← Eesti

2-16-121293/8

Obsah (4)§ 42§ 113§ 94§ 41

Tsiviilasi nr 2-16-121293 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Credit.ee OÜ

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 11.03.2016 kehtinud 2 Tsiviilasi nr 2-16-121293 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 17. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas).

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis on 8,05% aastas (s.o alla 0,022% päevas).
  3. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,14% päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kuue korra. Kolleegium (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-25-16) on leidnud, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.
  4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
  5. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivise.
  6. Kostja on kogu maksegraafikust tasunud vaid ühe osamakse. Seega on kohus tasutud osamakse arvestanud võlgnevuse katteks järgnevalt: 3 Tsiviilasi nr 2-16-121293 makse kuupäev selleks ajaks osamakse põhiosa intress tasumine tekkinud viivis jääk 25.04.20 16 Summas Ettemaks 10.04.2016 57,68 44,95 12,73 59 eurot 0,15 1,17 25.04.20 põhiosa katteks Tasumata 10.05.2016 57,68 46,86 10,82 16 1,17 56,51
  7. Eelnevast tulenevalt on 10.05.2016 seisuga kostja võlgnevus hageja ees 56,51 eurot, mis koosneb 10,82 euro ulatuses intressist ning 45,69 euro ulatuses põhinõudest.
  8. Järgnevast tabelist nähtub viivisearvestus kuni laenulepingu ülesütlemiseni: makse kiipäev 10.05.2016 9.06.2016 9.07.2016 8.08.2016 osamakse 57,68 57,68 57,68 57,68 põhiosa 45,69 48,85 50,92 53,08 198,54 intress 10,82 8,83 6,76 4,6 31,01 viivitatud päevi selleks ajaks kuni 15.08.16 tekkinud viivis 97 67 37 7 0,98 0,72 0,41 0,082 Kokku: 2,19 Lisaks muutus 15.08.2016 sissenõutavaks ka viimane osamakse summas 55,34 eurot. Seega on seisuga 15.08.2016 kostja võlgnevus kokku 287,08 eurot, mis koosneb põhiosast summas 253,88 eurot, intressist summas 31,01 eurot ja viivisest summas 2,19 eurot.
  9. Alates 16.08.2016 kuni hagi esitamiseni (20.09.2016) on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1,95 eurot (253,88 *0,022%*35).
  10. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 253,88 eurot, intressi 31,01 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4,14 eurot ja 40 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulud. Menetluskulud
  11. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 60% ulatuses nõudest, seega jätab kohus hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
  12. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 105 eurot (60% 175 eurost). /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.