lg 1 alusel, on avaldajal riivatud põhiseaduse (PS) §-ga 10 tagatud õigust inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Avaldaja taotles pikendada täiteasjas nr 024/2015/1546 vabatahtliku täitmise tähtaega kolme kuuni alates täitmisteate kättetoimetamisest alates, juhul kui taotlus jääb rahuldamata, siis pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega 30-ne päevani alates täitmisteate kättetoimetamisest arvates; juhul kui taotlus jääb rahuldamata, siis vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx). Kohtutäitur tegi avaldajale 01.12.2015 teatavaks täiteasjas nr 024/2015/1546 arestimisakti, millele avaldaja esitas kaebuse 10 päeva jooksul 11.12.
lg-test 1 ja 6 ning § 218 lg-st 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise
lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha. Seega on võimalik taotleda 22.12.2015 arestimisakti tühistamist täiteasjas nr 024/2015/
) § 25 lg 1 kohaselt kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub järgnev. Täiteasjas nr 024/2015/1546 on 28.09.2015 algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2015 tsiviilasja nr 2-12-52657 kohtuotsus ja sissenõudja MINICREDIT AS (registrikood 11551909) avaldus. Võlgnik sai menetlusdokumendid isiklikult kätte 26.10.2015. Kohtutäitur määras võlgnikule vabatahtlikuks täitmistähtajaks 10 päeva alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Vabatahtlikuks täitmistähtaeg möödus 05.11.2015. 06.11.2015 sissenõudja keeldus tähtaja pikendamisest. Avaldaja on muuhulgas välja toonud järgneva. Avaldajale on vabatahtliku tähtaja pikendamiseta ja/või arvelduskonto arestist vabastamiseta
§-st 25 lg 1 tuleneb, et kohtutäitur saab määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Kohtutäituri määratud tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Seadus ei välista võimalust algselt kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaega hiljem pikendada. Samas ei tulene seadusest kohustust, et kohtutäitur on kohustatud algselt enda määratud vabatahtliku täitmise tähtaega igal juhul pikendama. Antud juhul on avaldajale vabatahtlik täitmise tähtaeg määratud ning sissenõudja ei ole nõustunud selle tähtaja pikendamisega (I kd, tl-d 128, 137). Võimalik sissenõudja tähtaja pikendamisest keelduva seisukoha avaldajale edastamata jätmine ei muuda tähtaja pikendamisest keelduvat seisukohta olematuks (I kd, tl 128) ning avaldajale on teatavaks tehtud, et sissenõudja ei ole nõus tähtaja pikendamisega (I kd, tl 137). Kohtutäituri poolt määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg (10 päeva) vastab
Arvestada tuleb, et täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus 23.09.2015 ning täitmisteate on avaldaja kätte saanud 26.10.2015, mistõttu vabatahtliku täitmistähtaeg saabus 05.11.2015. Avaldajal oli piisavalt aega, et jõustunud kohtuotsust vabatahtlikult täita. Arvestades lisaks täitemenetluse algusest möödunud aega, on avaldajal olnud piisavalt aega, et täita jõustunud kohtuotsust täitemenetluse raames, kuid ta ei ole seda teinud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tegevus
lg 1 kohaldamisel on olnud kooskõlas seadusega, millega ei ole rikutud avaldaja õigusi (sh põhiseadusest tulenevaid). 8.
lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 välja toonud muuhulgas järgneva. Avaldajale on kohtutäitur teinud 01.12.2015 teatavaks täiteasjas nr 024/2015/1546 arestimisakti, millele avaldaja esitas kaebuse 10 päeva jooksul 11.12.2015 ja taotles muuhulgas tühistada ja/või tunnistada kehtetuks ja/või tunnistada õigusvastaseks 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt käesolevas täiteasjas. Kohtutäitur ei ole käesoleva hetkeni lahendanud avaldaja tähtaegselt esitatud kaebust arestimisaktile täiteasjas nr 024/2015/1546. Täitetoimiku materjalidest täiteasjas nr 024/2015/1546 nähtub järgnev. Kohtutäitur on nimetatud täiteasjas teinud 17.11.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti. Avaldaja on vaidlustanud 17.11.2015 arestimisakti 11.12.2015 kaebuses, mis on lahendatud kohtutäituri 04.01.2016 otsusega täiteasjas nr 024/2015/1546. Seega on kohtutäitur lahendanud avaldaja esitatud kaebuse 17.11.2015 arestimisaktile täiteasjas nr 024/2015/1546. Menetlusosaline saab
lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta. Kohus ei hinda kohtutäituri 04.01.2016 otsuse seaduspärasust, sest käesolevas tsiviilasjas ei ole avaldaja vaidlustanud kohtutäituri 04.01.2016 otsust täiteasjas nr 024/2015/1546. 9.
lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos.
lg 4 kohaselt teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. 6
Menetlusdokumendid, mida ei pea kätte toimetama, edastatakse kohtutäituri valitud viisil (
Kohtu hinnangul oli kohtutäituri tegevus seaduspärane menetlusdokumentide elektrooniliselt saatmisel temale avaldatud elektronposti aadressidele. Kohus märgib, et avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (I kd, tl-d 120, 147), millega ta on avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1546. Seetõttu võib kohtutäitur menetlusdokumendi või teabe saata täiteasjas nr 024/2015/1546 elektronpostiaadressidele xxxx ja xxxx ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (
MS § 3141 lg 2).
lg 3 ja 4 ning
lg 4 koostoimes lubavad arestimisakti edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-13-08). 10. Avaldaja on kohtutäiturile 02.12.2015 esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 välja toonud muuhulgas järgneva. Võlgnik on oma 03.11.2015 taotluses selgelt tuginenud materiaalõiguslikule alusele
lg 1, mille alusel sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohtutäituril puudub õigus iseseisvalt tõlgendada normi enda kasuks, rikkudes PS §-i 10, mis tagab õiguse inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Juhul, kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku kontot arestist, ega ei tagasta kontole toimetuleku toetust, ei vabasta võlgniku kontot Eesti Töötukassalt saadavate vahendite osas, tulenevalt
§-st 131 lg p 5, tekib võlgnikule kahju, mis on nii materiaalne kui ka hingeline. 10.
Kui kontole laekub võlgniku sissetulek, kehtivad
§-st 133 tulenevalt
§-des 131 ja 132 sätestatud arestimise piirangud.
näeb ette sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul ning
§-de 130–136 põhieesmärk on seega tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Seejuures ei ole mitte igasugune võlgniku pangakontole laekuv summa sissetulek
jj mõttes, mille kohta kehtivad arestimise piirangud (vt Riigikohtu 10.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15, p 15; Riigikohtu 04.03.2008 määrus tsiviilasjas nr 32-1-3-08, p-d 11 ja 17). 10.3. Kohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et kuigi TsMS § 133 lg 1 sõnastuse kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, tuleb seda sätet tõlgendada lähtudes sätte eesmärgist.
§-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangu eesmärgiks on tagada võlgnikule minimaalsed elatusvahendid ning seda tema sissetuleku (nt töötasu, pension), mitte muude maksete (nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud rahasummad) arvel. Viimaste puhul
§-des 132 ja 133 toodud piirangud ei kohaldu ning need summad võib üldjuhul arestida terves ulatuses. Järelikult olukorras, kus võlgniku sissetulekud jäävad alla
lg-s 1 nimetatud arestivaba sissetuleku piiri, on põhjendatud võlgnik konto arestist vabaks jätta üksnes võlgniku sissetuleku suuruses osas.
lg-st 1 ei tulene seega, et kohtutäitur peaks iga konto arestimisel igakuiselt arestist vabaks jätma miinimumpalgale vastava summa. Konto miinimumpalga ulatuses arestist vabastamine eeldab
lg 1 ja § 132 lg 1 järgi, et kontole laekuks sissetulekuna käsitletav makse, samuti seda, et sissetulekuna käsitletav makse oleks miinimumpalgale vastava summaga võrdne või sellest suurem. Konto arestist vabastamisel miinimumpalga ulatuses olukorras, kus võlgniku kontole laekub sissetulek miinimumpalgast väiksemas summas, võimaldaks võlgnikul vastavas ulatuses kasutada kontol rahalisi vahendeid, mis ei ole võlgniku sissetulekuks (nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud rahasummad) ja millele arestimispiirangud ei laiene. 10.4. Tulenevalt asjaolust, et mitte igasugune pangakontole laekuv summa ei ole
jj mõttes sissetulekuks, tuleb selleks, et kohaldada
§-dest 132 ja 133 nimetatud arestimispiirangut, esmalt tuvastada, millised avaldajale laekuvad maksed on viidatud sätete mõttes avaldaja sissetulekuks. Üksnes avaldaja sissetulekutest tuleb jätta arestimata miinimumpalgale vastav summa. Muude kontole laekuvate summade osas ei ole tegemist sissetulekuga
jj mõttes ning neile summadele ei laiene
§-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangud. Antud juhul avaldaja ei ole oma kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 kohtutäiturile ega kohtule välja toonud, et talle laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid töötasuna ühe palga alammäära ulatuses või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi. Avaldaja on küll taotlenud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses ja Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi ulatuses. Samuti on 02.12.2015 kaebuses kirjeldanud negatiivseid tagajärgi konto arestist vabastamata jätmisel. Samas ei ole avaldaja välja toonud, et temale laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses töötasuna ja toetus ettevõtluse alustamiseks. Avaldaja on 02.12.2015 kaebuses välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). Muude sissetulekute osas, eelkõige töötasu ja toetus ettevõtluse alustamiseks, ei ole kohtutäitur saanud avaldaja õigusi täitemenetluses rikkuda, sest vastavate sissetulekute laekumine SEB panka (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) ei ole välja toodud. Kohus selgitab, et võlgnikul on täitemenetluses kaasaaitamiskohustus (vt
