← Eesti

3-15-2952/7

Obsah (7)§ 316§ 412§ 431§ 145§ 408§ 385§ 410

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016, Tartu Haldusasja number 3-15-2952 Haldusasi XXi (X) kaebus Tartu Vangla poolt tek

) § 410 lg 1 sätestab, et kohtuotsus või määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  1. X. X esitas
  2. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tl-d 1-4).
  3. Tartu Halduskohus võttis
  4. detsembril 2015 kaebuse menetlusse (tl 16)
  5. Tartu Vangla asus
  6. jaanuaril 2016 esitatud vastuses kaebusele seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (tl-d 20-21).
  7. Kaebaja esitas
  8. aprillil 2016 vastuväited vastustaja seisukohtadele (tl-d 34-36). Vastustaja esitas
  9. aprillil 2016 omakorda seisukoha kaebaja vastuväidetele (tl 40). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  10. Kaebaja on taotlenud talle alusetu vabaduse võtmisega põhjustatud kahju hüvitamist, väites järgmist. 1) Tartu Vangla ei ole nõuetekohaselt täitnud Pärnu Maakohtu
  11. jaanuari
  12. a kohtumääruse resolutiivosas sätestatut, mistõttu hoidis vangla kaebajat seadusevastaselt 11 päeva kinni. 2) Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sama põhimõte on kirjas ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5 lg-s 1, mille kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele. Kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras. Kaebaja kinnipidamine ei olnud seaduslik, sest tema kinnipidamiseks puudus siseriiklikust õigusest tulenev alus, seega on tegemist ka EIÕK art 5 lg 1 p c rikkumisega. 3) Vangistusseaduse (VangS) § 73 kohaselt vabastatakse kinnipeetav vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel. Kaebaja leiab, et „teiste seaduses ettenähtud alustena“ tuleb käsitleda Pärnu Maakohtu
  13. jaanuari
  14. a kohtumäärust. 4) Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud isiku kinnipidamist ilma selge õigusliku aluse ja kohtu loata EIÕK art 5 rikkumiseks ja on mõistnud selle rikkumise eest välja mittevaralise 2

(6)3-15-2952 kahju hüvitise. EIK on mitmes asjas leidnud, et kui ametivõimud näevad, et isiku kinnipidamiseks puudub õiguslik alus või see on ära langenud, on nad kohustatud algatama viivitamatult tema vabastamise. Ametivõimude tegevusetus on sisuliselt riigivõimu omavoli. 5)

§ 316

p-i 1 järgi vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks.

§ 412

lg 1 järgi pööratakse õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist. Kui süüdistatav on vahistatud, vabastab kohus ta vahi alt istungisaalis. 6) Kaebaja soovib kahju hüvitamist 1100 euro ulatuses. Mittevaraline kahju seisneb kannatustes, mida kaebaja ilma seadusliku aluseta vanglas viibides üle elas. Need kannatused hõlmavad psühholoogilisi üleelamisi ja pingeid, sest kaebajal oli õigeksmõistvast kohtuotsusest tulenev õiguspärane ootus, et ta vabastatakse vahi alt.

  1. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla
  2. novembri
  3. a otsuses nr 1-13/287-3 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited. 1) Kuigi kaebaja on veendunud, et vastustaja tegevus on olnud õigusvastane, ei nähtu kaebusest ühtegi õiguslikku põhjendust, millest kaebaja järeldab, et vastustaja tegevus oli õigusvastane ning vastuolus nii põhiseaduse kui EIÕK art-s 5 sätestatuga. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi siseriiklikule normile, millest vastustaja oma tegevuses lähtus, ega väitnud, et see norm on vastuolus PS-ga ja Euroopa Liidu õigusega. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, on täitmata mittevaralise kahjunõude rahuldamise üks kohustuslikke eeldusi. 2) Kaebajalt oli vabadus võetud seaduslikul alusel. Nii nagu isikult vabaduse võtmine toimub kindlal alusel ja korda järgides, toimub see ka isiku vabastamisel, s.t kindlal seaduses sätestatud alusel ning seaduses kehtestatud menetluskorda järgides. Karistusseadustiku (KarS) § 5 lg-s 2 nimetatud alusel isiku vabastamise menetluse kord on sätestatud

