KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- mai 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4837 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Toomas Pusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Toomas Pusi, isikukood 39501282233, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Toomas Pusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Pusi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Toomas Pusi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2014 kohtuotsusega KarS § 121; § 274 lg 1; § 275 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 25.04.2016 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 2 aastat vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 25.04.2016 ja lõpp 25.04.
- Kinnipidamisasutuses Toomas Pusi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. On õppinud keevitaja eriala, kuid puudumiste tõttu kõrvaldati õppest. Töötab Viru Vanglas majandustöödel. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. On töötanud lühiajaliselt järgnevates firmades: xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OY. Vabanemisel toetavad materiaalselt vanemad. K-raha andmetel täitamata rahalised nõuded puuduvad. Lähivõrgustikku 1 kuuluvad abikaasa, vanemad ja vend. Varasemad kuriteod on toime pandud alaealisena. Isik on mõjutatav negatiivses suunas, kuid ise seda ei tunneta. Väidetavalt pole alkoholi tarvitanud alates 2011.a. Viimased kuriteod pani toime vanglas. Läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Varasemalt tarvitas narkootikume. Isikul on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. Isik on konfliktide lahendamiseks kasutanud vägivalda oma perekonnaliikmete, ametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes. On rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on karistatud 5 korda, viimase kuriteo pani toime vanglas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 74%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Viru Vangla ei toeta Toomas Pusi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Toomas Pusi asub vabanemisel elama vanemate juurde xxx. Ta on vanemate ja abikaasa poolt koju oodatud. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kriminaalhooldusel olles rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Ka vangistuses jätkab ta korra rikkumist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Toomas Pusi ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Toomas Pusi arvamuse, leiab, et Toomas Pusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Toomas Pusi on kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimase kuriteo pani toime vangistuses. Tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Toomas Pusi asub vabanemisjärgselt elama vanemate juurde xxx, garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et vanglas osaleb ta tööhõives. Kohus leiab, et kuna isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime vanglas ning see pöörati hiljem täitmisele seoses käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Samuti on tal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Toomas Pusi kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Toomas Pusi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on 2 seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vanglas on ta toime pannud viimase kuriteo, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Toomas Pusi vabastamisega temale Viru Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.