järgi Lühimenetlus Prokurör Kristo Adosson Süüdistatav Marge Lillesaar Ik: 47802250240, EV kodanik, keskharidus; töökoht: töövõimetuspensionär, töötab Soome Vabariigis, tööandja nimetust ei mäleta; elukoht: xxxx. Tõkend: Harju Maakohtu 26.04.2017 määrusega kohaldatud tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 15.05.2017. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: - Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega nr 1-16-4896
lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis loeti
lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 14.08.2014 otsusega
lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 järgi ja § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, millest ta vabastati tingimisi § 74 lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga alates 14.08.2014, lugedes Marge Lillesaare liitkaristuse kandmisest lõplikult vabastatuks. Kaitsja Advokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON 1. 2. Marge Lillesaar süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 900 (üheksasada) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Marge Lillesaarele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 600 (kuussada) eurot. 1 3. 4. 5. 6. 7.
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so Harju Maakohtu 26.04.2017 vahistamismääruse alusel kinni pidamise aeg 15.05.2017 kuni 16.05.2017, so 2 (kaks) päeva, arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 (kolm) rahalise karistuse päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 54 (viiskümmend neli) miinimumpäevamäära, so 540 (viissada nelikümmend) eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta Marge Lillesaarele mõistetud ja tasumisele kuuluv rahaline karistus Marge Lillesaare suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Marge Lillesaar temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Marge Lillesaarele määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.
§-le 350 on isikutunnistus tähtis isiklik dokument. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 3 kantakse nimekirja isik tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Nimekirja kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse esitamise kuupäevast alates ning see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 8 peavad õnnemängu, toto ja klassikalise loterii korraldajad kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata mängida nende korraldatavaid hasartmänge, mille mängimisele on isik nimekirja kandmisel piirangu seadnud. Oma teoga pani Marge Lillesaar toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning jääb üle vaielda vaid karistuse üle. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
kohaselt on karistatav teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Isikutunnistus on
Kohus leiab, et Marge Lillesaare poolt teisele isikule, s.o xxxx väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, s.o ID-kaardi kasutamine eesmärgiga siseneda kasiinosse ja mängida õnnemänge, on tõendamist leidnud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega, Maksu- ja Tolliameti vastusega ja muude alltoodud tõenditega. Kahtlustatava Marge Lillesaare ütluste (lk 21-23) kohaselt tunnistas ta end süüdi talle etteheidetavas kuriteos. Selgitab toimepandud tegu sellega, et sõbranna kutsus teda kasiinosse ning kuivõrd ta ise ei tohi kasiinosse siseneda, otsustas kasutada XxxxID-kaarti kasiinosse sisenemiseks. Agnes jättis oma dokumendid tema juurde, kuna ei tahtnud rattaga sõites neid kaasa võtta. Sai kasiinosse sisse ja mängis 2-3 tundi õnnemängu, alles lahkudes teatati talle, et see ei ole tema ID kaart. Ei teadnud, et kasiinosse ei tohi teise isiku ID kaardiga minna, aga seda teab, et valeandmeid esitada ei tohi. Tunnistaja Xxxxütluste (lk 13-14) kohaselt töötas ta Olympic Casinos aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn, kui 01.07.2016 kell 02.21 tuli kasiinosse naisterahvas, kes esitas Xxxxväljastatud ID-kaardi. Tekkis kahtlus, et ID kaart ei kuulu seda esitanud isikule ning teostas täiendavat kontrolli. Hiljem tunnistas ka naisterahvas ise, et ta ei olegi Xxxx, vaid on kasiino külastamise keeluga inimene. 3 Marge Lillesaarelt 01.07.2016 ära võetud isikutunnistuse vaatluse protokollist (lk 9-11) nähtub, et isikutunnistus nr xxxon väljastatud 25.11.2015 Xxxxnimele. Tunnistaja Xxxxütluste (lk 19-20) kohaselt käib ta sageli Marge Lillesaarel külas ning kui käis jalgrattaga, siis jättis oma dokumendid Marge Lillesaare juurde. Tema meelest ta ei sarnane Margele ja ta ei teadnud, et Marge käis tema ID kaardiga kasiinos. Maksu- ja Tolliameti vastusest päringule (lk 17-18) nähtub, et Marge Lillesaar omab õnnemängu mängimise piirangut alates 10.05.2016, mida saab lõpetada isiku avalduse alusel alates 11.11.2016. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 3 kantakse hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja isik tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Nimekirja kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse esitamise kuupäevast alates ning see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 8 peavad õnnemängu, toto ja klassikalise loterii korraldajad kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata mängida nende korraldatavaid hasartmänge, mille mängimisele on isik nimekirja kandmisel piirangu seadnud. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav tema juurde Xxxxpoolt hoiule jäetud ID kaardi ning kasutas seda 01.07.2016 kell 02.21 Olympic Casinos aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn kasiinosse sisenemiseks, olles samal ajal isikuks, kes omas õnnemängu mängimise piirangut. Seega oli süüdistatava tegevuse, s.o teise isiku ID-kaardi kasutamise eesmärgiks omandada õigus siseneda kasiinosse ja mängida õnnemängu mängimise piirangust hoolimata. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistatav teadis, et ta ei ole Xxxx, kuid siiski kasutas teise isiku ID kaarti enda tegeliku isiku varjamiseks ning vaatamata seatud piirangule kasiinosse sisenemise ja õnnemängude mängimise eesmärgil. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Marge Lillesaar toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
toimepandud kuriteo eest on ettenähtud vaid rahaline karistus.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust teise isiku ID kaardi kasutamises, eesmärgiga siseneda kasiinosse ja mängida õnnemänge, kuna temal endal kasiinosse sisenemiseks õigus puudus, leiab kohus, et süü on hinnatav keskmisena. Oma sellise tegevusega süüdistatav reaalset kahju, s.o ei varalist ega moraalset kellelegi ei tekitatud. Seejuures oli süüteo toimepanemise 4 eesmärgiks leida võimalus tema enda taotlusel seatud keelu rikkumiseks, mistõttu leiab kohus, et selline asjaolu vähendab isiku süüd ning kohus leiab, et süüdistatava süü on süüteo asjaolusid arvestades alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja süüdistatav on ka toimepandut kahetsenud, peab kohus võimalikuks karistuse mõista mõningasel määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades asjaolu, et süüdistatav elab alaliselt Soome Vabariigis ning ta on 60 % ulatuses töövõimetu, leiab kohus, et süüdistatava sissetulek, ka juhul, kui ta töötab Soome Vabariigis, ei saa olla kuigi suur. Peale selle on süüdistatavale inkrimineeritud süütegu toime pandud peaaegu aasta tagasi, mis vähendab avalikku menetlushuvi. Lisaks sellele puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist toime pannud muid õigusrikkumisi. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ja süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistatava alaline asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid, kuivõrd süüdistatavat ei oleks võimalik allutada käitumiskontrollile. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Marge Lillesaart on varem kahel korral karistatud kuritegude toimepanemise eest (tl 24-26). Lisaks on Marge Lillesaar eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva töise sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.