4-17-1113/17

4-17-1113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1113 (2440,17,000022) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Väärteoasi Rita Hlebnikova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 23.01.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,17,000022 Kaebuse esitanud isik Rita Hlebnikova isikukood 45805292284; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Rahu 38, Jõhvi Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja esindaja tunnistaja tunnistaja Kohtuistungi toimumise aeg 02.05.2017 Jõhvi Rita Hlebnikova Meelis Kaev xx xx RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.01.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,17,000022 ja lõpetada väärteomenetlus Rita Hlebnikova suhtes liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 1 Jätta Rita Hlebnikova kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 23.01.2017 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,17,000022 karistati R. Hlebnikovat LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses s.o 32 eurot selles, et R. Hlebnikova 03.01.2017 kell 21:45 aadressil Rakvere tn 27, Jõhvi linnas juhtis mootorsõidukit ning sõidu ajal põlesid eesmised udutuled koos lähituledega, kui nähtavus ei olnud halb. Selliselt rikkus R. Hlebnikova LS § 42 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg-s 1 ettenähtud väärteo.
3. Kohtuvälise menetleja otsusele esitas R. Hlebnikova kaebuse, milles taotleb vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse sisulistest põhjendustest tuleneb alljärgnev. 2.
4. Väärteo kirjeldus protokollis ja otsuses „Juhtis mootorsõidukit, sõidu ajal põlesid eesmised udutuled koos lähituledega kui nähtavus ei olnud halb“, on ebaselge. Protokolli koostaja ei ole millegagi sisustanud, miks nähtavus ei olnud halb. Kaebaja seisukohta selles, et tegelikult oli nähtavus halb ja seetõttu eesmiste udutulede kasutamine põhjendatud, kinnitavad portaali ilmateenistus.ee vaatlusandmed: 03.01.2017 esines lumesadu üle kogu Ida-Virumaa, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/. Antud kuupäeval ajavahemikus kella 21.00-st kuni 22.00-ni nähtub ilmateenistuse vaatlusandmetest hooglumi/lumi http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed /. 2.
5. Järgnevalt tuleneb kaebusest, et väärteoprotokollis kajastatud sündmuse kirjelduse pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud, kuna selliseid faktilisi asjaolusid protokoll ei kajasta. Kaevatava otsuse kohaselt on antud tegu toime pandud tahtlikult. Otsusest ei selgu, milles tahtlus seisneb ja missugused on need faktilised asjaolud, millele antud väide tugineb. Väärteoprotokolli kohaselt on teo toimepanemise aeg 03.01.2017 kell 21.
6. Viidatud kellaajaks on päike ammu loojunud. On üldteada, et ilmastikuolud Eesti laiuskraadidel on talvisel ajal muutlikud. Liikluses piiras nähtavust lumesadu, mis tingis eesmiste udutulede kasutamise. Tahtlik oleks etteheidetav tegu võinud olla olukorras, kus sõidukil liikluses on kasutusel udutuled koos lähituledega päevasel ajal päikesepaistelise ilmaga, mitte aga öisel ajal lumesajus. Eelviidatud otsus ei ole kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga. Nii on Riigikohus lahendi nr 3-11-88-14 punktis 6.3 märkinud: „VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-45-11 p 9). 2 2.
7. Lisaks on käesolevas väärteomenetluses rikutud VTMS § 19 - menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ega võetud selle tutvustamise kohta menetlusaluse isiku allkirja. Menetlusalusele isikule väljastatud väärteoprotokollis puudub kinnitus selle kohta, et teda on tutvustatud õiguste ja kohustustega, mis on antud asjas väärteomenetlust välistav asjaolu.
8. 04.04.2017 edastas kohus vastavalt VTMS §-le 120 kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses.
9. 05.04.2016 registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas nr 2440,17,000022, millest tuleneb muuhulgas, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebuse ning selle lisade uurimine ja tegelike faktiliste asjaolude väljaselgitamine võimalik üksnes kohtuistungi käigus. Kohtuväline menetleja taotles kohtult suulise menetluse läbiviimist, kaasates tunnistajatena menetlusse politseiametnikud xx ning xx.
