KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-118931 Hagi ese LEGES CONSULT OÜ hagi Piret Lihtsa vastu 249 euro 60 sendi saamiseks Tsiviilasja hind 249 eurot 60 senti Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: LEGES CONSULT OÜ; registrikood 10535222; asukoht Karja tee 4, Õssu küla, Ülenurme vald, 61713, Tartumaa. Hageja seaduslik esindaja: Eire Einola; e-post XXXXX • Menetlus Kostja: Piret Lihtsa; isikukood XXX; elukoht XXXXX kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata LEGES CONSULT OÜ hagi Piret Lihtsa vastu 249 euro 60 sendi saamiseks.
- Jätta menetluskulud LEGES CONSULT OÜ kanda. Määrata Piret Lihtsa menetluskulude suuruseks 0 eurot.
- Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- LEGES CONSULT OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Piret Lihtsa (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis
- novembri
- a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- Hageja esitas
- novembril 2015 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 249,6 eurot. Hagi kohaselt töötas kostja hageja juures raamatupidajana. Hageja osutab raamatupidamisteenust. Hageja kliendid MTÜ Spordija Vabaaja Selts Viplala ja MTÜ Liivimaa Ratsaklubi tõid oma dokumendid raamatupidamiseks hageja kontorisse kostja kätte. Kostja ei teavitanud hagejat klientide pöördumisest ja tegi klientidele raamatupidamise hoopis endaga seotud ettevõtte kaudu.
- Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, milliseid kohustusi kostja on rikkunud, kahju suurust, põhjuslikku seost ja kostja süüd. Kostja ei ole töölepingut rikkunud. Samuti ei olnud pooled kokku leppinud konkurentsipiirangus. Kostja ei ole hagis nimetatud MTÜ-dele raamatupidamisteenust osutanud ega nendega lepingu sõlmimise teemal suhelnud. KOHTU SEISUKOHT
- Hageja on esitanud kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Poolte esitatud seisukohtadest ja esitatud töölepingust nähtuvalt, oli poolte vahel töösuhe, milles hageja oli tööandja ja kostja töötaja. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 kohaselt on tööandjal töötaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks asjaolu, et töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust.
- Kohtu hinnangul heidab hageja kostjale sisuliselt ette TLS § 15 lg-st 1 tuleneva lojaalsuskohustuse rikkumist, mis seisnes selles, et olukorras, kus tööajal ja töökohas pöördusid kostja poole hagejaga lepingu sõlmimiseks potentsiaalsed kliendid, suunas kostja nad lepingut sõlmima teise endaga seotud äriühinguga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega oli eeltoodud asjaolude tõendamise kohustus hagejal. Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töölepingut rikkunud, st et kostja oleks suunanud hagejaga lepingut sõlmida soovinud isikud sõlmima lepingut kellegi kolmandaga. Kohtu hinnangul saab hageja kohtule tõendina esitatud arvetest järeldada seda, et hagis nimetatud isikud on
- aasta raamatupidamise ja aastaaruande koostamise tellinud Ottokar Grupp OÜ-lt ning nii varasemate kui ka hilisemate aastate raamatupidamise tellinud hagejalt. Samas ei näita ükski hageja esitatud tõend seda, et kostja suunas neid isikuid raamatupidamisteenust Ottokar Grupp OÜ-lt tellima või, et need isikud oleksid pöördunud kostja poole sooviga sõlmida hagejaga leping raamatupidamisteenuse osutamiseks. Ainuüksi asjaolust, et isikud on ühel aastal raamatupidamisteenust tellinud teiselt äriühingult, ei saa järeldada kostja lepingurikkumist. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et kostja on oma töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. 2/3
- Kohus märgib, et eeltoodud järeldust ei muuda ka hageja esitatud varalise vastutuse leping. Selle kohaselt vastutab kostja temale usaldatud hageja vara säilimise eest. Hageja ei ole kostjale ette heitnud seda, et tema vara oleks kuidagi kahjustada saanud, vaid hageja nõue põhineb sisuliselt lepingute sõlmimata jäämisest tingitud saamata jäänud tulul. Seega ei ole varalise vastutuse leping ja selle sisu praeguses vaidluses asjakohane.
- Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest hagi jääb rahuldamata. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega tuleb kostja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3/3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.