Obsah (11)

§ 2565§ 238§ 175§ 180§ 313§ 424§ 306§ 127§ 130§ 179§ 423

Kriminaalasi nr 1-17-3503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustata

§ 2565lg 1 p 2 kohus otsustas: 1. Imre-Andres Simmo süüdi tunnistada Kar

S § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Imre-Andres Simmo poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Imre-Andres Simmo karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 06.04.
2. a.
3. Kohaldada Imre-Andres Simmo suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
4. Menetluskulud, millised koosnevad

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel kaitsetasust 144.00 eurot ja sundrahast 352.50 eurot, Imre-Andres Simmolt välja mõista

§ 180lg 1, 3 alusel 120.00 eurot.

Ülejäänud osas jätta riigi kanda. 6. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 120.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 10.00 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700025502 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-3503“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et

§ 424

ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1. Süüdistus Imre-Andres Simmot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt ja olles viimati karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega, taas 06.04.2017 Tallinnas Paasiku 2a asuva AS OG Elektra kaupluses olles võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 8 pakki Eesti Juustu hinnaga 3,48 eurot pakk, kogumaksumusega 27,84 eurot. Ladus juustu kaasasolnud kotti ja väljus kaupluse kaubasaalist kassas kauba eest tasumata. Kuritegu ja Imre-Andres Simmo poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvateenistuse poolt pärast kassa läbimist. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult. Enda tegevusega ImreAndres Simmo pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on kvaliftiseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. 2. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo aset leidmine ja toimepanemine Imre-Andres Simmo poolt on tõendamist leidnud. KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab 2 kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine;

1. b)uue valduse kehtestamine;
2. c)valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes.1 Imre-Andres Simmole heidetakse ette, et ta 06.04.2017 AS OG Elektra kaupluses võttis 8 pakki Eesti Juustu kogumaksumusega 27.84 eurot, pani juustu kaasasolnud kotti ja väljus kaupluse kaubasaalist kassas kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. AS OG Elektra esitas avalduse, mille kohaselt 06.04.2017 varastas Imre-Andres Simmo 8 pakki juustu Eesti (tl 4). Varguse toimepanemist kinnitab ka kaupluses töötanud Xxxx. Tunnistaja nägi kuidas meesterahvas ladus kauplusele kuuluvat kaupa (juust Eesti) punasesse seljakotti. Pärast seda läks meesterahvas kassaliinist läbi ja ei tasunud kauba eest. Meesterahvas peeti kinni (tl 5-8). Imre-Andres Simmo peeti kahtlustatavana kinni sündmuskohal (tl 10-13). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus varguse katse toimepanemisel kinni peetud isikuks Imre-Andres Simmo (tl 14-16). Imre-Andres Simmo tunnistab kuriteo toimepanemist. Simmo sõnul läks ta kauplusesse eesmärgiga varastada juustu, et see hiljem poole hinnaga maha müüa ning raha tahtis kulutada enda tarbeks, ehk osta süüa (tl 37-39). Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 p 10 sedastanud järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. […] Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Imre-Andres Simmo on Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6577 süüdi mõistetud süstemaatiliselt toime pandud varguse eest. Ka siin üritas ta varastada poest 10 tuubi hambapastat. Võttes arvesse Imre-Andres Simmo karistusandmeid ja varguste toimepanemise sarnast käitumismustrit (poe vargused, asjade kogus), on ilmselge, et varastamine on kujunenud Simmole elustiiliks ja ta hangib endale varguste läbi sissetulekut. Imre-Andres Simmo kandis karistust alates 01.08.2016 kuni 01.02.2017. Imre-Andres Simmo pani vargused toime kavatsetult. Ütluste kohaselt läks ta kauplusesse eesmärgiga varastada kaupa, millega oli tal kavatsus asi omastada ja enda kasuks pöörata. KarS § 25 lg 2 p 2 kohaselt süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Lk 520-529 3 Eeltoodust johtuvalt tuleb Imre-Andres Simmo tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Imre-Andres Simmo on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3. Karistus Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Imre-Andres Simmo on 10 korral kriminaalkorras karistatud ja seda varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati Imre-Andres Simmot 02.08.2016 kuue kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmisest vabanes ta 01.02.2017. Uue varavastase kuriteo pani Imre-Andres Simmo toime juba kahe kuu möödudes. Enda sõnul varastas ta rahaliste vahendite hankimiseks. Eeltoodule tuginedes leian, et rahaline karistus ei ole Imre-Andres Simmole kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Imre-Andres Simmo süüd pidada pigem keskmisest väiksemaks. Tegemist on ühe episoodiga, see jäi katse staadiumisse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Võttes arvesse asjaolu, et pärast eelmist kohtuotsust pani Imre-Andres Simmo uue varavastase kuriteo toime kahe kuu möödudes otsustan Imre-Andres Simmole mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Imre

Andres Simmo poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Eelvangistuse alla kuulub ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Imre-Andres Simmo karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 06.04.2017. a. 4 4. Tõkend

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus otsustab kohaldada Imre-Andres Simmo suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 127

lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

§ 130

lg 2 kohaselt kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-30-08 p 9 märkinud: vahistamisaluse olemasolu kontrollimisel tuleb arvesse võtta isiku hoiakut ja kalduvust panna toime teatud liiki kuritegusid, eelnevat elukäiku, isiklikke ja majanduslikke suhteid ning muid vahistamise küsimuse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-103-06 p 15 märkinud: kuritegude jätkuva toimepanemise kahtlus vahistamisalusena võib aga tähendada ka konkreetsetele asjaoludele tuginevat kahtlust, et isik jätkab kuritegude toimepanemist ilma, et need uued kuriteod oleks suunatud tõendite hävitamisele, muutmisele või võltsimisele menetletavas kriminaalasjas. Kuritegude sellise jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks vargused, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Imre-Andres Simmo süüdistuses etteheidetud kuritegu on tõendamist leidnud. Imre-Andres Simmo näol on tegemist korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud isikuga. Simmol puudub sissetulek töötasu näol ning varavastase kuriteo pani ta toime rahaliste vahendute hankimiseks. Eeltoodust tulenevalt on üsna suur tõenäosus, et isik jätkab vabaduses olles kuritegude toimepanemist ning kergemaliigilise tõkendiga ei ole võimalik seda ära hoida. Isiku vahistamine on antud juhul vältimatult vajalik, et hoida ära uusi kuritegusid. Samuti täidab vahistamine karistuse mõjususe saavutamise eesmärki ning tagab kohtuotsuse täitmise. 5. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4, 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 72.00 eurot. 5 Imre-Andres Simmo kaitsja esitas 07.04.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 72.00 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 1 tund ning 07.04.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 0,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 199 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus vähendab sundraha poole võrra.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Imre-Andres Simmo kaitsja esitas taotluse jätta osaliselt menetluskulusid riigi kanda ning väljamõistetav osa ajatada. Põhjendusteks on esitatud Imre-Andres Simmol sissetuleku puudumist. Isik vabanes karistuse kandmiselt 01.02.2017 ning tema sissetuleku moodustab 12 eurot vabastuse fondis. Menetluskulud, millised koosnevad kaitsetasust 144.00 eurot ja sundrahast 352.50 eurot välja mõista Imre-Andres Simmolt 120.00 eurot. Ülejäänud osas jätta riigi kanda. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Menetluskulud summas 120.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 10.00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 6