aja jooksul peale karistuse kandmiselt vabanemisest varavastaste kuritegude toimepanemist. Kuna M. Villi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et M. Vill ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades M. Villi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). M. Vill kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Juhindudes
Villi või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni Kriminaalasja juures olev asitõend – CD plaat salvestisega – tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd M. Vill nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 352,50 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. M. Vill ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul M. Villil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada 5 menetluskulude tasumise osas
Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.