Obsah (8)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 162§ 174§ 168

Tsiviilasi nr 2-16-128858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiv

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUD Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162

lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, tuleb menetluskulud

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 100 eurot ja lepingutasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 381,82 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 55 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 100 eurot ja päringusüsteemi kasutamise eest lepingutasu 3 eurot, kokku 103 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik