KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-492

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 19.01.2017 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus enne distsiplinaarmenetluses otsuse langetamist vangla direktori või üksuse juhi vastuvõtule saamist. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 07.02.2017 otsusega nr 5-8/17/1678-6 jäeti AN taotlus rahuldamata. Tallinna Vangla 28.02.2017 vaideotsusega jäeti AN vaie rahuldamata.
2. AN esitas 02.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 28.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/55-2 tühistamiseks. Distsiplinaarmenetluse on läbi viinud asjast huvitatud isik ning kaebaja sooviks on enne distsiplinaarkaristuse määramist vestelda vangla direktori või üksuse juhiga. Lisaks taotles AN enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puudub raha. 3-17-492
3. Tallinna Vangla oli 13.03.2017 vastuses halduskohtu 10.03.2017 kohtunõudele seisukohal, et kuna kaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, kuidas on vaidemenetluses tema õigusi rikutud ja missugust eesmärki täidab kaebaja jaoks vangla 28.02.2017 vaideotsuse tühistamine, siis ei ole vaideotsuse tühistamise nõue lubatav. Kui tõlgendada AN kaebust vangla 07.02.2017 otsuse tühistamise nõudena, siis ei oleks kaebajal võimalik kaebusega praegusest eelistatumat olukorda saavutada. AN taotles enne distsiplinaarkaristuse määramist vestlust üksuse juhi või direktoriga. AN-ga vestles 20.01.2017 üksuse juht. AN on esitanud vanglale ka eraldiseisva taotluse distsiplinaarmenetlusi läbi viinud inspektor-kontaktisiku taandamiseks. AN leidis, et isik on erapoolik. Vangla ei pidanud taandamistaotlust põhjendatuks. Tallinna Vangla 23.01.2017 käskkirjaga nr 5-2/66 karistati AN distsiplinaarkorras, käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes on AN-l vaidemenetlus läbitud ning nimetatud käskkirja ja Tallinna Vangla 16.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/29-2 tühistamise nõudes on esitatud Tallinna Halduskohtule kaebus (haldusasi nr 3-17-442). AN kaebus oleks ka tühistamisnõudelt preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõudele ülemineku korral ilmselgelt perspektiivitu, sest vangla tegevuses puudub õigusvastasus, kuna AN sai üksuse juhiga enne distsiplinaarkaristuse määramist vestelda.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 27.03.2017 määrusega AN kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. AN on 19.01.2017 esitanud vanglale taotluse, milles palub ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetluses enne otsuse langetamist direktori või üksuse juhi vastuvõtule saamist põhjusel, et distsiplinaarmenetlust viib läbi tema vihavaenlane (tl 8). Kohtule arusaadavalt on AN silmas pidanud seda, et menetlust viib läbi erapoolik (üht poolt eelistav/mitteerapooletu) isik. Selliselt on mõistnud ka taotlust ka vangla. Vangla poolt esitatud kohtueelse menetluse materjalidest ja vastusest kohtunõudele ilmneb, et AN-ga on 20.01.2017 vestelnud kolmanda üksuse juht asjaoludest, mis puudutavad tema ja distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametniku vahelisi erimeelsusi (tl 16). Seega saavutas AN sisuliselt 19.01.2017 taotlusega soovitud eesmärgi. Ühtlasi on Tallinna Vangla 13.03.2017 vastusest nähtuvalt ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetlus tänaseks päevaks lõppenud – AN-le on Tallinna Vangla 23.01.2017 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus. AN on halduskohtule viidatud käskkirja vaidlustamiseks esitanud tühistamiskaebuse ning kohus on selle oma 23.02.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-442 menetlusse võtnud. Kuna ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetluses on tehtud lõplik haldusakt (23.01.2017 käskkiri), siis ei ole kaebajal enam võimalik vangla 07.02.2017 otsuse ja 28.02.2017 vaideotsuse tühistamisnõuetega ja kohustamisnõudega saavutada kaebuse eesmärki (juhtkonna vastuvõtule saamine enne distsiplinaarmenetluses lõpliku otsuse tegemist). Ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aitaks kaebajal tema eesmärki saavutada. Kohtule ei nähtu praegusel juhul ka asjaolusid, miks peaks tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

Kaebaja saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-17-442 raames, milles esitada oma väited vangla tegevuse õigusvastasuse kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. 5. AN esitas halduskohtu määruse peale 12.04.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 12.04.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

8. Kaebaja eesmärgiks on, et ta pääseks ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetluses enne otsuse langetamist direktori või üksuse juhi vastuvõtule. Tallinna Vangla 13.03.2017 vastusest nähtuvalt on kolmanda üksuse juht 20.01.2017 vestelnud AN-ga asjaoludest, mis puudutavad tema ja distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametniku vahelisi erimeelsusi. Seega on kaebaja sisuliselt saavutanud vanglale 19.01.2017 esitatud taotlusega soovitud eesmärgi. Lisaks on ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetluses tehtud 23.01.2017 lõplik haldusakt, s.o käskkiri, mille kaebaja on vaidlustanud halduskohtus. Seega ei ole kaebajal enam võimalik vangla 07.02.2017 otsuse ja 28.02.2017 vaideotsuse tühistamis- ja kohustamisnõudega saavutada kaebuse eesmärki ning kaebus tuli tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aitaks kaebajal tema eesmärki saavutada. Praegusel juhul ei nähtu asjaolusid, miks peaks tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4). 9. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3