10. 02.05.2017 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde seal toodud põhjendustel, taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja taotles kohtult kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmist, kuna menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tuvastamist leidnud menetluse käigus kogutud ja uuritud tõenditega. Kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusalusest isikust kaebaja ei ole oma süüd tunnistanud – menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel on võimalik kohaldada juhul, kui isik oma süüd tunnistab ja kahetseb. Tunnistajad xx ja xx andsid kohtuistungil ütlusi mh süüteo toimepanemise hetkel olnud ilmastikuolude kohta ja märkisid, et süüteo toimepanemise hetkel lund ei sadanud, mistõttu polnud õigustatud ka udutulede kasutamine. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, samuti kuulanud kohtuistungil ära kaebaja, tunnistajate ning kohtuvälise menetleja esindaja ütlused ja seisukohad, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 6.
12. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. 6.
13. Väärteoprotokollist nähtuvalt inkrimineeritakse kaebajale LS § 42 lg-s 1 sätestatu rikkumist. LS § 42 lg 1 kohaselt on lubatav eesmiste udutulede kasutamine sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. 3 Väljaspool vaidlust on asjaolu, et väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 03.01.2017 kella 21.45 ajal juhtis kaebaja Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Rakvere tn 27 maja juures mootorsõidukit Opel Corsa registrimärgiga xxx. Märgitut kinnitas kohtuistungil nii kaebaja ise, kui ka tunnistajatest politseiametnikud. Samuti on väljaspool vaidlust asjaolu, et menetlusalusest isikust kaebaja kasutas väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit juhtides eesmisi udutulesid. Sedagi fakti on kinnitanud kaebaja, kes selgitas, et tema poolt udutulede kasutamine oli tingitud asjaolust, et oma Püssi linnas asuvast elukohast Jõhvi sõites oli sõidunähtavus ja teeolud halvad, sh sadas maanteel lund ning just see tingis tema poolt ka eesmiste udutulede kasutamise. Samas märkis kaebaja kohtuistungil, et Jõhvi linna jõudes lund enam ei sadanud. Kaebajale sarnast ilmastikku Jõhvi linnas on kohtuistungil kirjeldanud ka tunnistajad. Nagu märgitud, võimaldab LS § 42 lg 1 sõidu ajal eesmiste udutulede üheaegset kasutamist koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Kuivõrd menetluse käigus ei ilmnenud, et kaebaja poolt 03.01.2017 kella 21.45 paiku Jõhvi linnas Rakvere tn 27 maja juures mootorsõiduki juhtimise ajal oleks nähtavus olnud halb udust või sajust tingituna, siis polnud kaebaja poolt udutulede ja esitulede üheaegne kasutamine liiklusseaduse kohaselt lubatav. Seega rikkus kaebaja LS § 42 lg 1 nõudeid ja realiseeris oma teoga LS § 242 lg 1 objektiivse koosseisu. 6.
14. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis selles osas osutab kohus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-111-16 p-s 11 sätestatule, mille kohaselt tuleb isiku teotahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka kohtuistungil asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalusest isikust kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult. Sellele vastuseks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsuses kajastatu ja ka kohtuistungil väljendatu on selgelt puudulik ja materiaalõiguse norme eirav, kui subjektiivse külje osas osutatakse üksnes abstraktselt sellele, et süütegu pandi toime tahtlikult. Nii tuleb viidata KarS §-s 16 sätestatule, mille esimene lõige sätestab, et tahtlus on kas kavatsetus, otsene või kaudne. Vaadeldaval juhul ei ole võimalik kohtuvälise menetleja karistusotsusest aru saada, millise tahtluse liigi kohtuväline menetleja tuvastas. Kuna väärteootsuses peab sisalduma ka isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse analüüs, siis selle analüüsi korrektne teostamata jätmine on vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-131-16 p 8, RKKKo nr 3-1-1-74-10 p 6.4). Eelöeldule vaatamata selgitab kohus, et väärteomenetluse eripärast tulenevalt vaatab kohus väärteoasju, sh kaebust kohtuvälise menetleja otsusele läbi ab ovo, s.o sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võimalikud kohtuvälise menetleja minetused ei anna kohtule õiguslikku alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 4 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Samuti märgib kohus, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuistungil avaldas kaebaja, et udutulede kasutamise tingisid halvad teeolud Tallinn-Narva maanteel, mida mööda kaebaja sõitis oma elukoha aadressilt Püssist Jõhvi. Halbu, eelkõige talviste ilma- ja teeolude esinemist kinnitab kohtu hinnangu kaebuse lisatud väljatrükid vaatlusandmete kohta, millest nähtub, et õhtutemperatuur on olnud küllaldaselt madal, jäädes -10 C juurde ning lisaks on sadanud ka lund. Suhteline õhuniiksus on olnud 91%. Kuna kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest ei ilmnenud aluseid, mis võiksid tingida kaebaja ütluste kahtluste alla seadmise, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja ütlusi on võimalik usaldusväärseks lugeda ka osas, milles kaebaja on selgitanud süüteosündmusele eelnenud tee- ja ilmastikuolusid, sh seda, et kaebaja poolt oli põhjendatud maanteel liikumise ajal udutulede kasutamine lumesajust tingitud halva/piiratud nähtavuse tõttu. Seega võttes arvesse, et kaebaja oli vahetult enne talle inkrimineeritava väärteo toimepanemist liikunud ilmastiku- ja teeoludes, 4 kus udutulede kasutamine oli põhjendatud ja kaebaja oli liikunud Jõhvi linnas üksnes lühikese ajavahemiku vältel, mil udutulede kasutamine ei olnud enam lubatav, siis leiab kohus, et viidatud olukorras ei ole põhjendatud heita kaebajale ette teadlikku, tahtlikku ja eesmärgipärast liiklusnõuete rikkumist ehk õiguslikkus mõttes tahtlikku teo (kavatsetus, otsene tahtlus, kaudne tahtlus) toimepanemist KarS § 16 mõttes. Hinnates järgnevalt, kas kaebaja võis subjektiivse koosseisu realiseerida ettevaatamatusest (KarS § 18), siis leiab kohus eelnevalt käsitletud asjaolude pinnalt, et kaebaja realiseeris talle inkrimineeritava süüteo hooletusest. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, selgitas kaebaja kohtuistungil, et Tallinn-Narva mnt teeolud, kust ta Jõhvi linna sisse sõitis, olid talvised ja sadas lund ning seejuures kiirustas ta Jõhvi linnas asuvasse bussijaama, et sealt peale võtta külla saabunud külaline. Samuti viitas kaebaja asjaolule, et liiklusseadus ka ei reguleeri, millise aja jooksul tuleb udutuled välja lülitada. Kohtu hinnangul viitab kõik eelnev sellele, et kaebaja ei ole teadlik olnud oma käitumise õigusvastasusest, ta unustas liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, kuid ta oli nende nõuete tähelepanemiseks kohustatud. Seega asub kohus seisukohale, et kaebaja realiseeris subjektiivse koosseisu ettevaatamatuse kergeima vormi kaudu ehk hooletusega. 6.
