3-15-2896/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2896 Otsuse kuupäev

1. märts 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.Ni kaebus Viru Vangla 14.09.2015.a käskkirja nr 63/1159 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja D.N, esindaja advokaat Valeriy Gimaev Vastustaja Viru Vangla, esindaja Näncy-Marita Maltseva Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja poolte seisukohad
4. Viru Vangla 14.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1159 (tl 5-7, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati D.Nile distsiplinaarkaristus, kartserisse paigutamine kokku 30 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei allunud 14.,
5. ja 16.08.2015.a vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele asuda tööle V8 eluosakonna koristajana.
6. D.N esitas 21.09.2015.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide. Viru Vangla jättis 21.10.2015.a vaideotsusega (tl 4) vaide rahuldamata.
7. D.N esitas 18.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus vaidlustatud käskkirja tühistada. Kaebaja keeldus tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal oli peavalu. Kaebajal on astma ja allergia, mis ei võimalda töötada tolmuses keskkonnas ja koristusainetega. Perearst Nikolai Kulikovi soovituse (tl 8) kohaselt ei saa kaebaja töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega ehk koristajana. Vangla arsti Jelena Lobacheva tõendi (tl 9) kohaselt on kaebaja IgE näit 17,0, 1 selle näidu korral esineb enamusel allergiale iseloomulikke sümptomeid (tl 10). Kaebajal oli õigus keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Kaebaja arvates tuleb lähtuda perearst Nikolai Kulikovi tõendist, kuna Viru Vangla tõendid kaebaja tervisliku seisundi kohta on vastuolulised.
8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kaebaja ei olnud vaidlusalustel kuupäevadel töökohustusest vabastatud, kuivõrd kaebaja tervislikku seisundit arvestades oli kaebaja võimeline majandustöödel koristaja tööülesandeid täitma. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 29.05.2015 käskkirjaga nr 6.-2/858-T (tl 33 pöördel). Enne seda tegi arst kindlaks, et kaebaja tervislik seisund lubab tal töötada kuni 2 tundi päevas, ei sobi töö tööstustolmus (tl 36 pöördel ja 37). Töötamise erisus puudutab ainult tööstustolmus töötamist. Olmetolm ümbritseb kõiki inimesi, see ei ole tervistkahjustava toimega ja ei sega töötamist. 27.08.2015.a võeti kaebajalt analüüsid, mille tulemuste kohaselt kaebajal allergiat ei esine (tl 30). 14.,
9. ja 16.08.2015.a kontrollis meditsiinitöötaja pärast seda, kui kaebaja keeldus tööle asumast, kaebaja tervislikku seisundit ja töövõimelisust ning tegi kõigil kordadel otsuse, et kaebaja on töövõimeline (tl 23-29). Tervisehäire kui selline ei ole iseenesest takistus tööle määramisel, kui kaebaja on sõltumata talle määratud diagnoosist võimeline tööülesandeid täitma ning pakutud töö on vastav kaebaja kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kaebajat ei määratud tööle tööstusesse, vaid majandustöödele koristajaks. Kaebaja on igal juhul kohustatud oma kambri sisu korras hoidma ja puhastama. Kambri koristamine ja majandustöödel osakonna koristamine on sarnased tegevused. See töö ei nõua kaebajalt ülemäärast füüsilist pingutust ja ei ole tööstustolmune keskkond. Samuti ei teki koristamisel ülemääraselt lenduvat tolmu, mis võiks ohustada kaebaja tervislikku seisundit. Kohtu seisukoht
10. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.
11. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et kaebaja ei allunud 14.,
12. ja 16.08.2015.a vanglaametnike korraldustele asuda tööle eluosakonna koristajana. Kaebaja kinnitab fakti, et ta ametnike korraldusi ei täitnud. Kaebaja tugineb sellele, et tal oli õigus keelduda tööst oma tervisliku seisundi tõttu: 2 - 14.08.2015.a viitas kaebaja vanglaametnikuga suheldes hommikupoolikul üldsõnaliselt oma tervislikule seisundile ja arstile väitis, et tal on kõhuvalu, pärastlõunal väitis kaebaja, et tal valutab pea (tl 23-25, 46 pöördel - 47); - 15.08.2015.a ei toonud kaebaja välja ühtegi konkreetset terviseprobleemi, kaebaja nõudis vererõhu kontrollimist (tl 26-27, 47 - 47 pöördel); - 16.08.2015.a viitas kaebaja vanglaametnikuga suheldes üldsõnaliselt terviseprobleemidele ning õele ütles, et töötamist takistab astma (tl 28-29, 47 pöördel); - vaides tugines kaebaja sellele, et tal on astma (tl 4); - kaebuses tugines kaebaja sellele, et tal on astma ja allergia ning lisaks oli tal vaidlusalusel ajal peavalu. Muid etteheiteid kaebajal vaidlustatud käskkirjale või läbi viidud distsiplinaarmenetlusele ei ole. Seega peab kohus kohtuasja lahendamiseks tuvastama, kas töötamine eeltoodud kuupäevadel eluosakonna koristajana oleks seadnud ohtu kaebaja tervise.
13. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 29.05.2015 käskkirjaga nr 6.-2/858-T. Selle käskkirja andmise menetluse käigus esitas kaebaja vastuväite tema tööle määramisele (tl 35 pöördel), tuginedes sellele, et tal on diagnoositud astma. Kaebaja esitas kohtule perearst Jevgenia Kulikova juures töötava arsti Nikolai Kulikovi 17.06.2015.a tõendi (tl 8), millel on diagnoosiks märgitud J45 ja soovitusena märgitud, et tervise seisundi tõttu ei saa töötada tolmuses ruumis, toksilise ainetega. Rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (kättesaadav interneti-aadressil rhk.sm.ee) tähistab J45 astmat. Kaebaja esitas ka väljavõtte tervisekaardist (tl 64), mille järgi kaebajal on
14. aastal diagnoositud astma. Vastustaja hindas tööle määramise menetluse käigus põhjalikult kaebaja tervislikku seisundit. 14.05.2015.a andis vastustaja meditsiiniosakond kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks (tl 37). Meditsiiniosakond tugines arst Reet Aadamsoo 13.02.2015.a otsusele ning märkis, et kaebaja on töövõimeline, vältida tuleb kokkupuudet keemiliste ainetega ja tööstustolmuga (tl 36). Pärast kaebaja vastuväidet hinnati kaebaja tervislikku seisundit täiendavalt. Arst Reet Aadamsoo 25.05.2015.a otsuse (tl 39, tervisekaardil tl 42 pöördel) kohaselt võimaldab kaebaja tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas ja ei sobi töö tööstustolmus. 27.05.2015.a andis vangla meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird Viru Vangla direktorile järgmise selgituse (tl 37 pöördel): „Töötamise erisus puudutab ainult tööstustolmus töötamist. Olmetolm ümbritseb kõiki inimesi, see ei ole tervistkahjustava toimega ja ei sega töötamisprotsessi. Anamneesis kirjeldatud, et lapsepõlves olevat diagnoositud hingamissüsteemi haigus. Hingamisorgani haigusega seotud ravi saanud viimati
15. aastal. Viru Vanglas hingamiselunditega seotud haiguse diagnoos kinnitust leidnud ei ole. Vanglas viibimise ajal hingamiselunditega seotud atakke fikseeritud ei ole. Isik on töövõimeline. Kehtib 25.05.2015.a arsti poolt väljastatud tõend töötamise erisuste kohta.“ Kokkuvõttes määrati kaebaja tööle V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, kaebaja võib töötada kuni kaks tundi päevas ning ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas. Kohtule esitatud meditsiinidokumentides esineb astmaga seotud kaebusi kahel korral. 13.02.2015.a väitis kaebaja arstile, et
16. aastal on tal diagnoositud astma ja nüüd on uuesti tekkinud hood (tl 36). 26.08.2015.a ehk pärast käesolevas asjas vaadeldavaid kuupäevi väitis kaebaja õele, et eelmisel ööl oli tal astmahoog ning 02.09.2015.a täpsustas kaebaja sama juhtumi kohta arstile, et tal oli tunne, nagu õhku oleks vähe ja pidi sügavamalt hingama (tl 47 pöördel - 48). Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks seoses astmahooga vajanud meditsiinilist abi. 16.08.2015.a, kui kaebaja tööst keeldudes viitas konkreetselt 3 astmale, kontrollis õde Ivi Kasvandik kaebaja terviseseisundit (tl 29, tervisekaardil tl 47 pöördel) ning märkis, et astmahoole iseloomulikud tunnused puuduvad. Kohus leiab eeltoodud tõendite põhjal, et kaebajal puudus õigus keelduda 14.,
17. ja 16.08.2015.a tööst põhjusel, et ta põeb astmat. Kaebaja kannab praegust vangistust alates 14.07.2014.a (tl 66) ning vangla käsutuses on andmed kaebaja tervisliku seisundi jälgimise kohta alates sellest ajast. Vastustaja väitel ei ole kaebajal vangistuses meditsiiniliselt tõendatud astmahooge esinenud ja kohtul puudub põhjus selles kahelda. Ka kaebaja ise ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhule. Kaebaja esitatud tõendid käsitlevad kaebaja tervislikku seisundit enne vangistust, lähtuda tuleb hilisematest andmetest. Arst määras, et kaebaja ei või töötada tööstustolmus ning seda piirangut on kaebaja tööle määramisel ja tööle asumise korralduse andmisel järgitud.
18. Kaebuses esitas kaebaja esmakordselt väite, et tal on allergia. Kaebaja ei ole esitanud oma väite kinnituseks mingeid tõendeid (kaebaja esitatud meditsiinidokumentides on juttu astmast, mitte allergiast). Kaebaja tugineb Viru Vanglas 27.08.2015.a võetud analüüside tulemustele, mille järgi kaebaja üld IgE oli 17,0 x 1000 int.unit/l ja tolmuallergeenide segu/hx2 IgE<0,10 (klass puudub). Analüüside tulemused on kajastatud kaebaja poolt esitatud Viru Vangla õe Jelena Lobacheva 01.09.2015.a tõendil (tl 9) ning vastustaja poolt esitatud Kai Irdi 28.08.2015.a tõendil (tl 30) ja arst Elle Elbergi 19.01.2016.a tõendil ja selgitusel (tl 57-59). Kaebaja väitel näitavad eeltoodud tulemused, et kaebajal esineb allergia. Kaebaja tugineb seejuures Internetist pärinevatele selgitustele allergia uuringute kohta (tl 10) ning loeb sellest välja, et näit 17,0 tähendab, et kaebajal esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid. Vastustaja poolt esitatud tõenditel on aga näidatud, et üld IgE näit 17,0 x 1000 int.unit/l on negatiivne. Referentsväärtus ehk väärtus, mille puhul analüüsi tulemus viitab allergiale, on täiskasvanud inimesel 95 ku/l. Negatiivne on ka tolmuallergeenide segu/hx2 IgE näit <0,10, kuna referentsväärtuseks on 0,
19. Referentsväärtus on väärtus, millest alates tulemus viitab allergiale. Kaebajal antikehad tolmuallergeenide vastu puuduvad ja seega kaebajal allergiat ei ole. Kohus loeb usaldusväärseks meditsiinitöötajate andmed ja selgitused. Kohus ega kaebaja ei ole pädevad iseseisvalt tõlgendama analüüside tulemusi Internetist pärinevate andmete põhjal. Eelnimetatud analüüsid on võetud 27.08.2015.a ehk pärast käesolevas asjas käsitletavaid kuupäevi. Teisiti ei saagi see olla, sest varasemalt, sh tööle määramisel kaebaja allergia üle ei kaevanud. Samas loeb kohus üldiselt teadaolevaks, et allergia on seisund, mis ei teki ja ei kao päevapealt. Seetõttu on usutav, et kui kaebajal 27.08.2015.a allergiat ei olnud, siis ei olnud tal seda ka 14.,
20. ja 16.08.2015.a. Kaebajal puudus eeltoodud kuupäevadel õigus keelduda tööst põhjusel, et tal on allergia.
21. Kaebaja väitel ei saanud ta töötada ka kõhu- ja peavalu ning üldiselt halva tervise tõttu. 14.08.2015.a kontrolliti kaebaja terviseseisundit kahel korral (tl 24, 25, tervisekaardil tl 46 pöördel - 47): - hommikupoolikul viibis kaebaja arst Elle Elbergi vastuvõtul. Kaebaja kurtis kõhuvalu ja peavalu ning vererõhu tõusu. Arst kontrollis kaebaja vererõhku, pulssi ja kõhtu ning kaebajale tehti kiire (cito!) vereanalüüs. Arst leidis, et kaebaja vereproovis ei ole patoloogilisi muutusi ja kaebaja võib töötada; 4 - kell 15.15 tegi korduva terviseseisundi kontrolli õde Olga Soom. Kaebaja kurtis peavalu. Kontrolli vererõhku, pulssi ja temperatuuri. Tööst vabastamiseks puudus meditsiiniline näidustus. Viidatud on ülaltoodud uurimistulemustele ja arsti otsusele. 15.08.2015.a kontrollis kaebaja terviseseisundit seoses tööst keeldumisega õde Ljubov Samoilova (tl 27, tervisekaardil tl 47 - 47 pöördel). Kaebaja nõudis vererõhu mõõtmist, mingeid otseseid kaebusi tervise üle ei ole välja toodud. Kontrolliti vererõhku ja pulssi. Tööst vabastamiseks puudus meditsiiniline näidustus. Viidatud on arsti 14.08.2015.a uurimistulemustele ja otsustele. 16.08.2015.a kontrollis kaebaja terviseseisundit seoses tööst keeldumisega õde Ivi Kasvandik (tl 29, tervisekaardil tl 47 pöördel). Õde kontrollis kaebaja vererõhku ja pulssi ning ei leidnud põhjust tööst vabastamiseks. Valu esinemist või üldist halba enesetunnet ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kontrollitavate andmete (vererõhk, pulss, temperatuur, vereanalüüsi tulemused) põhjal tegi meditsiinitöötaja kindlaks, et kaebaja üldine tervislik seisund võimaldas tal töötada.
22. Kokkuvõttes on tõendatud, et 14.,
23. ja 16.08.2015.a ei saanud töötamine eluosakonna koristajana kahjustada kaebaja tervist. Seega puudus kaebajal õigus jätta vanglaametniku korraldus täitmata ja kaebajale on õigesti määratud distsiplinaarkaristus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 15.01.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 08.02.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 5