Obsah (7)

§ 317§ 407§ 444§ 367§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-124337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-124337

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 64% ulatuses Andrei Kologrivovi kanda ja 36% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
2. Välja mõista Andrei Kologrivov’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena 128 eurot (ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja 0 senti). 1 Tsiviilasi nr 2-16-124337
3. Välja mõista Andrei Kologrivov’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (128 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
4. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
5. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale
6. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
7. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 317kohaselt väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

Teadanne avaldati 17.01.2017 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates kätetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. See on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele

§ 407

lg 1 alusel 14.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist viivisenõude osas. Osas, milles kohus hagi põhivõlgnevuse summas 310,33 eurot ja võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot väljamõistmise osas rahuldab, kohus otsust ei põhjenda.

1. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,15% päevas. Kohus leiab, et nimetatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja väljamõistetavat viivist tuleb vähendada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 p-de 17-18 kohaselt tuleks eelduslikult 2 Tsiviilasi nr 2-16-124337 VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on nõudnud viivist määras 0,15% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates jaanuarist 2015 on olnud vahemikus 8-8,05% aastas. Hageja taotletud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas (0,15 X 365 = 54,75) ületab seadusjärgset viivisemäära vähemalt 6,7 korda. Seega on viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt hageja taotletud viivisemäär ebamõistlikult suur ning välja mõista tuleb viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt oli arve nr 46311182 summas 310,33 eurot maksetähtpäev 18.06.
2. Seadusjärgne viivis perioodil 19.06.2015 kuni hagi esitamiseni 19.12.2016 on 37,50 eurot

§ 367

kohaselt rahuldab kohus ka hageja taotluse seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates kohtusse hagi esitamisele järgnevast päevast 20.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud 16.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue ehk põhivõlgnevus + võla sissenõudmise kulud + sissenõutavaks muutunud viivis oli hagi kohaselt 605,89 eurot (310,33 + 40 + 255,56 = 605,89), mille kohus rahuldas 387,83 euro ulatuses (310,33 + 40 + 37,50 = 387,83). Seega rahuldas kohus hagi ligikaudu 64% ulatuses. Vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud, millest jätta 64% kostja kanda ja 36% hageja enda kanda. 17. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 625 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

1. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 128 eurot (64% 200 eurost).
2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3