15. LS § 242 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ning seadusandja on selle ette karistusena ette näinud kuni 20 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja kohaldas kaebaja suhtes trahvimäära, mis jääb seadusandja kehtestatud sanktsioonimäära keskmisest allapoole. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tuvastas eelnevalt, et menetlusalusest isikust kaebaja pani toime väärteo ning realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu ettevaatamatuse kergeima vormi kaudu ehk hooletusega. Kohtu hinnangul on seega alust rääkida väikesest teosüüst. Mis puudutab karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis leiab kohus kohtuvälise menetlejaga ühetaoliselt, et vaadeldaval juhul ei ole sedastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Mis puudutab kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistusmäära – 8 trahviühikut – siis võttes arvesse, et kohtu veendumuse kohaselt on kohtuväline menetleja vääralt asunud seisukohale, et kaebaja realiseeris süüteokoosseisu tahtliku teona, siis esineb õiguslik alus ka kohaldatud trahvimäära korrigeerimiseks. Väärteotoimikule lisatud karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebajat eelnevalt väärteokorras karistatud. Veelgi enam – kaebajat pole karistusregistrisse kantudki. Kohtu veendumuse kohaselt viitab eelnev sellele, et kaebajat saab pidada õiguskorda, sh liikluseeskirju järgivaks isikuks, kellele on mõistetavad ja arusaadavad nii liiklusseadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks ka neist nõuetest kinnipidamist. Arvestades, et ka vaadeldava väärteo teosüü on väike ning rääkida ei saa sellestki, et väärteomenetluse jätkamiseks eksisteeriks avalik menetlushuvi, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja õiguskuulekuse tagamiseks puudub vajadus kohaldada karistusõiguslikke meetmeid ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 6.
16. Kohtuistungil asus kohtuväline menetleja seisukohale, et isiku suhtes puudub alus lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusalusest isikust kaebaja ei ole oma süüd tunnistanud. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et ühe või teise õigusliku järelmi kohaldamine või kohaldamata jätmine nagu ka karistusõiguses ühe või teise menetlusliigi kohaldamine või kohaldamata jätmine ei ole sõltuvuses isiku poolt süü tunnistamisega. 5 Seadusandja ei ole sidunud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku süü tunnistamisega – kõnealust normi on võimalik kohaldada juhtudel, mil isiku ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Seega on kohtuväline menetleja tuginenud oma seisukoha avaldamisel õiguslikult mitterelevantsele aspektile. 6.
17. Vastuseks kaebuses tõstatatule, mille juurde jäi kaebaja ka kohtuistungil, märgib kohus järgnevat. Kohus jääb kaebajast eriarvamusele, et väärteoprotokollis kajastatud väärteokirjeldus on ebaselge. Nii on põhjendatud osutada, et väärteokirjeldusest tuleneb üheselt ja kaitseõiguse tagamiseks piisava selgusega, milles on seisnenud kaebajale tehtav etteheide. Samuti on olnud kaebajal tõhus võimalus end tema suhtes esitatud n-ö süüdistuse vastu kaitsta. Viitega kõrgeima kohtu lahendi nr 3-1-1-5-15 p-le 9 märgib kohus, et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel, kuid õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 27 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Seega isegi juhul, kui kohus tuvastaks väärteoprotokollis kõrvaldatava puuduse, mis seondub õigusliku küsimusega, ei ole võimalik kohtul menetlust lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mis puudutab kaebuse viiteid sellele, et kaebajale ei ole tutvustatud väärteoprotokolli koostamise ajal tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-le 19, siis selles osas märgib kohus, et kaebajaga ei ole võimalik nõustuda. Nii nähtub väärteoprotokolli (tl 19) pöördest, et kaebajale on VTMS § 19 kohaseid õigusi ja kohustusi tutvustatud, kaebaja on kinnitanud omakäeliselt õigustest arusaamist ning kinnitanud seda omakäelise allkirjaga. Märgitut arvestades ei saa jagada seisukohta, et menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Mis puudutab asjaolu, et kaebajale üle antud koopialehel puudub allkiri, siis tuleb kaebajaga nõustuda, et kõik täitevvõimu poolt koostatavad dokumendid peavad olema korrektselt vormistatud ja nimetatud nõue laieneb vaieldamatult ka tehtavatele koopiatele, ent koopial allkirja mittenähtumine ei ole võrdsustav õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmisega ega anna sel põhjusel ka alust tuvastada väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ja väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
18. Kokkuvõtvalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3 tühistab kohus kohtuvälise menetleja lahendi ning lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Esitatud kaebuse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel jätab kohus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6