18. peatükis, kus asuvad normid, mis puudutavad kohtulahendi jõustumist ja täitmisele pööramist. 3)

§-s 410 sätestatakse kohtuotsuse ja –määruse täitmise lubatavus. Selle sätte lg 1 ütleb, et täitmisele pööratakse kohtuotsus või –määrus, kui see on jõustunud ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§-s 412 sätestatakse kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg. Selle sätte lg 4 ütleb, et kohtumäärus pööratakse täitmisele kohe, kui see on jõustunud. 10. Kirjalikus menetluses on kaebaja esitanud vastustaja vastusele vastuväite, milles leiab, et kui Pärnu Maakohus oli oma määrusega kaebaja õigeks mõistnud ja tema suhtes kohaldatud tõkendi tühistanud, kuulus määrus

§ 316

p-i 1 ja § 412 lg 1 alusel pärast määruse resolutiivosa kuulutamist viivitamata täitmisele. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 483 eurot. 11. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub õigus nõuda kahju hüvitamise taotluse koostamise kulude hüvitamist, kuna tegemist ei ole kohtumenetluses kantud kuludega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3

(6)3-15-2952
  1. Kohtu menetluses on kaebaja mittevaralise kahju hüvitise nõue seoses alusetu vabaduse võtmisega.
  2. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - Pärnu Maakohus kohustas
  4. jaanuari
  5. a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-11282 Tartu Vanglat vabastama X. X viivitamatult karistuse kandmisest seoses
  6. jaanuaril
  7. a jõustunud seadusemuudatusega ja karistuse ärakandmisega. - Nimetatud kohtumäärus saabus Tartu Vanglasse
  8. jaanuaril
  9. - Kaebaja vabastati vanglast määruse alusel
  10. jaanuaril
  12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja tuli vabastada viivitamatult või kohtumääruse jõustumisel. Kaebaja leiab, et ta oleks tulnud pärast Pärnu Maakohtu määruse resolutiivosa kuulutamist viivitamatult vabastada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vanglast vabastamine pärast Pärnu Maakohtu määruse jõustumist ei ole vastuolus PS §-des 20 ja 21 ega EIÕK art-s 5 sätestatuga, ja vastustaja ei ole kaebajat meelevaldselt ning omavoliliselt vanglas kinni hoidnud.
  13. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on Pärnu Maakohus
  14. detsembril 2011 kriminaalasjas nr 1-11-11282 tunnistanud X. Xi süüdi KarS § 184 lg 2 p-i 1 järgi ja mõistnud karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Samuti on kohus X. Xi süüdi tunnistanud KarS § 392 lg 2 p-i 2 järgi ja mõistnud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvati alates
  15. maist
  17. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistati
  18. jaanuaril 2015 kehtetuks KarS §
  20. PS § 23 lg 2 sätestab, et kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Riigikohtu üldkogu on
  21. juuni
  22. a otsuses asjas nr 3-4-1-19-07 selgitanud, et kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Üldkogu märkis viidatud otsuse p-des 20 ja 29, et kergemat karistust sätestava seadusena PS § 23 lg 2 lause 2 tähenduses tuleb mõista ka seadust, mis välistab üldse teo karistatavuse. Süüdimõistetu olukorra leebema seadusega kooskõlla viimise materiaalõiguslik alus tuleneb KarS § 5 lg-st 2, mille kohaldamisala kattub PS § 23 lg 2 teise lausega.
  23. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

§ 431lg 4 kohaselt puudub KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikul õigus esitada nõuet hüvitisele kantud karistuse eest ja tagasitäitmisnõuet. 4

(6)3-15-2952 20.

