KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13770 Tsiviilasi Tsiviilasj

) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit on esitanud aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt aegumist. 28.

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Tehing, millest tulenevalt on hageja nõude esitanud (loovutamislepingu sõlmimine), on tehtud 30.04.2013 ning lepingust tulenev raha maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 3.05.2013 (tlk 22-26 kd I) ning kolme aastane nõude aegumistähtaeg hakkaks sellest ajast alates kulgema. Hageja esitas nõude nõuete kaitsmise koosolekul 17.05.2016 ning hagi 2016. aasta septembris.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib

§ 158

lg 2 järgi seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. AS Tere ja UP Varud OÜ on 10.12.2014 sõlminud tasaarvelduse kokkuleppe, milles pooled on vastastikused nõuded tasaarveldanud ning kinnitanud, et AS-i Tere nõu UP Varud OÜ vastu peale tasaarveldamist on 4 238 563,37 eurot, s.h 30.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingust tulenev 378 563,37 euro suurune nõue (tlk 27 kd I). Seega on UP Varud OÜ tunnustanud 378 563,37 euro suurust nõude loovutamise lepingust tulenevat nõuet ning aegumistähtaja kulgemine seetõttu katkenud 10.12.2014 ning uuesti alanud 11.12.2014. Arvestades hagi esitamise aega (12.09.2016), leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. 29. Kostjad on asunud seisukohale, et 30.04.2013 nõude loovutamise leping oli näilik tehing.

§ 89

lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest 5 pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 tehtud otsuse punktiss 12 märkinud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega on kostjatel õigus tugineda tehingu tühisusele.
2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse punktis 11 leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldajal on õigus (ja tulenevalt Riigikohtu 3-2-1-137-09 otsusest ka kohustus) esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut.
3. Hageja on nõude alusena tuginenud eeskätt 30.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingule ja selle kohtule ka esitanud (tlk 22-26 kd I). Lisaks nimetatud nõude loovutamise lepingule on hageja nõude tõendamiseks esitanud tasaarvelduse kokkuleppe (tlk 27 kd I), väidetavalt AS-i Tere ja Mo.Lo.Ko ZAO vahel 1.08.2011 sõlmitud tarnelepingu teadmata päritoluga tõlke (tlk 187-196 kd I) ning kaks maksekorraldust, millelt nähtub, justkui oleks Tere AS tasunud AS-i Eastfood International kontole 350 000 krooni 16.12.2010 selgitusega „LEP.ALUSEL“ (tlk 197 kd I) ning 350 000 krooni 8.11.2010 selgitusega „LAEN“. Nõude loovutamise lepingust ilmneb, et nõude loovutamise lepinguga Tere AS loovutas UP Varud OÜ-le: 1) Mo.Lo.Ko ZAO ja Tere AS-i vahel 1.08.2011 sõlmitud tarnelepingust tuleneva nõude summas 478 958,52 eurot ning 2) Eastfood International ASi ja Tere AS-i vahel 1.11.2010 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 53 760,82 eurot. UP Varud OÜ pidi Tere AS-le nõuete loovutamise eest tasuma loovutatud nõuete summale vastava summa, s.o kokku 532 719,34 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et on nimetatud summast tasaarvelduse tõttu maha arvestanud 154 155,97 eurot.
4. Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit esitas tõendi selle kohta, et Eastfood International AS-i majandusaasta aruandes ei ole kajastatud laenu Tere AS-le, mida nõude loovutamise lepingus loovutati (tlk 53,70 kd I). Laenulepingut UP Varud OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud. Ka ei ole vastavat lepingut esitanud hageja.
5. Tulundusühistu Laeva Piim esitas tõendid selle kohta, et Eastfood International AS ja Mo.Lo.Ko OÜ, kes on Mo.Lo.Ko ZAO enamusaktsionär, on seotud äriühingud (tlk 90-99 kd I). Esitatud tõenditest nähtub, et mõlemad äriühingud on registreerid samale aadressile, neil on ühised sidevahendid (telefoninumber ja faks) ning mõlema äriühinguga on seotud ka Hjalmar Konno, kes omakorda on seotud Tere AS-i juhatuse liikme ja endise nõukogu esimehe Oliver Kruudaga. Hageja ei ole vastuväiteid Tulundusühistu Laeva Piim seisukohtadele selles osas esitanud ega tõendeid ümber lükanud.
6. Pankrotihaldur on esitanud tõendid selle kohta, et on teinud pankrotimenetluses AS-le Tere ettepaneku nõudeavalduse täiendamiseks ja dokumentide tõlkimiseks (tlk 135-145 kd I). Samuti on pankrotihaldur esitanud UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbiviidud revisjoni tulemusena valminud audiitori arvamuse (tlk 13 kd II), millest nähtub, et eluliselt ei ole usutav, et UP Varud OÜ oleks nõude loovutamise lepingus sisalduvate tingimustega nõude omandanud. Vaatamata sellele, et nõude loovutamise leping nägi ette loovutatavate nõuete aluseks olevate dokumentide üleandmise, ei ole UP Varud OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas ei arveid, lepinguid ega nende koopiaid. Nõude loovutamise ajal UP Varud OÜ juhatuse liikmeks olnud Jaan Uibo ei ole osanud nimetada 6 toiminguid, mida UP Varud OÜ on teinud lepingus toodud võlgnevuse kättesaamiseks, samuti ei teadnud Jaan Uibo, kus asuvad lepingus märgitud dokumendid ning kes on lepingus märgitud võlgnike esindajad.
7. Eeltoodut tulenevalt leiab kohus, et kostjad on tõendanud, et 30.04.2013 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel soovisid lepingupooled jätta vaid mulje tehingu olemasolust. Kohus nõustub kostjatega, et nõude loovutamise lepinguga on UP Varud OÜ võtnud endale ebamõistliku kohustuse, mida ei oleks heas usus käituv ja äriühingu huvidest lähtuv juhatuse liige võtnud. Olukorras, kus on tõendamata see, kas AS-l Tere olid üldse nõuded Eastfood International AS-i ja Mo.Lo.Ko ZAO vastu, ei saa pidada äriühingu huvidest lähtuvaks tehingut, millega võetaks kohustus tasuda kolme tööpäeva jooksul nominaalväärtus nõuete eest, mis olid täitmata juba pikemat aega ning millelt oli arvestatud märkimisväärset viivist. Arvestades eeltoodut ning seda, et UP Varud OÜ raamatupidamisedokumentide hulgas ei ole dokumente, millele nõude loovutamise lepingus viidatakse, samuti ei ole selliseid dokumente esitatud kohtule, on kohus seisukohal, et 30.04.2013 nõude loovutamise leping ning sellest tuleneva nõude tasaarveldamisele suunatud 10.12.2014 kokkulepe on näilikud tehingud ja seetõttu tühised.
8. Kohus märgib, et ei saa tõendina arvestada ja pidada usaldusväärseks hagiavalduses toodud nõuete arvestust, sest selle põhjal ei ole võimalik jälgida nõude suuruse kujunemist ja veenduda nõude olemasolus ja tegelikus suuruses. Hageja väitega, mille kohaselt on ta nõude suuruse ja kujunemise juba pankrotimenetluses nõude loovutamise lepinguga tõendanud, kohus ei nõustu. PankrS § 94 lg 1 järgi tuleb nõudeavalduses märkida nõude sisu, alus ja suurus ning nõudeavaldusele tuleb lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Esitatud tõendeid uurides peab olema võimalik hinnata nõuet sisuliselt, s.t veenduda nõude õiguspärasuses. Ilma et oleks esitatud dokumendid, millele tuginedes on väidetav nõude loovutamise leping sõlmitud, ei ole kohtu hinnangul võimalik võtta seisukohta nõude sisulise õiguspärasuse osas.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata AS-i Tere hagi UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela, Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistu Laeva Piim vastu nõude tunnustamiseks UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta AS-i Tere kanda.
12. Kohus küsis menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja 27.01.2017 määrusega. UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael ning Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu seaduslik esindaja kohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks avaldust ei esitanud, mistõttu jätab kohus nende menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata.
13. Tulundusühistu Laeva Piim esitas menetluskulude nimekirja 27.02.
14. Nimekirja kohaselt on Tulundusühistu Laeva Piim menetluskulude rahaliseks suuruseks 120 euro suuruse tunnihinnaga 1510 eurot ilma käibemaksuta: hagiavalduse ja selle lisadega 7 tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine 6 tundi ja 18 minutit, kostjate seisukohtadega tutvumine, hageja seisukohtade ja lisadega tutvumine ning nõupidamine 1 tund 42 minutit, lõplike seisukohtade koostamine 4 tundi ja 35 minutit. Tulundusühistu Laeva Piim palub kindlaks määrata menetluskulud 1510 eurot.
15. Kohus on seisukohal, et Tulundusühistu Laeva Piim esindaja töötundide maht on olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja on koostanud ja kohtule esitanud mahuka vastuse hagiavaldusele, seisukoha hageja menetlusdokumendi osas ja lõplikud seisukohad kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda hageja esitatud materjalidega ning kujundada seisukoht. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu 12 tundi ja 35 minutit on olnud vajalik ja põhjendatud.
16. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ning jääb turuhinna piiridesse. Kostja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tulundusühistu Laeva Piim taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. AS-lt Tere tuleb Tulundusühistu Laeva Piim kasuks välja mõista menetluskulud summas 1510 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 8