) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, keeld kokkusaamisteks isaga 14.01.2016.a ja 13.02.2016.a. Kaebusele lisatud tõendite (tl 1819) põhjal jäeti 14.01.2016.a toimuma pidanud kokkusaamine ära vahetult enne selle toimumist ning haldusakti kokkusaamise ärajätmise kohta vormistatud ei ole. 13.02.2016.a soovitud kokkusaamiseks loa andmisest keeldus vangla määruse punktis 2 toodud haldusaktiga. Tulenevalt eeltoodust tõlgendab kohus ********i kaebust nii, et kaebaja taotleb 1) Tallinna Vangla 14.01.2016.a toimingu, Vassili Džanašijaga toimuma pidanud pikaajalise kokkusaamise katkestamise või ärajätmise õigusvastasuse kindlakstegemist ja 2) Tallinna Vangla 10.02.2016.a otsuse nr 5-11/16/1971-2 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kui kaebaja eeltooduga ei nõustu, siis tuleb tal sellest kohtule viivitamatult teatada. 5. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 alusel tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast.
lg 2 p 6), põhjendades seda preventiivse huvi ja hüvitamiskaebuse esitamise sooviga. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja põhjendada tuvastamiskaebuse esitamist sooviga hoida ära oma õiguste rikkumine tulevikus, kuna kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas ja see haldusorgan ei saa enam kaebaja õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul on kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus hüvitamisnõude esitamise kavatsuse tõttu. Võimalikku hüvitamiskaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt eraelu puutumatuse rikkumise korral. Kohtupraktika põhjal hõlmab eraelu ka perekonnaelu (Riigikohtu lahend 3-3-1-78-11 p 15). Kui kaebaja ja tema isa kokkusaamiste korduv keelamine oli õigusvastane, siis võis kaebajal sellest tekkida riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Kohustuslikku kohtueelset menetlust tuvastamiskaebuse puhul ei ole. Vastustajaks on Tallinna Vangla. Vaidluse lahendamine allub kaebaja viibimiskoha järgi Tartu Halduskohtule (
Alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks ei ole. Kohus võtab kaebuse menetlusse. 8. Kohus annab vastustajale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 1 kuu kohtumääruse kättetoimetamisest. Vastuses tuleb märkida kõik oma taotlused ja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks. Vastustajal tuleb vastuses selgitada 14.01.2016.a toimuma pidanud kokkusaamise toimumata jäämise asjaolusid, sh - kas vangla rahuldas kaebaja taotluse selle kokkusaamise toimumiseks, kohus palub esitada selle kohta vormistatud dokumendid; - miks ja kuidas otsustati kokkusaamise katkestamine või ärajätmine, kas selle kohta on vormistatud mingid dokumendid. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.