KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 24.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10761 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Volkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI VOLKOV, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 37311150032, Karistuse kandmise algus 11.03.2013 ja lõpp 11.05.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.05.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI VOLKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Volkovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Volkovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega tunnistati Sergei Volkov süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 27.08.2013 otsusega mõistetud karistusega 6 aastat 2 kuud vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.03.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 9 korda, millest 2 on kehtivad, vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on
- Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest ligikaudu 2 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema tegusid iseloomustab nii füüsiline kui ka verbaalne vägivald ning isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et kinnipeetav on ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 34% ja 45%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Sergei Volkovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda, kuna tahab oma elu korda ajada, sest vanglas istumine on ära tüüdanud. On aru saanud, mille eest ta vangi mõisteti. Avaldab, et tal ei ole midagi töö vastu, kuid ei taha koristustöid, mille eest makstakse 30 senti. Vabaduses hakkab elama õe korteris, sest õde abiellus ja korter jäi vabaks. Praegu veel ei tea, kuhu tööle saab, kuid tema sõbral on oma firma ja saab seal kindlasti tööd. Varem töötas mitteametlikult keevitajana. Eelmine kord kui vanglast vabanes, siis ei olnud tal elukohta. Siis pidas ta 4,5 aastat vastu, kuid siis tekkisid uued sõbrad ja sattus uuesti vanglasse. Püüab edaspidi halbu sõpru vältida. On enda sõnul introvert ja ei vajagi sõpru, isegi vanglas on üksik. Nüüd on vanem ja mõtlemisviis on teine. Ta ei toeta kriminaalset subkultuuri, on kogu aeg sellele vastu olnud. Kinnipeetav palub vabastada teda tingimisi enne tähtaega ja võtta arvesse, et pani õigusrikkumised toime, kuna tal ei olnud elukohta, kuid nüüd tal on head suhted õega, kes aitab teda praegu ja edaspidi. Vabanemise korral annab õde talle eluaseme. Kuna õde hakkab elama abikaasa juures, siis kinnipeetava pärast ei müüda korterit praegu, sest nad ootavad, kas isik vabastatakse. Juba eelnevatest vabanemistest sai aru, et oleks elukoht ja teiste inimeste abi, siis oleks läinud teisiti. Mitu aastat tagasi hakkasid tal kohutavad peavalud ja talle tehti uuringud, mis näitasid, et tema ajus on lipoom. Neuroloog selgitas, et see on healoomuline kasvaja, kuid see laieneb seal ja sellest ka probleemid. Edaspidi on operatsiooni vaja, sest aja jooksul võivad probleemid tekkida. Leiab, et vabanemine oleks talle hea. Ennetähtaegse vabastamisega järgneb ka kriminaalhooldus, mis aitab kontrollida tema käitumist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kokku juba kuuendat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses on kinnipeetaval 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on kõik mõistetud korraldustele allumatuse eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta suudaks järgida kehtestatud nõudeid ka tingimisi enne tähtaega vabanemise korral kriminaalhooldusele allutades. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1-taseme ning on motiveeritud end täiendama. Samuti on ta edukalt osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Kinnipeetaval on ka kindel alaline elukoht oma vennanaise emale kuuluvas korteris koos vennanaise ja venna lastega. Korteri omanik ja seal elavad inimesed on andnud oma nõusolekut isiku elama asumiseks korteris. Samas puudub isiku garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Isikul puuduvad töökogemused ning majanduslikult ta toime tulla ei ole senini osanud. Tal on tasumata nõudeid 4700 euro ulatuses. Kuigi isikul on vabanemisfondi hoiustatud ligikaudu 360 eurot, aitab see tal vabanemisel toime tulla vaid esialgselt. Samuti võib eeldada, et isikul on tulenevalt oma vähesest töökogemusest ja valikulisest suhtumisest töösse tööturul raske sobivat tööd leida. Isik keeldus vangistuses majandustöödel koristajana töötamisest, kuna tema sõnul ei ole ta nõus igasuguse palga eest igasugust tööd tegema ning tema jaoks on koristajana töötamine alandav. Kinnipeetav on ise avaldanud, et tema sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes mängivad kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemisel suurt rolli. Sellest võib järeldada, et isik on teiste poolt kergesti mõjutatav ega suuda enda vajadusel kehtestada. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 34% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 45%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, eelkõige põhjusel, et isik ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud hoiduda uute rikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetav küll osaliselt oma tegusid tunnistab, kuid ei teadvusta nende põhjuseid, mistõttu võib järeldada, et isik ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Volkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik