← Eesti

2-16-17674/58

Obsah (5)§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017. a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17674 Tsiviilasi O Š hagi M N vastu abielu lahutamise ja üh

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas ühisvara jagamise nõudes lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.3.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle 3 tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.4.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et M N hüvitab O Š’le menetluskulud summas 576,00 € (sh käibemaks) ning M N'i menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 alusel kokku leppinud menetluskulude jagamises.

4.2.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejad on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejatele tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 4.

  1. Riigilõivu ühisvara jagamise nõude esitamise eest summas 300 eurot tasus hageja M N 31.12.
  2. a ja riigilõivu summas 600 eurot tasus hageja M N 08.02.
  3. a. Kohus märgib, et Pärnu Maakohtu 28.04.
  4. a määrusega võttis kohus vastu M N'i osalise hagist loobumise ning lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega M N'i hagis O Š vastu hüvitise 12 293,25 euro nõudes, millise nõude eest on hageja M. N'i poolt tasutud riigiõiv summas 600 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale M. N

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastamisele ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ja

§ 150lg 2 p 2 alusel ½ tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot.

Riigilõiv kogusummas 450 eurot tagastada kompromisslepingus näidatud M. N'i arveldusarvele. 4.

  1. Riigilõivu ühisvara jagamise nõude esitamise eest summas 300 eurot tasus hageja O Š 22.11.
  2. a. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale O. Š

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastamisele ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

Riigilõivud tagastada kompromisslepingus näidatud O. Š arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.