1-16-6445/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-6445 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 9.05.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Janno Kuus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Janno Kuus, isikukood 39701066517, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta Janno Kuus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janno Kuus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Janno Kuus on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 22.08.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Pärnu Maakohtu 14.08.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.05.2016 ja lõpp 01.05.
2. Kinnipidamisasutuses Janno Kuus kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabaneb aadressile xxx. On alustanud vanglas õpinguid
3. klassis. Planeerib vabaduses lõpetada
4. klassi. Eriala õppimise plaane ei ole teinud. On töötanud peamiselt juhutöödel ehitussektoris. Töötas vangistuse ajal majandustöödel. Peale vabanemist on motiveeritud tööle minema. On proovinud kanepit ja metadooni. Hilisemalt väidab, et metadooni proovinud ei ole. Juhutarvitaja, sõpradega koos ja seltskonnas. Isikul on korduvaid AS rikkumisi. Tarvitas sageli koos alaealistega alkoholi. Kohtu poolt oli määratud mitte tarvitada alkoholi. Katseajal on kokku tuvastatud 5-l korral alkoholi tarvitamine sh on kahel korral ilmunud kriminaalhooldaja juurde joobes. Alkoholi on tarvitama hakanud 14 aastaselt, leiab ise, et võiks vähem tarvitada. Joobes olles käitub mõtlematult. Kaks kuriteo 1 episoodi toime pandud alkoholijoobes olles. On osalenud ja lõpetanud Eluviisitreeningu õigusrikkujatele katseajal. Ei oska end kriitiliselt hinnata - soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, aga ei oska ette võtta suuri samme alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Isik kardab, et vabanedes võivad tal tulla jälle esile probleemid alkoholiga. Plaanib otsida tuge perekonnast ning enda suhtlusringkonna muuta, et alkoholi tarvitamisest loobuda. Individuaalse täitmiskava raames on läbinud järgmised tegevused: 01.11.2016 - vestlus "Kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega". 10.02.2016 - vestlus kriminaalhooldusametnikuga. Osales aktiivselt, soovis oma elustiili muuta. 27.01.2017 - vestlus psühholoogiga. Käitumise ja suhete analüüsimine seoses alkoholi tarvitamisega. 08.03.2017 - vestlus kriminaalhooldusametnikuga. Riskikäitumise tagajärjed, mõttetu riski võtmise vältimisest. Alates 29.03.2017 osaleb sotsiaalprogrammis "Õige hetk". Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguse ja avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga) eest. Varasemalt karistatud varguse, kelmuse ja alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele eest. Kuritegude soodusteguriks enamasti on olnud alkoholi tarvitamine ja tutvusringkonna negatiivne mõju. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 60%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav Janno Kuue tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Janno Kuus soovib võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga. Elukoha kasutamiseks on sõlmitud üürileping kehtivusega kuni 01.02.2017, mis on praeguseks ajaks kehtetu. Üürilepingus on nimetatud aadressil elavate isikutena kirjas T. O., J. K. ja K. A.. Vanem vend J. elab korteris aegajalt. Noorem vend K. A. õpib ja elab tööpäeviti xxx. Ema elukaaslane töötab Soomes. Kui ta on Eestis, siis elab antud korteris. Enne vangistust elas Janno Kuus samal aadressil xxx. 17.03.2017 käis Janno lühiajalisel väljasõidul vanglast, külastades ema ja viibides samal aadressil. Käesolevaks hetkeks (seisuga 21.03.2017) on ema sõnul üürileping pikendatud kuni 01.02.
5. Ema sõnul on üürilepingu pikendamine kokkulepitud suuliselt, kuid ei ole veel jõutud kirjalikult vormistada. Korteriomaniku poolt ei ole takistusi Janno Kuuse nimetatud korteris elamiseks. Korteriomaniku kontaktandmeid ei soovinud pr T. O. kriminaalhooldusametnikule nimetamast. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel puudub Janno Kuusel kindel töökoht ja sissetulek. Ta on töötanud peamiselt juhutöödel ehitussektoris. Töökoha vahetused on tingitud olnud sellest, et isik ei ole tööle jõudnud õigeaegselt. Põhjuseks oli peale töötasu saamist alkoholi tarvitamine, mille tõttu kannatas töö. Vabanemisel soovib Janno jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Kinnipeetava ema on xxx. Pere sissetulekuks on ema xxx, noorema vennale makstav lastetoetus ja ema elukaaslase töötasu. Vend J. ei tööta. Janno Kuus on varasemalt määratud kriminaalhooldusele ühel korral. Kriminaalhoolduse toimikust selgub, et katseajal on J. Kuus korduvalt rikkunud temale määratud lisakohustust ja teisi käitumiskontrollnõudeid. Registreerimiskohustuse rikkumist on esinenud kolmel korral. J. Kuus on katseajal vahetanud kahel korral oma elukohta sellest kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitamata. Ta elas kriminaalse taustaga sõprade / tuttavate juures ametnikule teadmata aadressil. Katseajal tuvastati kolmel korral Pärnu Maakohtu poolt määratud lisakohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumine. Ta ilmus kahel korral (23.09.2015 ja 26.01.2016) alkoholijoobes kriminaalhooldusesse. 12.09.2015 osales J. Kuus kakluses, kuhu kutsuti välja ka politsei ja kiirabi. J. Kuus oli intsidendi ajal alkoholijoobes. 2 Pärnu Maakohtule on katseaja jooksul esitatud kaks erakorralist ettekannet ning isikule on koostatud kaks kirjalikku hoiatust. Pärnu Maakohus pikendas esimese erakorralise ettekande alusel J. Kuusele määratud katseaega kahe kuu võrra. Teise erakorralise ettekandega pöörati karistus täitmisele. Katseajal on läbinud sotsiaalprogrammi „ Eluviisitreening“. Prokuröri Sergei Listov kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur on Janno Kuus vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Janno Kuus taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Janno Kuus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Janno Kuus on kriminaalkorras karistatud teist korda (varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest). Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt karistatud varguse, kelmuse ja alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest. Oli allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal pani toime uued kuriteod. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uute kuritegude toimepanemise riskid on Janno Kuus puhul väga kõrged, s.o 60%. Ülaltoodust võib järeldada, et Janno Kuus puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Janno Kuus suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Janno Kuus kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. 3 Siinkohal arvestab kohus ja hindab positiivselt, et Janno Kuus puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on hõivatud tööga, läbinud sotsiaalprogramme, kuid karistusaja lõpuni 01.05.2018 on jäänud liiga pikk aeg ning praegu Janno Kuus vabastamine oleks ennatlik. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole Janno Kuus ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Janno Kuus vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4