Toimik nr 1-08-16296 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16296 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Ave Arnim Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäev 04.11.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla taotlus I. O.a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks I. O., isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta I. O. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista I. O.alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: -300 krooni kaitsjatasu I. O.al tasuda väljamõistetud kaitsjatasu kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`is nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „I. O., 1-08-16296, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1 Viru Vangla esitas 04.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. O.a tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I. O. tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.02.2009 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ning mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Põlva Maakohtu 29.07.2004 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse (seisuga 18.02.2009 ärakandmata karistus 1 aasta 4 päeva) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.02.2009 ja lõpp 22.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.09.
- Kinnipidamisasutuses I. O.a kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 2 korral. Viru Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Vabanedes elukoht xxx. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega arvestades kinnipeetava karistusi, käitumist ja muid asjaolusid on vangla ja kriminaalhooldusametnik arvamusel, et kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega on enneaegne. Kinnipeetav on kergesti ärrituv ja äkilise iseloomuga. Vabaduses olles võib tekkida kergesti konfliktsistuatsioone igapäevaelu tasandil ning uute õigusrikkumiste oht kinnipeetava puhul alkoholi tarbinuna on eriti kõrge. I. O. avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib karistuse kanda lõpuni vangistuses. vangistusest Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palub arvestada süüdimõistetu soovi. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et I. O. tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. I. O.at on viiel korral karistatud kriminaalkuritegude eest. I. O.a poolt toimepandud kuriteod on enamuses varavastased. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei suutnud täita kohtumäärusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning karistus pöörati täitmisele. Viimase kuriteo narkootilise aine tarvitamise pani I. O. toime vanglas karistust kandes. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused I. O.a puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti 2 alkoholi ja narkootikumide tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta I. O.ale piisavalt mõju. I.O. ei soovi vangistusest eenetähtaegselt vabaneda. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu I. O.a vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 3