§ 431lg 3 näeb ette, et vangla, milles kannab karistust Kar

S § 5 lg-s 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Vangla on Pärnu Maakohtu täitmiskohtunikule

  1. jaanuaril 2015 edastanud kirja nr 7-1/279-1, milles selgitab, et Tartu Vanglas kannab karistust kinnipeetav X. X, kes on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega nr 1-11-11282 (karistuse algus
  4. mai 2011 ja lõpp
  5. mai 2015). Vangla selgitas, et kinnipeetava puhul on tegemist
  6. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 5 lg 2 nimetatud isikuga ning lähtudes

§ 431

lg-st 3, edastab vangla täitmiskohtunikule andmed otsustamaks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks. Vangla palus kohut tulemusest teavitada.

  1. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Pärnu Maakohus
  2. jaanuari
  3. a määruses kriminaalasja nr 1-11-11282 resolutsioonis märkinud: „Juhindudes

§ 145, § 431, Kar

S § 5 lg 2 kohus määras Vabastada XX viivitamatult karistuse kandmisest seoses 01.01.2015.a. jõustunud seadusemuudatustega ja karistuse ärakandmisega.“ (tl 6). Kohus on määruse põhjendustes selgitanud, et X. Xi karistus tuleb lugeda kantuks ja ta viivitamatult vabastada (tl 6p). Määruses on selgitatud ka edasikaebe korda, mille kohaselt võib määrusele esitada Pärnu Maakohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlusalusest kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 22. Kohtu hinnangul on

§ 431alusel tehtud määrus, millega kohaldatakse Kar

S § 5 tagasiulatuvat kergendavat jõudu, vaidlustatav määrus. Selle määruse jõustumisest

§ 408

lg 1 kohaselt saab rääkida alles siis, kui edasikaebetähtaeg on kaebust esitamata möödunud või edasikaebevõimalused ammendunud. Alles pärast seda saab minna edasi selle lahendi täitmise juurde ehk isiku vanglast vabastamise juurde. 23. Kuigi

§ 412

lg 1 sätestab, et õigeksmõistev või karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse täitmisele viivitamatult pärast resolutiivosa kuulutamist, näeb sama paragrahvi lg 4 ette, et kohtumäärus pööratakse täitmisele kohe, kui see on jõustunud.

§ 385

sätestab ammendava loetelu kohtumäärustest, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Kuna erinormi jõustunud lahendeid KarS § 5 alusel läbivaatavate kohtumääruste täitmise kohta ei ole, siis tuleb lähtuda üldnormist. Kuivõrd KarS § 5 alusel vanglast vastamise määrust pole nimetatud

§ 385ammendavad loetelus, siis järelikult saab seda määrust vaidlustada.

  1. Ka Tallinna Ringkonnakohus on
  2. veebruari
  3. a jõustunud määruses kriminaalasjas nr 1-14-3954 (p-s 11) selgitanud, et „

§ 408

lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus või -määrus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

§ 408

lg 3 kohaselt jõustub kohtumäärus, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus.

§ 410

lõikes 1 sätestatust tulenevalt on täita lubatud üksnes jõustunud kohtuotsust või määrust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus nõustub prokuröri abiga, et kuigi

§ 412

lg 1 kohaselt pööratakse õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist, tuleb kohtulahendi täitmisele pööramisel vahet teha, kas täidetav lahend on kohtuotsus või kohtumäärus, kuna nende täitmisele pööramise kord on erinev.

§ 412

lg 4 kohaselt pööratakse kohtumäärus täitmisele kohe, kui see on jõustunud.“ Kohus leiab, et ringkonnakohtu seisukoht määruse vaidlustamise kohta on asjakohane ka praeguses asjas. 5

(6)3-15-2952
  1. Eeltoodust tulenevalt tegutses Tartu Vangla õiguspäraselt ega hoidnud kaebajat ebaseaduslikult kinni.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kaebuse rahuldamise korral ei oleks kohus saanud kaebaja menetluskulusid teiselt poolelt välja mõista. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud. Advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetlusosalised on menetluskulud reaalselt kandnud (nt maksekorraldus arve tasumise kohta, arvelduskonto väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms). Kui kaebaja ei ole arve tasumist tõendavaid dokumente esitanud, jäetakse see arve menetluskulude jaotamisel HKMS § 109 lg 1 alusel tähelepanuta (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30 ja seal viidatud kohtupraktika). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.