KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1105 Kohtuasi A.P. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlu

§ 249

lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik.

§ 249

lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, mistõttu saavad samad põhimõtted kehtida ka vaidemenetluse suhtes. 4.

§ 249

lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Sama nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.

1. Kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Seda eelkõige seetõttu, et kaebaja tugineb küll enda tööle määramise käskkirja täitmise peatamise kohta tehtud esialgse õiguskaitse määrusele, kuid on tähelepanuta jätnud, et see koostati 09.05.2017, korraldus tööle asumiseks aga anti talle 03.05.2017, siis kui vastav käskkiri oli veel täitmiseks kohustuslik nii talle kui vastustajale. Halduskohtumenetluse praktika kohaselt pole kinnipeetava arvamus talle antud korralduse õiguspärasuse kohta piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks, see saab õigustatud olla vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Küllaldast põhjust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule. Arsti poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutuste tarbeks vajaliku madratsi puudumine on aga lahendatav taotlusega, et vastav arst teeks ettekirjutuse see talle nende tegemise ajaks kartserikambrisse väljastada.
2. Lisaks on asjas olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS § 65 lg 6 näeb nimelt ette, et karistust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu selle määramisest täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
3. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendi. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane