Obsah (8)

§ 30§ 117§ 19§ 150§ 115§ 22§ 123§ 38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda järgmiselt. Menetlusalusele isikule ei selgitatud kohtuvälises menetluses tema õigusi ja kohustusi. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud hoone omaniku tahe keelata territooriumile sisenemine. Menetlusaluse isiku jaoks polnud sisenemise keelatus ilmne, kuna tegemist on laguneva hoonega ja võõraste isikute sissepääs on tõkestamata. Karistuse mõistmisel ei võetud arvesse menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja palub kohtul arutada asja kirjalikus menetluses.

1. Maakohus arutas asja kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et teo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, politseiametnikust tunnistaja M. S-i ütlustega ja komissar J. R- M-i ettekandega. Väärteoprotokollist nähtub, et P. B-le selgitati tema õigusi ja menetlusalune isik kinnitas seda enda allkirjaga.
5. novembril 2016 esitas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kassatsiooniteate ja koos sellega ka riigi õigusabi taotluse. Viru Maakohtu
6. novembri
7. a määrusega anti P. B-le riigi õigusabi kassatsiooni koostamiseks ja kassatsioonimenetluseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8. Viru Maakohtu
9. novembri
10. a otsuse peale esitas kassatsiooni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1 või § 30 lg 2 alusel.

Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, sest P. B. väärteoasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei osalenud kaitsja. Nimelt oli menetlusalune isik teo toimepanemise ja kohtumenetluse ajal 14-aastane, seega alaealine.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt kontrollib maakohus eelmenetluses asja kohtualluvust ja

§-des 114 ja 115 loetletud nõuete täitmist, muu hulgas seda, kas menetlusalune isik taotles kaitsja määramist.

§ 19

lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses ei välista nende nõuete täitmist. Kohus ei taganud menetlusaluse isiku õigust olla väärteomenetluses ära kuulatud, sest vaatas asja läbi kirjalikus menetluses. 6.

1. Kohus eiras KarS § 56 põhimõtteid, jättes arvestamata, et tegemist on avariiohtliku ehitisega, mille omanik ei täida oma kohustusi. Kohus ei võtnud arvesse laste psüühika eripärasid ega hinnanud karistuse eripreventiivset mõju ja jättis põhjendamatult kaalumata KarS § 30 lg 2 kohaldamise võimaluse.
2. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuse kohaselt ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30

lg 1 p 1 alusel, võttes arvesse, et isik on ka varem toime pannud õigusvastaseid tegusid, kuid teda ei võetud vastutusele süüvõime puudumise tõttu. Seega on praegusel juhul rahatrahvi määramine põhjendatud. Väärteoasja materjalist nähtub, et isik ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud teo toimepanemist. Võttes arvesse, et maakohus rikkus asja arutamisel menetlusõigust, kuna väärteoasja arutamisel ei osalenud kaitsja, palub kohtuväline menetleja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2011. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-47-11 väljendatud seisukohtadega leiab kolleegium, et maakohus rikkus väärteoasja arutamisel oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 1 p 4 tähenduses.

8.1. Tulenevalt

§-st 117 peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamisel kohtulikus eelmenetluses kindlaks tegema, kas kaebuse lahendamine on võimalik ja kas selleks tuleb korraldada kohtuistung või saab kaebust lahendada kirjalikus menetluses. Selle käigus tuleb kontrollida ka esitatud kaebuse vastavust

§ 115nõuetele.

Väärteomenetluse seadustiku § 115 sätestab nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele. Kõnealuse paragrahvi lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt peab kaebuses olema märgitud, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole. Kontrollides alaealise menetlusaluse isiku või tema huvides esitatud kaebuse vastavust

§ 115

nõuetele, tuleb kohtul silmas pidada ka seda, et juhul kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, on

§ 19

lg 3 kohaselt kaitsja osavõtt kohtumenetlusest, sh kirjalikust menetlusest, kohustuslik. Kui kaebusest nähtub, et alaealine menetlusalune isik ei ole ise kaitsjat valinud, tuleb kohtul eelmenetluses välja selgitada, kas ta soovib seda teha, määrates selleks mõistliku tähtaja. Kui alaealine ei vali endale kaitsjat, lasub kohtul

§ 22

lg-st 3 tulenev kohustus taotleda Eesti Advokatuurilt talle kaitsja määramist riigi kulul. Alles siis, kui alaealine menetlusalune isik on endale kaitsja valinud või talle on määratud kaitsja riigi kulul ja kohtule on teada kaitsja seisukoht väärteoasja sisu ja edasise menetlemise viisi kohta, saab kohus otsustada selle üle, kas väärteoasja arutatakse kohtuistungil või on selle lahendamine

§-s 120 märgitud aluste esinemisel võimalik

§ 117lg 1 p 4 kohaselt kirjalikus menetluses.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4711, p 11.) 8.2. P. B. oli väärteoprotokollis kirjeldatud ajal 14-aastane. Menetlusalune isik ja tema seaduslik esindaja I. B. esitasid kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule. Kohus määras arutada asja kirjalikus menetluses, jättes samas õigustamatult selgitamata kaitsjaga seotud puuduse (

§ 115lg 3 p 2).

Kuna kaebuses ei olnud kirjas, kas P. B. on valinud endale kaitsja või soovib ta kaitsja määramist, tuli kohtul eelmenetluses võtta selles küsimuses seisukoht, selgitades välja, kas alaealisel on valitud kaitsja. Valitud kaitsja puudumise korral pidi kohus järgima

§ 19

lg-s 3 sätestatud nõuet ja taotlema

§ 22lg 3 alusel Eesti Advokatuurilt kaitsja määramist riigi kulul.

Alles kaitseõiguse nõuetekohase tagamise järel saanuks maakohus eelmenetluses otsustada, kas P. B. väärteoasja igakülgseks lahendamiseks

§ 123

lg 2 tähenduses on vaja korraldada kohtuistung või on võimalik seda teha kirjalikus menetluses. 9. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et P. B. väärteoasja arutamisel rikkus Viru Maakohus alaealise menetlusaluse isiku kaitseõigust ning kuna kohus lahendas väärteoasja ilma kaitsja osavõtuta olukorras, kus kaitsja osavõtt kohtumenetlusest oli kohustuslik, on see rikkumine vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Riigikohtu lahendis väärteoasjas nr 3-1-1-4711 leiti, et tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 tähenduses.

Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta täpsustada.

§ 150

lg 1 p 4 näeb ette, et väärteomenetlust on oluliselt rikutud juhul, kui menetlusalust isikut

§ 22kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud.

Sätte loogikast tulenevalt on vaieldamatult tegemist samaväärse rikkumisega ka juhul, kui kaitsja ei osalenud menetluses, sest ta jäeti määramata, kuigi tema osavõtt kohtumenetlusest oli seaduse kohaselt kohustuslik. Tühistades maakohtu otsuse väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei käsitle kolleegium teisi kassatsiooni väiteid muude aset leidnud menetlusõiguse rikkumiste ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 150

lg 1 p-st 4, § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsuse P. B. väärteoasjas KarS § 266 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtuliku eelmenetluse staadiumist.
3. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks väärteoasjaga tutvumise ja kassatsiooni koostamise eest, milleks kulus kokku 8 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 9 lg 2 kohaselt on määratud kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas kassatsiooni esitajal õigus 160 euro suurusele hüvitisele, millele lisandub käibemaks 32 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt P. B-le väärteoasja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid makstava tasu suuruseks määrata 192 eurot, sealhulgas käibemaks 32 eurot.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 186 lg 1 alusel jäetakse see kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)