2-16-7228/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7228 Hagi ese Aimar Põldoja hagi Sõiduõppe OÜ vastu vähem makstud töötasu 3166 euro 22 sendi saamiseks Tsiviilasja hind 3166 eurot 22 senti Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: Aimar Põldoja; isikukood XXX; elukoht XXXXX. Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina; epost olesja@corporate.ee • Kostja: Sõiduõppe OÜ, registrikood 12012876; asukoht Ella tee 9, Rõõmu küla, Luunja vald, Tartu maakond. Kostja lepinguline esindaja Raivo Kiisk; e-post raivo@rkb.ee Istung
3. detsember 2016 RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata Aimar Põldoja hagi Sõiduõppe OÜ vastu vähem makstud töötasu 3166 euro 22 sendi saamiseks.
5. Jätta menetluskulud Aimar Põldoja kanda. Mõista Aimar Põldojalt Sõiduõppe OÜ kasuks välja menetluskulu 960 eurot.
6. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
7. Aimar Põldoja (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Sõiduõppe OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista ajavahemikul
8. augustist 2014 kuni
9. novembrini 2015 vähem makstud töötasu 3166,22 eurot (bruto). Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures
10. augustist 2014 kuni
11. novembrini 2015 sõiduõpetajana. Töölepingu p 1.5 kohaselt töötas avaldaja täistööajaga. Töölepingu kohaselt oli avaldaja brutotunnitasu 5,8 eurot. Täistööaeg oli sõltuvalt kuust 152-184 tundi kuus. Seega hageja brutopalk pidanuks olema 1216-1472 eurot kuus. Kostja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud ulatuses tööga. Sellest hoolimata on hagejal töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt õigus nõuda töötasu. Kostja hagejale aja eest, mil kostja hagejat tööga ei kindlustanud töötasu ei maksnud. Kokku jättis kostja tasumata 3166,22 eurot.
12. Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et ta on maksnud hagejale töötasu vastavalt kokkulepitule. Töö iseloomust tulenevalt võimaldab kostja sõiduõpetajatel sõidutunnid õpilastega ise kokku leppida. Kostja kindlustas hageja tööga sellega, et andis hagejale õppesõiduauto ja õpilaste õpingukaardid. Hageja ei ole kostjat kunagi teavitanud töötakistusest. Töö lõppemise aja seisuga oli autokooli lõpetanud 23 hageja õpilast ning sõiduõpe oli pooleli 42-l õpilasel. Hagejal oli võrreldes teiste sõiduõpetajatega rohkem õpilaste õpingukaarte, seega oleks pidanud tal tööd jätkuma, kuid hageja ei suutnud ise oma tööd korraldada. Hageja tööülesanne oli võtta ühendust õpilastega, kui tal ei olnud õpilasi, kellega sõidutunde läbi viia. Hageja on korduvalt keeldunud sõiduõppe läbiviimisest ja jätnud vastamata telefonikõnedele. Hageja keeldus ka viimast läbi õppesõite väljaspool Tartut.
13. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis
14. aprilli
15. a otsusega nr XXXXX hageja avalduse rahuldamata.
16. Hageja esitas
17. mail
18. a Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista vähem makstud töötasu 3166,22 eurot. Hagi põhjendused kattusid töövaidluskomisjonile esitatud avalduse põhjendustega. KOHTU SEISUKOHT
19. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 3 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale. Hageja on esitanud hagi töötasu nõudes, tuginedes sellele, et kostja ei ole taganud hagejale töölepingus kokkulepitud täistööaega 40 tundi nädalas ja ei ole maksnud töötasu vastavalt täistööajale. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töösuhe ajavahemikul
20. augustist 2014 kuni
21. novembrini
22. 2/4 Samuti ei vaidle pooled hageja tehtud töötundide hulga ja selle eest makstud tasu üle. Sisuliselt on poolte vaidlus selle üle, kas kostjal oli kohustus maksta hagejale töötasu arvestades täistööaega ka aja eest, mil hageja tegelikult tööd ei teinud, kuid hageja tööaeg oli lühem, kui täistööaja norm ette nägi. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel arvestamata hageja istungil esitatud väited, mis olid suunatud sellele, et hagejal on jäänud saamata töötasu mh tehtud töö eest. Hageja ei esitanud nimetatud väiteid kohtu
23. juuni
24. a määrusega antud tähtaja jooksul. Seega on need esitatud hilinenult. Samuti on need väited vastuolus hageja varasemate väidetega.
25. Praegusel juhul on pooltevahelises töölepingus kokku lepitud tööaeg (täistööaega, st 40 tundi nädalas) ja tööajaühikule vastav töötasu suurus (tunnitasu 5,8 eurot). Sellises olukorras peab tööandja üldjuhul maksma töötajale töötasu vastavalt kokkulepitud tööajale ning töötasule. Seda ka juhul, kui töötaja tegelikult kokkulepitud ulatuses tööd ei tee. TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest üksnes juhul, kui töö andmata jätmine on tingitud töötajast endast. Seega peab kostja tõendama, et tal oleks olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (vt ka Riigikohtu
26. detsembri
27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Arvestades vaidluse eset ei ole asjakohased poolte väited ja esitatud tõendid, mis käsitlevad hageja väidetavaid tööalaseid rikkumisi, mis ei seondu tööaja ja töötasuga, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.
28. Tunnistaja K. S. ütlustega, samuti töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate M. V. ja T. V. ütlustega ning töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike selgitustega on tõendatud, et sõiduõpetaja töökorraldus oli kostja juures reguleeritud selliselt, et sõiduõpetaja leppis õpilastega ise sõidutundide ajad kokku. See võis toimuda erinevatel viisidel, kas õpilane helistas sõiduõpetajale või vastupidi, samuti võis sõiduõpetaja jätta enda graafiku õpilastele täitmiseks. Seda, et sõidutundide kokkuleppimine oli sõiduõpetaja kohustus näitab ka töövaidluskomisjonile esitatud sõiduõpetaja ametijuhendi 2015 p
29. Tunnistajate M. V. ja T. V. ütluste, nende kirjalike selgituste, kostja töövaidluskomisjonis esitatud töötajate koosolekute protokollide ning hagejale väljastatud õpingukaartide loeteluga on tõendatud, et hagejale oli väljastatud piisavalt õpilaste õpingukaarte, et tagada täistööajaga töö. Tunnistajate M. V. ja T. V. kirjalikest selgitustest ja ütlustest nähtub, et asjaolu, et hageja ei teinud tööd täistööajaga, oli tingitud hagejast endast. Nimelt nähtub, et hageja hoidis tihti oma telefoni väljalülitatuna, mistõttu ei saanud õpilased temaga kontakti, teatas õpilastele, et tal on pikad järjekorrad sõidutundidesse, ning keeldus tunnistaja M. V. pakkumisest töö korraldamiseks ja talle kostja pakutud tööülesannetest, sh tööülesanded Põlvas. Kohus märgib, et hageja vastuväited töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlustele on põhjendamatud. ITVS § 24 lg 6 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Seega on kohtumenetluses tõendina arvestatavad nii töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikud tõendid kui ka töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlused. Hageja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja esitatud tõenditest tuleneva. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostjal oli hagejale tööd anda, kuid hageja endast tingitud põhjustel täistööaja ulatuses tööd ei teinud. Seega ei ole hagejal TLS § 35 järgi õigust nõuda töötasu aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud ning tema hagi tuleb jätta rahuldamata.
30. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema 3/4 menetluskuluks esindajatasu 1596 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 17,7 tundi ja tunnitasu 11 tunni eest 60 eurot ning 6,7 tunni eest 100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja väitel ta käibemaksu maha arvata ei saa. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu üksnes osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arusaamatu on
31. detsembri
32. a ajakulu täiendavate materjalide analüüsiks, kui arvestades toimiku materjale, ei olnud asjas pärast kostja viimast seisukohta täiendavaid materjale esitatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul tervikuna põhjendatud kohtuteeside koostamiseks kulunud aeg, arvestades asjaolu, et teesid on oma olemuselt kirjalikus vormis kohtukõne, mis saab sisaldada juba menetluses esitatut. Samuti ei ole täielikult põhjendatud materjalide analüüsiks kulunud aeg, arvestades asjaolu, et asjas peamised materjalid olid esitatud juba töövaidluskomisjonis. Kohus peab põhjendatuks kostja esindajakulu 9 tunni eest hinnaga 60 eurot tund ning 4,2 tunni eest hinnaga 100 eurot tund kokku 960 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta ei saa menetluskuludelt sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kostja on käibemaksukohustuslaste registrist nähtuvalt käibemaksukohustuslane. Kohtu hinnangul on töövaidluses kantud esindajakulu ettevõtlusega seotud kulu käibemaksuseaduse § 29 lg 1 mõttes, millelt saab sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt kostja menetluskulu välja koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4