lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 01.10.2015 esitas XxxxOÜ Harju maakohtusse hagi XxxxOÜ vastu kahju hüvitamiseks summas 2783,60 eurot, kostja kohustamiseks ära vedama hagejale mittekuuluv kaup, laoruumide kasutamise eest hüvitise saamiseks summas 400 eurot ja alates 15.07.2015 summas 50 eurot kuus kuni kauba ära vedamiseni. Hagi kohaselt sõlmis hageja kostjaga 18.12.2014 ekspedeerimislepingu hageja kauba vedamise korraldamiseks Suurbritanniast Eestisse, veotasuga 495 eurot + km. Veoseks oli 3 euroalust CA+ kategooria riideid (hinnaga 4 naela
tähenduses asjaajamisega kostja kasuks, sest täidetud ei ole
Kostja ei ole väidetavat asjaajamist heaks kiitnud ja asjaajamine ei vasta kostja huvile ja tahtele. Samuti ei olnud hagejal põhjust eeldada, et vaidlusaluse kauba ladustamine võiks vastata kostja eeldatavale tahtele. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi. Maakohus tuvastas ja pooltel ei ole vaidlust alljärgnevas: • XxxxLtd müüs hagejale 1000 kg CA+ kategooria riideid, hinnaga 4 naela ehk 1,3 eurot kg (I kd lk 16, tõlge lk 128); • pooled sõlmisid 18.12.2014 e-kirja teel lepingu, mille kohaselt tellis hageja kostjalt eelmärgitud kauba veo Suurbritanniast Eestisse, veotasuga 495 eurot + km. Tingimuste järgi oli veoseks 3 euroalust riideid, st 40 kotti kaupa, kaaluga 25 kg/kott. Kaks euroalust sisaldasid kaupa 325 kg ning kolmas euroalus 350 kg. Laadimise kuupäevaks oli 19.12.2014 ja maha laadimise kuupäev 30.-31.12.2014 (I kd lk 13-15); • kostja ise faktiliselt vedu ei teostanud ja 18.12.2014 sõlmis kostja veolepingu XxxxEesti OÜ-ga (I kd lk 86-87); • 31.12.2014 jõudis hagejani üks alus 100 kg kaubaga (4 kotti x 25kg), mille kohta on CMR 105259. Kaup oli puudusteta ja hageja võttis selle vastu (I kd lk 18); • 31.12.2014 teavitas hageja kostjat, et 3 alusest on saadetud vaid 1, millel on 4 kotti kaupa (I kd lk 19-21); • 13.01.2015 teatas kostja, et ülejäänud saadetis jõuab vahemikus 15.-16.01.2015 (I kd lk 22); • 15.01.2015 jõudis hagejani kolmele alusele paigutatud kaup, millest üks alus oli hagejale ekslikult toimetatud ja mis saadeti tagasi (I kd lk 24). Veo kohta on CMR 204315, millel on saatjaks märgitud Leedus asuv isik (I kd lk 25); • 15.01.2015 saabunud kaubast aktsepteeris hageja 5 kotti kaupa. Kokku aktsepteerib hageja 15.01.2015 vastuvõetud kaubast 9 kotti (225 kg) ja leiab, et ülejäänud 20 kotti ehk 500 kg kaubast ei vasta tellitule; 5 • kostja on hüvitanud hagejale 1048,40 eurot kaotsiläinud 11 koti (275 kg kauba) eest (I kd lk 36). Pooled vaidlevad selle üle, kas: • nende vahel sõlmiti 18.12.2014 veoleping või ekspedeerimisleping; • kas 20 kotti kaupa saab lugeda kaotsiläinuks, mistõttu peab kostja selle hüvitama; • kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 20 koti kauba ladustamise eest hüvitist; • kas kostja peab ära vedama 20 kotti kaupa, mida hageja ei pea enda omaks. Kahjunõudest Esmalt tuvastab kohus, kas kohaldamisele kuuluvad Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR-i) või võlaõigusseaduse (
-i) sätted.
lg 1 alusel kohustub ekspedeerija ekspedeerimislepinguga korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on ekspedeerimisleping kahepoolne leping, mille poolteks on saatja ja ekspedeerija. Käesolevas asjas esitatu ei võimalda järeldada, et pooltel oli ekspedeerimisleping. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 18.12.2014 e-kirja teel lepingu, mille kohaselt tellis hageja kostjalt eelmärgitud kauba veo Suurbritanniast Eestisse, veotasuga 495 eurot + km. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on praeguses vaidluses täidetud ja kohaldamisele kuulub CMR regulatsioon. Vaidlust ei ole selles, et kostja vedu ei teostanud ja sõlmis omakorda lepingu XxxxEesti OÜ-ga. Praeguses asjas ei olnud tegemist järjestikuse veoga CMR art 34 mõttes. CMR art 34 reguleerib üht vedu ühe lepingu alusel järjestikku vedavate isikute suhteid. Hageja ja XxxxEesti OÜ vahel lepingut sõlmitud ei ole ja hageja suhtes ei olnud vedajaks XxxxEesti OÜ. Hageja nõue kostja vastu tuleneb nendevahelisest lepingust. Kostja pidi kauba võtma peale Suurbritanniast (XxxxLtd, Xxxx) ja toimetama selle hagejale Eestisse (Xxxx, Xxxx). Kuna täidetud on CMR art 1 p-s 1 sätestatud konventsiooni kohaldamise tingimused, tuleb asi lahendada CMR alusel. Hageja soovib kahju hüvitamist. Kostja vastutab hageja ees lepingu alusel kui vedaja CMR art 17 p 1 ja art 3 järgi. CMR art 23 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas kostjal kui vedajal on kohustus hüvitada hagejale veolepingu rikkumisega, antud juhul kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju, ning kas ei esine vedaja vastutusest vabastamise või vastutust piiravaid asjaolusid (CMR art. 17, 18). Riigikohus on asunud seisukohale, et CMRi kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku eest sõltumata oma süüst (vt lahendid nr 3-2-1-18-03, 3-2-1-127-05, 3-2-1-25-10). Antud juhul loeb hageja kaotsiläinuks 500 kg ehk 20 kotti kaupa, sest tegemist ei olnud hageja sõnul tema tellitud kaubaga. Hageja selgitusel olid kotid Suurbritannias kinni õmmeldud masinõmblusega, kinnitatud euroalustele roheliste polüpropüleen (PP) köitega ning märgistatud CA+ tähisega. 15.01.2015 saabunud kaubast oli terve 5 kotti kaupa. 20 kotti oli vedamise käigus avatud ning seejärel uuesti suletud, kusjuures kotid olid uuesti suletud erinevalt algselt müüja 6 poolt kasutatud meetodist (masinõmblus). Osad eelpool märgitud kotid olid ühest otsast ka katki rebitud. CMRil 204315 on saatjaks märgitud Leedus asuv isik. Kostja vastuväitel vabaneb ta vastutusest CMR art 17 punkti 4 e alusel, sest hagejale adresseeritud kaup oli markeerimata. Kostja leiab, et ei ole tõendatud, et XxxxLtd andis vedajale kaubad üle hageja kirjeldatud viisil, kuna CMR-il vastavad märked puuduvad. Kostja arvates ei ole hageja saanud seetõttu kahju, et osa kauba pakenditest on avatud ja eluliselt ei ole usutav ja tõendatud, et vedaja vahetas transpordi käigus välja hagejale adresseeritud kõrgema kvaliteediga riided ja asendas need madalama kvaliteediga riietusesemetega. Ka puudub kostja hinnangul alus arvata, et kaup on vahepeal Leedu Vabariigis avatud ning nende sisu muudetud. Kohus loeb tõendatuks, et kostjale vedamiseks antud kaup oli Suurbritannias kinni õmmeldud masinõmblusega, kinnitatud 3 euroalusele roheliste polüpropüleen (PP) köitega ning märgistatud CA+ tähisega (I kd lk 17, tõlge lk 129). Õigesti kinnitatud kotid nähtuvad 2 fotolt (I kd lk 26, 28). Vaidlust ei ole asjaolus, et 31.12.2014 jõudis hagejani üks alus 100 kg kaubaga (4 kotti x 25kg), mille kohta on CMR 105259. Kuna see kaup oli puudusteta, võttis hageja kauba vastu. Kaup on saadetud XxxxLtd poolt (I kd lk 18). 15.01.2015 jõudis hagejani kolmele alusele paigutatud kaup, millest üks alus oli hagejale ekslikult toimetatud ja mis saadeti tagasi (I kd lk 24). Veo kohta on CMR 204315, millel on saatjaks märgitud Leedus asuv isik (I kd lk 25), kuigi kaup pidi olema saadetud Suurbritanniast XxxxLtd poolt. Kohus loeb tõendatuks, et hagejale 15.01.2015 saadetud 20 kotti (500 kg) ei ole hageja kaup ja see tuleb lugeda kaotatuks CMR art 20 p 1 kohaselt. Hagejale üle antud kaup ei vastanud XxxxLtd poolt üle antule, sest kaup ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud ja märgistatud. Hageja on tõendanud, et 20 kotti oli vedamise käigus avatud ning seejärel uuesti suletud ning kotid olid osaliselt ühest otsast ka katki rebitud (I kd lk 27, 29, 30, 30, 31, 32, 33, 34, 35). Lisaks on kaup saadetud Leedus asuva isiku poolt, kuigi kauba saatjaks oli Suurbritannias asuv äriühing XxxxLtd, kes saatis ka esimese osa kaubast. Lisaks oli 11 kotti kaubast kadunud ja sellele kostja vastu ei ole vaielnud. Hageja esitas kostjale selles osas koheselt pretensiooni ja teatas, et võtab vastu 5 tervet kotti kaupa (I kd lk 22-24). Kostja vastuväitel ei olnud kaup nõuetekohaselt markeeritud. Kohus leiab, et kostja vastutusest vabanemise alus ei ole tuvastamist leidnud. Kohus tuvastas, et kostja logistik on edastanud 18.12.2014 e-kirja, märkides, kuidas kaup peab olema markeeritud (I kd lk 88, tõlge lk 89, sildid lk 90-91). Kohtu hinnangul oleks kostja pidanud markeeringu saatma hagejale, sest hageja ei saa mõjutada, kas kauba müüja nõutud markeeringu ka kaubale paneb. Lisaks peab kauba vedaja CMR art 8 punkti 1 kohaselt kontrollima kauba vastuvõtmisel markeeringut. Saatelehele erimärkusi markeeringu kohta ei ole tehtud. Kostja vedaja võttis kauba vedamiseks vastu erimärkusi tegemata ja kostja vastutusest vabanemise alus seega puudub. Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks CMR art 23 p 1 kohaselt kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Vaidlust ei ole, et XxxxLtd müüs hagejale 1000 kg CA+ kategooria riideid, hinnaga 4 naela ehk 1,3 eurot kg (I kd lk 16, tõlge lk 128). Kostja on tunnistanud kohtuväliselt hageja nõuet summas 1430 eurot ja hüvitanud hagejale 1048,40 eurot kaotsiläinud 11 koti (275 kg kauba) eest. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväited selles osas, et 20 koti (500 kg) kaotsiläinud kauba väärtuseks on 2600 eurot. Tasaarvestusest 7 Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Tasaarvestus on reguleeritud võlaõigusseaduse (
) § 197 jj.
lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Pooled leppisid kokku veotasus 495 eurot + km ehk 594 eurot 3 euroaluse kauba veo eest. Vaidlust ei ole, et 29.07.2015 tasaarvestas kostja oma vähendatud veotasu nõude 381,60 eurot hageja kahjuga 1430 euro ja hüvitas hagejale tasaarvestuse vahe 1048,40 eurot. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustunud ja esitas hagis tasaarvestuse vastuväite. Hageja leiab, et kuna hageja on saanud kätte 9 kotti kaupa, on hageja tasu maksmise kohustuse suuruseks 1/3 kokkulepitud tasust ehk 165 eurot, mis koos käibemaksuga on 198 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kaotsiläinud kauba väärtuseks on 4030 eurot, millest kostja on hüvitanud 1048,40 eurot. Hageja tasaarvestas kahjuhüvitise nõude kostja veotasu nõudega, mille tulemusel on hageja kahjuhüvitise nõude suuruseks 2783,60 eurot (2981,6 – 198) ning hageja tasu maksmise kohustus kostja ees on lõppenud. Kostja hagejaga ei nõustunud ja tegi vastuses hagile korrigeeritud tasaarvestuse avalduse. Kostja tunnustab hageja kahjunõuet 1430 eurot ja veotasu nõuet 163,35 eurot (27,5% kauba maksumusest), kokku 1593,35 eurot ning tasaarvestab selle kostja veotasu nõudega 594 eurot. Tasaarvestuse tulemusel on kostja tasunud hagejale 49,05 eurot enam ja hagejal kostja vastu nõudeid pole. Kohus nõustub hageja tasaarvestusega. Kostja tasaarvestuse alus ei ole õige, kuna kostja on lähtunud tema poolt tunnustatud kaotsiläinud kauba väärtusest summas 1430 eurot. Kohus tuvastas, et tegelikult läks kaotsi kaupa 775 kg ehk väärtuses 4030 eurot. Hageja leiab, et kuna hageja on saanud kätte 9 kotti kaupa, on hageja tasu maksmise kohustuse suuruseks 1/3 kokkulepitud tasust ehk 165 eurot, mis koos käibemaksuga on 198 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kaotsiläinud kauba väärtuseks on 4030 eurot, millest kostja on hüvitanud 1048,40 eurot. Hageja tasaarvestas kahjuhüvitise nõude kostja veotasu nõudega, mille tulemusel on hageja kahjuhüvitise nõude suuruseks 2783,60 eurot (2981,6 – 198). Tasaarvestus on kehtiv ja seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 2783,60 eurot. Kohus märgib, et kui lähtuda kostja tasaarvestuse alusest, kuuluks kostjale hüvitamisele vaid 22,5% veotasust. Laokulude hüvitamisest ja kauba ladustamise kohustustest vabanemisest Maakohus märkis juba eespool, et Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on
järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja
lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
8 Hageja nõuab, et kostja hüvitaks talle 500 kg võõra kauba ladustamise kulu perioodil 15.01.2015 kuni 15.08.2015 eest summas 400 eurot, arvestatuna 50 eurot kuu ja sealt edasi igakuiselt 50 eurot kuni kauba ära vedamiseni kostja poolt. Kohus tuvastas, et hageja ladustas 15.01.2015 500 kg võõrast kaupa saatelehtedel märgitud saaja aadressil Xxxx. 09.07.2015 oli hageja teadlik, et kostja seda kaupa ei soovi. Samas kostja ei teavitanud hagejat, et kostja ei ole kaubast huvitatud ja hageja võib selle hävitada. Kostja jäi enda sõnul passiivseks, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja oleks võinud kauba hävitada. Kohus nõustub, et kauba ladustamisega on hageja tegutsenud kostja huvides eesmärgiga vältida võimaliku kahju tekkimist kostjale. Käesoleval juhul on hageja talle mittekuuluvat kaupa ladustades pannud end olukorda, kus tal on tulnud kanda kulusid talle mittekuuluva kauba ladustamisega seoses. Kostja ei ole hagejale mittekuuluvat kaupa ära viinud ega teavitanud, et hageja võiks ka selle hävitada, kui kostja ei pea kaupa enda omaks. Kostja on jäänud passiivseks. Kostja käitumise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju (laokulu näol). Seega võib hageja võlausaldajana
lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda mh kahju hüvitamist, s.o enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
Juhul kui hageja ei oleks pidanud hoiustama talle mittekuuluvat kaupa, siis ei oleks tal ka vastavaid kulusid tekkinud. Hageja on välja toonud, et hinnapakkumisest tulenevalt on mõistlikuks igakuiseks hageja laoruumide kasutamise tasuks 50 eurot. Kostja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega on kostjal kohustus hüvitada hagejale 500 kg kauba ladustamise eest perioodil 15.01.2015 – 15.08.2015 tekkinud kulud summas 400 eurot. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks talle alates 15.07.2015 igakuiselt 50 eurot laoruumide kasutamise eest kuni kauba ära vedamiseni kostja poolt. Kohus mõistab kostjalt hagejale välja hüvitisena 50 eurot alates 15.09.2015, sest kostjalt on juba välja mõistetud hüvitis kauba ladustamise eest perioodil 15.01.2015 – 15.08.2015. Hagejal on õigus nõuda kostjalt, et kostja vabastaks hageja 20 koti kauba ladustamise kohustustest ning kostja on kohustatud vedama hageja laoruumidest ära 20 kotti kaupa, mis on kostja tegevuse tulemusel ekslikult hagejale veetud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Taotluse kohaselt on hageja menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv 450 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Lisaks taotleb hageja, et kostja hüvitaks talle esindaja sõidukulud, sest hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht on Tartus, kuid tsiviilasja menetlus toimus Harju maakohtus. Kuna tegemist on menetluskuluga TsMS § 144 p 2 ja TsMS § 138 lg 1 järgi, tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja sõidukulud summas 108 eurot. Kostja neile sisulisi vastuväiteid ka ei esitanud. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). 9 TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Taotluse kohaselt on hagejale osutatud maakohtu menetluses õigusabi 19,65 tundi, hinnaga 100 eurot tund + km. See sisaldab ka 16.03.2016 kohtuistungiga seotud õigusabikulusid. Hageja õigusabikulud esitatud nimekirja ja taotluse kohaselt on 1965 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ja kulud on käibemaksuta summas. Kohus leiab, et kirjeldatud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Maakohus leiab, võttes arvesse käesoleva asja keerukust ja mahukust, et hagiavalduse koostamisega seotud toiminguteks võis kuluda 9,5 tundi. Kohus nõustub, et hagiavaldus sisaldab rohkelt arvandmeid, millede välja toomine on ajamahukas. Asjaolu, et hageja ei ole nõudnud kohtueelsete menetluskulude hüvitamist kahjuna, ei võta temalt õigust esitada kohtumenetluses õigusabikulude taotlust. Kohus vähendab 29.10.2015 toimingutega (hagivastuse ja tõenditega tutvumisega) seotud ajakulu 1 tunnile. Kohus arvestab, et sellele ei järgnenud menetlusdokumendi koostamist. Hagejal on õigus tutvuda menetluses kolmanda isiku seisukohtadega, kohus on need hagejale edastanud. 17.11.2015 ja 30.12.2015 toimingute ajakulu ei ole ülemäärane. Hageja esitas 20.11.2015 seisukoha kolmanda isiku taotlusele ja kostja tasaarvestusavaldusele ning selleks võis kuluda 2,5 tundi. 16.03.2016 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1,5 tund ja hageja esindajal on kulunud seega istungiks ettevalmistumisele 2 tundi. Kohus vähendab istungiga seotud ajakulu 1 tunni võrra, sest praktikas peetakse põhjendatud istungiks ettevalmistumise ajakuluks 1 tund. Seega on hagejale osutatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi kokku 18,15 tundi ning kostjal tuleb hüvitada hageja õigusabikulud summas 1815 eurot. Kokku kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 2373 eurot (450+108+1815). Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. XxxxOÜ menetluskuludest 29.10.2015 esitas kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel XxxxOÜ. Maakohus jättis 31.11.2015 määrusega taotluse rahuldamata ja ringkonnakohus 08.01.2016 määrusega maakohtu 30.11.2015 määruse muutmata. Seoses taotluse lahendamisega on XxxxOÜ-l kaasnenud menetluskulud, mille hüvitamist ta 06.04.2016 taotleb summas 462,55 eurot. Taotluse kohaselt on XxxxOÜ-le osutatud õigusabi 5 tundi ja 19 minutit, hinnaga 87 eurot tund. Maakohus jätab ebaedukast taotlusest tingitud XxxxOÜ menetluskulud kostja kanda. 10 Kohus leiab, et taotlusega seotud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Maakohus leiab, et taotluse lahendamisega seotud toimingutele võis kuluda maksimaalselt 3 tundi, see sisaldab nii oma seisukoha kujundamist ja kohtule esitamist, määruskaebusega tutvumist ja sellele seisukoha esitamist ning kohtumäärustega tutvumist. Kohus juhib taotleja tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohtu määruse puhul on tegemist kirjeldava ja põhjendava osata määrusega ja sellega tutvumisele ei saanud kuluda 18 minutit. Määruskaebuse vastuses on kirjeldatud samu seisukohti nagu juba taotlusele esitatud vastuses, mis tähendab, et määruskaebusega seotud toimingutele ei saanud kuluda enam aega kui esialgse taotlusega tutvumisele ja sellele seisukoha kujundamisele. Toodust tulenevalt tuleb XxxxOÜ-le hüvitada kolmanda isiku taotlusega seotud menetluskuluna 261 eurot. XxxxOÜ on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.