TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-777 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. B (B) kaebus Viru Vangla 17.07.2015 kinnipe

nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus).

§ 1

lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.

§ 1lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava sisaldama lisaks Vang

S § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. 15.

§ 2

lg 1 kohaselt koosneb individuaalse täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest.

§ 3

lg 1 sätestab, et individuaalse täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama sätte lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid; ohtlikkust.

1. Vaidlusaluses 17.07.2015 ITK-s (tl 12 jj) on Viru Vangla ohtlikkuse, ohustatuse ja muude turvalisuseriskide kohta märkinud järgmist: „ kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), kriminaalkorras karistatud ühel korral, vangistuses viibib esimest korda. Käesolevat karistust kannab röövmõrva, tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omastamise ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil“.
2. Kaebaja leiab, et hinnang nagu ta oleks kõrgohtlik, on ebaõige. Selline hinnang piirab kaebaja õigust avavanglasse ümberpaigutamiseks ja sellega pannakse kohustus töötada, kuigi ta on töövõimetu ( tl 1-5). Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
3. Justiitsministri 14.05.2008

nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. ITK juhendi § 1 lg 3 p 6 sätestab, et täitmiskava peab sisaldama teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. ITK juhendi § 3 lg 1 kohaselt täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. ITK juhendi § 3 lg 4 p-de 1-10 kohaselt riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku 3 toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.
2. a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 on kolleegium leidnud, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. ITKd, mis vastab Juhendi nõuetele, ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna ITK ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. See ei välista, et Juhendile mittevastava ITK mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Seega on vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vaidlustatud ITK on Juhendile vastav.
3. VangS § 16 näeb ette ITK-le esitatavad nõuded ja selle paragrahvi lg 2 alusel arutatakse seda enne vastuvõtmist ka kinnipeetavaga. Juhendi § 5 lg 2 sätestab, et inspektorkontaktisik tutvub riskihindamise tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Vaidlustatud ITK vastab Juhendi § 4 lg 2 nõuetele.
4. Seega leiab halduskohus kokkuvõtvalt, et puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks. Lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 26 on kolleegium leidnud, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudub halduskohtul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus, Viru Vangla 17.07.2015 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava, milles kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata.
5. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2017 lahendis toodud muudatustega 05.06.2017 4