← Eesti

2-16-113742/6

Obsah (6)§ 407§ 444§ 367§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-113742 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-113742

§ 407

lg 1 alusel 14.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist viivisenõude osas. Osas, milles kohus hagi põhivõlgnevuse summas 151 eurot väljamõistmise osas rahuldab, kohus otsust ei põhjenda. 15. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,166% päevas. Kohus leiab, et nimetatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja väljamõistetavat viivist tuleb vähendada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 p-de 17-18 kohaselt tuleks eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on nõudnud viivist määras 0,166% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates viivisearvestuse algusest 27.12.2013 kuni hagi esitamiseni 13.12.2016 on olnud vahemikus 8-8,5% aastas. Hageja taotletud viivisemäär 0,166% päevas ehk 60,59% aastas (0,15 X 365 = 60,59) ületab seadusjärgset viivisemäära vähemalt 7,1 korda. Seega on viidatud Riigikohtu lahendi 2 Tsiviilasi nr 2-16-113742 kohaselt hageja taotletud viiisemäär ebamõistlikult suur ning välja mõista tuleb viivis seadusjärgses määras. Asjaolu, et hageja on oma nõuet vähendanud ja taotlenud viivise väljamõistmist üksnes osaliselt, ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks. Hagiavalduse kohaselt oli viivisearvestuse alguskuupäevaks 27.12.2013 ning hageja on taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kuni hagiavalduse esitamiseni. Seadusjärgne viivis perioodil 27.12.2013 kuni hagi esitamiseni 13.12.2016 on 36,24 eurot. Lisanduva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest

§ 367alusel ei ole hageja taotlenud.

Menetluskulud 16.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue ehk põhivõlgnevus + sissenõutavaks muutunud viivis oli hagi kohaselt 301,95 eurot (151 + 150,95 = 301,95), mille kohus rahuldas 187,24 euro ulatuses (151 + 36,24 = 187,24). Seega rahuldas kohus hagi ligikaudu 62% ulatuses. Vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud, millest jätta 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda. 17. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 325 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

  1. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 93 eurot (62% 150 eurost).
  2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.