) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna kohtulahend tsiviilasjas nr 2-13-40378 on jõustunud 29.03.2017, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ning kohus uuendab menetluse. Hagist loobumise taotluse lahendamine 7. Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2 2-16-13597
§-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja on eest on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ tasunud 08.09.2016 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 eurot ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 1075 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja eest riigilõivu tasunud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kontole EE502200221001145400. Hagi tagamise tühistamine 9.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 10. Käesoleval juhul lõpetab kohus asjas menetluse seoses hageja hagist loobumisega ning sellest tulenevalt tühistab kohus
lg 4 alusel Harju Maakohtu 19.09.2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras keelata kostjal ravimi MIDIANA levitamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. 11.
lg 1 kohaselt maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Kohus märgib, et kostja on 30.03.2017 esitanud kohtule taotluse, milles palus hagi tagamise viivitamatut tühistamist, märkides, et hagi tagamise jätkumine kuni käesolevas menetluses lõpliku lahendi tegemise ja jõustumiseni tekitaks kostjale jätkuvat ja õigustamatut ning ebaproportsionaalset kahju tulenevalt keelust kostjal oma ravimit Eestis müüa ja sellelt tulu teenida, milliseks keelamiseks hagejal puudub peale tema patendi tühistamist vaidlusteta mistahes õigustatud huvi ja õigustatud alus. Kohus lahendab hagi tagamise tühistamise küll
lg 4 alusel menetlust lõpetava määrusega, kuid leiab, et võttes arvesse, et hagi aluseks olev patent on kohtuotsusega tühistatud, esineb alus hagi tagamise tühistamise viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tunnistab
lg 1 alusel kohus kohtumääruse hagi tagamise tühistamise osas viivitamatult täidetavaks. 12. Kostja on esitanud kohtule taotluse jätta tagastamata hagejale hagi tagamisel tasutud tagatis summas 10 270,51 eurot.
lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud.
lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Seega puudub kohtul käesoleval juhul
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi 3 2-16-13597 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja peale hagi esitamist nõuet rahuldanud, seega jätab kohus
14.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
15.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). 16. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud. 26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.