Seega peab võlgnik kohtutäiturit teavitama enda sissetulekutest. Selliselt on kohtutäituril võimalik ka hinnata, kas saadavad summad on sissetulek, millele laienevad arestimise piirangud, või on tegemist muude summadega, mille kohtutäitur võib tervikuna arestida. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kohtutäitur on avaldaja õigusi täitemenetluses rikkunud, jättes rahuldamata 02.12.2015 kaebuse lahendamisel 29.12.2015 otsuses avaldaja taotluse toimetulekutoetuse summas 90 eurot tagastamiseks ja toimetuleku toetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamata jätmisel. 8
lg 1 teise lause järgi kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud).
lg 1 tulenevalt peab kohtutäitur kätte toimetama täitemenetluse osalistele muuhulgas vara arestimise akti.
lg 3 ja 4 ning
lg 4 koostoimes lubavad arestimisakti edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil. Kooskõlas
Seega peaks kohtutäitur arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse p 13 kohtuasjas nr 3-2-1-3-08). Antud juhul on 17.11.2015 vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 024/2015/1546 saadetud elektronpostiga avaldajale 18.11.2015 aadressidele xxxx ja xxxx (I kd, tl 142). Avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (I kd, tl-d 120, 147), millega ta on avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1546. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti (
Kohtu hinnangul
MS § 3141 lg 2 koostoimes tuleb arestimisakt lugeda avaldaja poolt kätte saaduks 23.11.2016, sest kolm tööpäeva arestimise akti elektronpostiga saatmisest 18.11.2015 möödus 23.11.2015. 10.5.1. Riigikohus on eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-3-08 leidnud, et
lg 1 ja
lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud
lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada
Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda
lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka
lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib
10.5.
Kohtu hinnangul ei ole antud olukorras tagatud avaldajale tõhusa õiguskaitse võimalus
lg 1 teise lause alusel pärast 27.11.2015 vaidlusalusele kontole laekuva toimetulekutoetuse osas (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses). Seda olukorras, kus avaldaja on 02.12.2015 taotlenud toimetuleku toetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist (I kd, tl 147) ja 02.12.2015 kaebuses ka välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses 9
lg 1 teisest lausest tulenevalt, kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mida avaldaja 02.12.2015 ka teinud on. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebus 29.12.2015 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1546 on põhjendatud osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kohtutäituri 29.12.2015 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata 02.12.2015 kaebuse lahendamisel avaldaja taotlus konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx). Antud juhul seda eelkõige pärast 27.11.2015 vaidlusalusele kontole laekuva toimetulekutoetuse osas (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses). Kohtutäitur on kohustatud avaldaja taotluse konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) uuesti läbi vaatama. Riigikohus on oma eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-3-08 leidnud, et juhtudel, kus kohtutäitur on arestiga laekunud summa jõudnud juba sissenõudjale üle kanda, on võlgnikul õigus vabaks kasutamiseks mõeldud osa sissenõudjalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Antud juhul kui pärast 27.11.2015 on SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) täiteasjas nr 024/2015/1546 arestitud kontole laekunud toimetulekutoetust (sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses) ning see on sissenõudjale üle kantud. Kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontroll täiteasjas nr 024/2015/1808 11. Avaldaja on kohtutäiturile 28.12.2015 esitatud kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1808 välja toonud järgneva. Võlgnik on saanud 28.12.2015 kätte arestimisakti käesolevas täiteasjas. Kohtutäitur on vaidlustatud arestimiskatis arestinud võlgniku sissetulekud, mis ei kuulu arestimisele. Võlgnik palub vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx. Kohtutäitur ei suhtle võlgnikuga elektronposti teel xxxx, millelt on suhelnud võlgnikuga, vaid omaalgatuslikult saadab kirju elektronpostile, mida võlgnik ei kasuta või kasutab harva ning on palunud turvalisuse kaalutlustel kasutada teist elektronposti. Kohtutäitur rikkudes sedasi privaatsusõigusega tagatud põhimõtteid teadlikult, milles võlgnik teatab, et gmaili elektronpost ei ole turvaline, tekitab kohtutäitur põhjuslikus seoses olevat kahju jätkuvalt. Samuti kohtutäitur ignoreerib ega täida ametijuhendist kui ka kohtutäituri seadusest tulenevaid üldisi eetilisi nõudeid nagu tahteavalduste, kaebuste jmt kättesaamise kohta kinnituste andmine. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi
MS § 307 lg 3. Täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 p-de 1 kuni 11 alusel on seadusandja sedastanud alused, millised sissetulekud ei kuulu arestimisele.
