← Eesti

3-16-2251/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2251 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla
  2. augusti
  3. a toiminguga (advokaadi kirja avamine) tekitatud 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a ja
  6. jaanuari
  7. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Jätta AN
  9. jaanuari
  10. a määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  11. jaanuari
  12. a määrus haldusasjas nr 3-16-2251 muutmata.
  13. Jätta AN
  14. jaanuari
  15. a määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  16. jaanuari
  17. a määrus haldusasjas nr 3-16-2251 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. AN esitas 10.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 23.11.2016), milles palus tühistada Tallinna Vangla 08.11.2016 vastus nr 5-37/15/186-3 tema kahju hüvitamise taotlusele ning mõista Tallinna Vanglalt välja 3000 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju eest seoses temale 23.08.2016 advokaadilt saabunud kirjaümbriku avamisega vanglaametniku poolt. Kui vangla väitel puudusid kirjal advokaadibüroo ametlikud tunnused, siis on arusaamatu, miks vangla kirja avamise pärast kaebaja ees vabandas. Vangla tegevus põhjustas kaebajale mittevaralist kahju, sest ta oli nädal aega vihane tema kriminaalmenetluse materjalide lugemise ja sõnumisaladuse rikkumise pärast.
  19. Tallinna Halduskohus tagastas 03.01.2017 määrusega AN kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult. Asjas on vaidluse all, kas kirjal oli ametlik märge, millest 3-16-2251 vanglaametnik pidi aru saama, et tegemist on advokaadi saadetud kirjaga, samuti see, kas vanglaametnik tutvus kirja sisuga ning kas sellega põhjustati kaebajale selliseid üleelamisi, mida tuleks tingimata rahas hüvitada. Tallinna Vangla 08.11.2016 vastusest nr 5-37/16/186-3 nähtuvalt selgitas vanglaametnik, et saabunud kirjal puudus ametlik märge advokaadibüroolt saabunud kirja tuvastamiseks, ümbriku tagaküljele oli üksnes käsikirjaliselt lisatud märge, et saatjaks on väidetavalt advokaadibüroo. Vangla andmetel oli AN-l vastav ümbrik alles, kuid ta ei soovinud seda kahjunõude menetlemise käigus esitada. Vangla on tutvunud ka videosalvestisega, millest nähtub, et vanglaametnik kontrollis pärast toiduluugi avamist kinnipeetavale nähtavalt ümbriku ees- ja tagakülge, avas ümbriku ja kontrollis üksnes ümbrikus olevaid esemeid, tutvumata kirja sisuga ja võtmata sellest välja ühtegi dokumenti vmt. Haldusasjas nr 3-16-2005 vaidlustatud Tallinna Vangla 07.09.2016 vastuses nr 518/16/20156-3 on vangla vabandanud vanglaametniku poolt ümbriku sisu kontrollimise eest. Kohtul puudub alus kahelda Tallinna Vangla 08.11.2016 vastuses esitatud faktilistes asjaoludes. Puudub igasugune teave selle kohta, et vanglaametnikul oleks olnud mingisugune muu huvi peale selle, et kontrollida, kas kirjaga on kinnipeetavale saadetud keelatud esemeid või mitte. Sõnumisaladuse rikkumisega ei ole tegemist, kui kiri avatakse kinnipeetava juuresolekul ja vanglaametnik ei tutvu selle sisuga, vaid edastab kirja kohe kinnipeetavale. Kui sõnumisaladuse rikkumine ei ole leidnud tõendamist, siis pole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. AN väidetav nädalapikkune vihastamine nimetatud intsidendi tõttu ei tingi kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
  20. AN esitas 06.01.2017 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määruse peale, jäädes kõigi varasemalt esitatud taotluste juurde.
  21. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta AN 06.01.2017 määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahjunõude menetluses väitnud, et advokaadilt saabunud kiri oleks olnud juba eelnevalt avatud (st varasemate avamistunnustega) ning selle asjaolu kohta puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid. Kuna vanglal puudus veendumus, et tegemist on advokaadibüroost saadetud kirjaga, siis oli vastustajal seadusest tulenev kohustus ümbriku sisu kontrollida. Tallinna Vangla palus ühtlasi piirata kaebaja õigust tutvuda vastusele lisatud videosalvestisega vaidlusalusest sündmusest.
  22. Tallinna Halduskohus piiras 16.01.2017 määrusega AN õigust tutvuda Tallinna Vangla 16.01.2017 esitatud videosalvestisega. Kohtule esitatud videosalvestis on Tallinna Vangla direktori 21.10.2015 käskkirjaga nr 1-1/106 tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ning videosalvestise kaebajale mitteavalikustamine on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas.
  23. AN esitas 30.01.2017 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  24. AN 06.01.2017 määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lgle 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
  25. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui avaliku võimu kandja on süüliselt rikkunud tema 2

(3)3-16-2251 sõnumi saladust. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et asjaoludest tulenevalt ei nähtu, et praegusel juhul oleks vangla käitunud õigusvastaselt või rikkunud AN-le posti teel edastatud sõnumi saladust. Kui täidetud on vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-st 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja arvatud VangS § 29 lg-tes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad) avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole põhiseaduse §-s 43 sätestatud sõnumi saladuse kaitseala riivatud (nt Riigikohtu 20.10.2011 määrus nr 3-3-1-43-11, p 14). AN etteheited temale kaitsja saadetud materjalide eelneva läbilugemise kohta seonduvad üldsõnaliste väidetega 23.08.2016 üle antud kirjal juba varasemate avamistunnuste olemasolu kohta, mille kohta ei ole kaebaja mingeid täpsemaid selgitusi esitanud, kuigi kirjaümbrik oli tema enda valduses. Kaebaja ei ole lisaks kuidagi selgitanud, millised olid kirjaümbrikul väidetavalt olnud advokaadibüroo ametlikud tunnused, mistõttu tuleb usutavaks pidada vangla vastuväidet, et kirjaümbrikul oli üksnes käsikirjaline märge, et selle saatjaks on väidetavalt advokaadibüroo. Sellises olukorras ei saa kirja kontrollimist enne selle üleandmist pidada õigusvastaseks, sest vastasel juhul muutuks VangS § 29 lg-s 1 sätestatud kontrolli eesmärkide saavutamine sisuliselt võimatuks. Samuti pole asjas esitatud seisukohtadest alust järeldada, et vanglaametnik oleks tutvunud kirjas olnud sõnumi sisuga, vaid seda kontrolliti üksnes eesmärgiga veenduda, et kirjas pole keelatud esemeid. Kuna asjaoludest nähtuvalt ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks, siis ei saanud Tallinna Vangla tegevus põhjustada AN-le ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju ning tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
  1. Eelneva põhjal jääb AN 06.01.2017 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrus muutmata. II
  2. AN 30.01.2017 määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lgle 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
  3. Tallinna Vangla direktori 21.10.2015 käskkirja nr 1-1/106 (tl 22) kohaselt on muu hulgas vangla turvasüsteeme puudutavad andmed (sh turvakaamerate videosalvestised) tunnistatud AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Käskkirja kohaselt võimaldaks selliste andmete teadmine kinni peetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist, millega ohustataks vangla julgeolekut. Kuivõrd praegusel juhul viibis AN vaidlusaluse sündmuse juures ning talle anti saabunud kiri üle koos ümbrikuga, siis ei ole alust pidada tema huvi videosalvestisega tutvumiseks HKMS § 88 lg 2 tähenduses kaalukamaks vangla huvist mitte avaldada kinnipeetavale teavet, mis võiks ohustada vangla julgeolekut.
  4. Eelneva põhjal jääb AN 30.01.2017 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Ruth Plaks Virgo Saarmets 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.