lõike 1 alusel arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu summa, mis vastab kuupalga alammäärale, ning märgib teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa, kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kohtutäituril puudub õigus iseseisvalt tõlgendada normi enda kasuks, rikkudes sedasi PS §-i 10, mis tagab õiguse inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Juhul, kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku kontot arestist seadusega määratud mitte arestimisele summade osas, ja/või Eesti Töötukassalt saadavate vahendite osas, tulenevalt
§ ist 131 lg p. 5, tekib võlgnikule kahju, mis on nii materiaalne kui ka hingeline. Kohtutäitur ei ole enne arestimist, millega arestis pangakontod täies ulatuses, võlgniku ära kuulanud, sissetulekute kohta andmeid nõudnud ega dokumente talle teada olevale elektronpostile mati@diplomats.ee kätte toimetanud. Avaldaja on 28.12.2015 kaebuses ka välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). 28.12.2015 kaebusele lisatud SEB panga (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto väljavõtte kohaselt laekus avaldajale 05.11.2015 toimetulekutoetus 96,87 eurot. Avaldaja taotleb 28.12.2015 kaebuses muuhulgas vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx); alternatiivselt on kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega võlgnik vaidlustab 22.12.2015 arestimisakti käesolevas täiteasjas ja palub see tunnistada kehtetuks, tühiseks või õigusvastaseks. 10
Menetlusdokumendid, mida ei pea kätte toimetama, edastatakse kohtutäituri valitud viisil (
Kohtu hinnangul oli kohtutäituri tegevus seaduspärane menetlusdokumentide elektrooniliselt saatmisel temale avaldatud elektronposti aadressidele. Kohtutäituril ei ole kohtustust menetlusdokumente võlgnikule kätte toimetada igal juhul ainult elektronposti aadressile xxxx. Kuivõrd avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1808 menetlusdokumendi ja elektronkirju elektronposti aadressilt xxxx ja xxxx (II kd, tl-d 42-46), millega ta on avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed täiteasjas nr 024/2015/1808 ning avaldaja suhtes on sama kohtutäituri menetluses täiteasi 024/2015/1546. Seetõttu võib kohtutäitur menetlusdokumendi või teabe saata täiteasjas nr 024/2015/1808 elektronposti aadressidele xxxx ja xxxx ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (
MS § 3141 lg 2, lg 3 p 1).
lg 3 ja 4 ning
lg 4 koostoimes lubavad arestimisakti edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-13-08). 14. Avaldaja taotleb 28.12.2015 kaebuses muuhulgas vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses ja/või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi määra ulatuses kontol SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx); alternatiivselt on kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega võlgnik vaidlustab 22.12.2015 arestimisakti käesolevas täiteasjas ja palub see tunnistada kehtetuks, tühiseks või õigusvastaseks. Avaldaja põhjendab, et kohtutäituril puudub õigus iseseisvalt tõlgendada normi enda kasuks, rikkudes sedasi PS §-i 10, mis tagab õiguse inimväärikalt toime tulla sotsiaalriigis. Kui kohtutäitur ei vabasta võlgniku kontot arestist seadusega määratud mittearestimisele summade osas, ja/või Eesti Töötukassalt saadavate vahendite osas, tulenevalt
§ -ist 131 lg p. 5, tekib võlgnikule kahju, mis on nii materiaalne kui ka hingeline. 14.1. Avaldaja avaldatu kattub kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontrollimisel täiteasjas nr 024/2015/1546 avaldatuga. Kohus ei korda kõiki oma varasemaid seisukohti käesolevas tsiviilasjas ja toob kokkuvõtvalt välja järgneva (vt kohtumääruse punkt 9 jj). Tulenevalt asjaolust, et mitte igasugune pangakontole laekuv summa ei ole
jj mõttes sissetulekuks, tuleb selleks, et kohaldada
§-dest 132 ja 133 nimetatud arestimispiirangut, esmalt tuvastada, millised avaldajale 11
jj mõttes ning neile summadele ei laiene
§-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangud. Antud juhul avaldaja ei ole oma kaebuses täiteasjas nr 024/2015/1546 ja 024/2015/1808 kohtutäiturile ega kohtule välja toonud, et talle laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid töötasuna ühe palga alammäära ulatuses või Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi. Avaldaja on küll taotlenud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) konto arestist vabastamist ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses ja Eesti Töötukassa ettevõtluse stardiabi ulatuses. Samuti on 02.12.2015 ja 28.12.2015 kaebuses kirjeldanud negatiivseid tagajärgi konto arestist vabastamata jätmisel. Samas ei ole avaldaja välja toonud, et temale laekuks SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sissetulekuid ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses töötasuna ja toetus ettevõtluse alustamiseks. Avaldaja on 02.12.2015 ja 28.12.2015 kaebuses välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna (
lg 1 p 3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). Muude sissetulekute osas, eelkõige töötasu ja toetus ettevõtluse alustamiseks, ei ole kohtutäitur saanud avaldaja õigusi täitemenetluses rikkuda, sest vastavate sissetulekute laekumine SEB panka (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) ei ole välja toodud. Kohus selgitab, et võlgnikul on täitemenetluses kaasaaitamiskohustus (vt
Seega peab võlgnik kohtutäiturit teavitama enda sissetulekutest. Selliselt on kohtutäituril võimalik ka hinnata, kas saadavad summad on sissetulek, millele laienevad arestimise piirangud, või on tegemist muude summadega, mille kohtutäitur võib tervikuna arestida. Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse kohtuasjas nr 3-2-1-308). Asjaolu, et väidetavalt ei ole kohtutäitur enne arestimist sissetulekute kohta küsinud ja ära kuulanud, ei vabasta avaldajat kaasaaitamiskohustusest täitemenetluse läbiviimisel. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kohtutäitur on avaldaja õigusi täitemenetluses rikkunud, jättes rahuldamata 28.12.2015 kaebuse lahendamisel 22.01.2016 otsuses avaldaja taotluse vabastada arestist võlgniku sissetulek ühe palga alammäära ulatuses SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx), s.o laekuva sissetuleku osas
lg 1 p 3 mõttes (toimetulekutoetus) ning 22.12.2015 arestimisakti tühistamata jätmisel. 14.2.
lg 1 teise lause järgi kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Riigikohtu eelpool viidatud kohtuasja nr 3-2-1-3-08 lahendist tuleneb, et täiendavalt peaks kohus kontrollima, kas võlgnikule on tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus
Kohtu hinnangul ei ole antud olukorras täiteasjas nr 024/2015/1808 tagatud avaldajale tõhusa õiguskaitse võimalus
lg 1 teise lause alusel vaidlusalusele kontole laekuva sissetuleku osas
Seda olukorras, kus avaldaja on 28.12.2015 kaebuses ka välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus).
lg 1 teisest lausest tulenevalt kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mida avaldaja 28.12.2015 ka teinud on. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus 22.01.2016 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1808 on põhjendatud osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kohtutäituri 22.01.2016 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata 28.12.2015 kaebuse lahendamisel konto arestist vabastamine vaidlusalusele kontole SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas
Kuna avaldaja on taotlenud 22.12.2015 arestimisakti tühistamist täiteasjas nr 024/2015/1808, siis tuleb arestimisakt tühistada osas, millega on arestitud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas
Kuna avaldaja on taotlenud 22.12.2015 arestimisakti tühistamist täiteasjas nr 024/2015/1808, siis tuleb arestimisakt tühistada osas, millega on arestitud SEB pangas (arveldusarve nr EE xxxxxxxxxxxxxx) laekuva sissetuleku osas
Ülejäänud osas tuleb jätta avaldaja 02.12.2015 ja 28.12.2015 kaebus kohtutäituri 29.12.2015 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1546 ning 22.01.2016 otsusele täiteasjas nr 024/2015/1808 rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata, ei lahenda kohus ka võlgniku taotlusi pangaülekande kulude ja intressi maksmise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Avaldaja sai riigilõivu tasumisel menetlusabi. Kohtutäitur ei ole osalenud käesoleva asja menetluses lepingulise esindaja kaudu ega teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad kohtukulud. Sissenõudja osales käesoleva asja menetluses lepingulise esindaja kaudu, kelleks on sissenõudja töötaja, mistõttu ei saa sissenõudjal olla lepingulise esindaja kulusid. Avaldaja osales menetluses isiklikult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.